Ehitusfoorum

stupiduser kirjutas:

kaminahi kirjutas:Siin on probleem eelkõige tsemendi ja paekivi keemilise koostise omavahelises sobimatuses.

Arvan, et tegu pole mitte keemilise vaid füüsikalise sobimatusega.

Robi on õigel teel.

Mina jään keemia juurde.

Robi on õiglasel teel

On selline asi nagu sideainete omavahelised vahekorrad erinevates segudes ja paekivimüüritisele ei sobi lihtsalt väga kange segu.
Aga nüüd rääkida keemilisest mittesobivusest, siis võiks vaadata uninaksi kiviliimi koostist ning hakkabki koitma, mis on aine füüsikalised omadused!

Uninaksi kiviliim on mõeldud vist rohkem graniitkivile.Nii mulle vähemalt õeldi sealt ( elan ju päris tehase kõrval).Peaelegi, segavad nad koku välismaa aineid, ei tea mis retseptide järgi ( see ei tähenda muidugi, et ma kahtleks nende toodetes, ned on kindlasti head).Päris Jumala Sõnana neid ikkagi võtta ei saaks. Puhas lubi on, aga katsetatud TÕDE ja VALGUS, tuhandeid aastaid .

Mineraalsed sideained on tsement, lubi, savi, kips ehk looduslikud, orgaanilised on aga sünteetilisi osiseid (akrüül, silikaat, silikoon, epoksüüd ja muud polü-meersed ained) sisaldavad segud. Erinevate sideainete kõrval moodustavad põhi-osa ehk 70-80% segukoti mahust täiteained, milleks on tavaliselt liiv, lubjakivipulber, graniidijahu, perliit ning ka mitmesugused sünteetilised ained. Tehases lisatakse segule ka erinevaid töödeldavust, tardumisaega, poorsust, ilmastikukindlust, vee-hülgavust ja muid segu ehitusfüüsikalisi näitajaid mõjutavaid keemilisi lisandeid.

Aga kumb oleks parem korstnapitsi ladumiseks, kas poest tsemendipõhine pruun segu või lubjapõhine toonitud variant? Ühe ajalugu on teada, kuid teisest ei tea nigu veel midagi, poest saab kähku igatahes. Ma tean, et lubjapõhisel on parem veejuhtivus vms vähem külmakahjustusi jne...aa, kumb on kindlam tulele ja ka väiksele korstnapõlengule, mida tõenäoliselt ikka juhtub korstna elu jooksul. Ja et oleks jämedamast fraktsioonist vist. Ise nagu ei oska väga öelda, kuna ei ole nii pikalt tegelenud.

Sellest, et tsemendisegu kivid kindlalt koos hoiab ei ole küll ükski korsten ära lagunenud. Küll aga viletsast ehk nõrgast segust. Seega, tellisepunane VAT kivi ja pruun müürisegu on täiesti normaalne kooslus. Kui aga pead korstnapõlengut normaalseks ehk vältimatuks asjaks, siis on õigem millegi muuga tegeleda.

Korstnapõleng ei ole küll müürimeistri süü. Korstnapitsid, aga lagunevad põhiliselt sellest, et pole pealt kaetud( kui põlengud välja arvata).
Ega siin muu ei aita, pean ka haarama fotoka ja pildistama erinevaid paekiviseinu.Just praegu tulin naabri juurest ja tal laoti paar aastat tagasi kaevurakked paest.Laguneb, aga nagu oli oodata, sest loomulikult laoti tsemendiseguga.

Paekiviga on veel see äpardumise võimalus, et korjatakse maapinnalt kättesaadavaid kive, mis ehituseks on sobimatud, et mitte öelda kõlbmatud. Aga sa vaata kui odavad

Ka kallilt saab pragunevat kivi osta. Kivi kvaliteeti on väga raske kontrollida. Seepärast oleks kõige parem kasutada vanu müüre, mis juba aastasadu väljas vastu pidand.

Robi 1 kirjutas:Ka kallilt saab pragunevat kivi osta. Kivi kvaliteeti on väga raske kontrollida. Seepärast oleks kõige parem kasutada vanu müüre, mis juba aastasadu väljas vastu pidand.

See on tõsi. Üks asi on aga rääkida sobivaimast tehnoloogiast ja teine odavaimast hinnast.
Müürid säilivad ka ikka seni, kuni katus peal...Nende lagunemist aga ei osata sama teraselt näha kui näiteks väikese kamina juures.

Robi, kuidas sul Soome sõbrad ka selle Rootslaste jää alla löömise ära tähistasid Ihana

Soomlased on väga uhked võidu üle! Üritasin tööasjus Soome helistada, aga räägiti ikka põhiliselt Lätkäottelustta .

Muide, ma ei muretsegi kivi enda lagunemise pärast. Vuukides ei tohi pragusid olla sellisel määral.Liiga kuivalt tehakse , veidike ka kivi peale võiks kallata.

Mis sa kaminahi sogad?! Selge see, et korsten vajab puhastamist, seda tean mina, sina ja kõik enamus kliendid ka. Jama on aga see, et reaalsuses ei ole see ju nii-räägi palju tahad! Täpselt nagu kütmisega...teavad küll, et külm ahi on tundlik. Reaalsus on jälle see, ah mis ta ikka juhtub, kähku tuli alla, ise millegi muuga tegelema jne jne...tuhaluuk jäetakse pärani, kuna alguses pole ju 100% minek, kuid vähese aja möödudes aina kiireneb ja ongi aiia!! Ma olen suurelt tahvlile kirjutanud, alustada rahulikult, õhku KINDLASTI piirata jne...ei toimi ja kohe kindlasti mitte siis, kui ahjul on mitu erinevat suvalist kütjat-see on juba lootusetu keiss.
Lihtsa taluinimesega pole kunagi olnud probleeme. Aga ega see ahju kütmine pole ka nii lihtne värk nagu tundub. Ja ma usun, et julge enamus korstnaid põeb mõne väiksema põlengu elu jooksul inimesele teadmata üle. Aga eks on ka erandeid.

Korstna põlengut ei toimu jah kui iga sügis ja kevad puhastada. Ma olin ise eelmine sügis nii palju siin foorumis, et unus omal puhastada ! Kevadel oli, aga korstnajalas punane tuhk, mis viitab justkui tahma põlemisele. Olin täiega üllatunud, aga tõsi ta on, et olen ise ka vahel jobu! Täna, aga käisin korstent pööningul kontrollimas. Kassiraisad olid kivivilla korstna ümbert jälle ära ajanud ja oht täitsa reaalne.Nüüd panin korstna ümer paksult veneaegset klaasvatti, mis kasse ehk ligi enam ei meelita.

Põlenguga on nüüd selline asi, et alati on omaniku süü. Päästjate uus seadus ütleb, et korstent tuleb puhastada vähemasti üks kord aastas või nii tihti, et vältida korstanapõlengut.

raga kirjutas:Mis sa kaminahi sogad?! Selge see, et korsten vajab puhastamist, seda tean mina, sina ja kõik enamus kliendid ka. Jama on aga see, et reaalsuses ei ole see ju nii-räägi palju tahad! Täpselt nagu kütmisega...teavad küll, et külm ahi on tundlik. Reaalsus on jälle see, ah mis ta ikka juhtub, kähku tuli alla, ise millegi muuga tegelema jne jne...tuhaluuk jäetakse pärani, kuna alguses pole ju 100% minek, kuid vähese aja möödudes aina kiireneb ja ongi aiia!! Ma olen suurelt tahvlile kirjutanud, alustada rahulikult, õhku KINDLASTI piirata jne...ei toimi ja kohe kindlasti mitte siis, kui ahjul on mitu erinevat suvalist kütjat-see on juba lootusetu keiss.
Lihtsa taluinimesega pole kunagi olnud probleeme. Aga ega see ahju kütmine pole ka nii lihtne värk nagu tundub. Ja ma usun, et julge enamus korstnaid põeb mõne väiksema põlengu elu jooksul inimesele teadmata üle. Aga eks on ka erandeid.

Selle reaalsusega on nii, et iga peremees teab ise, kas paneb korstna põlema või paneb koguni koos majaga ja sinna me kätt ette panna ei saa ja siin pole ka eriti vahet, mis seguga tolale see korsten lappida.
Pehmeltväljendudes, jääks ikka teema juurde ja räägiks asjast alati vastavalt normidele ja tarkustele.
Aga see lihtne taluinimene sobib tõesti pigem meile kõigile õpetajaks, kuidas tuld teha

Üks korralik taluinimene hakkab Kasari ääres reheahju tegema.Arutlesime pikalt sellest ahjust täna.Näiteks soovitasin kerise osa seest shamotiga vooderdada.Ta ise arvas, et pole vaja eriti.
Oleks tore kui ta ise julgeks siia esinema tulla ja ka pilte näitaks ( kõik ju kardavad Kaminahju käest, piki piiksu saada kui tellisahju ei tee ).

Robi, sa ära lollita inimesi. Kaminahi on iga ahjuga nõus aga seda, kuidas mõned oma ahjud tellisahjust kordades paremaks kirjutavad ja rehkendavad, seda ju lihtsalt ei ole. Korralik tellisahi aga pole igale mitte jõukohane töö ja seda täpselt samuti nagu pottahi ja raudahi ja ....olgu või merevaigust. Küsi naiste käest

Robi 1 kirjutas: Üks korralik taluinimene hakkab Kasari ääres reheahju tegema...

http://www.kodusoe.ee/foorum/viewtopic.php?f=15&t=2454

Robi 1 kirjutas:...( kõik ju kardavad Kaminahju käest, piki piiksu saada kui tellisahju ei tee ).

Ka minul hakkab mõni küttekolde liik vastu. Kui aga selle kasutamise põhjendused on õigustatud, siis miks mitte.
Mulle on vastukarva metallist küttekolded aga just hiljuti seletas üks mees oma "talvelas" selle kasutamise vajalikkuse väga hästi lahti. Polnud mul ka mõttes selle vastu vaielda.
Kui aga põhjendatakse mõne küttekolde eelist teiste ees valedega, siis ongi vaja pikki piiksu anda. Selleks ju foorum ongi.
Tegelikus elus ju kallale ei minda, kui just väga isiklike asjade eest.

Mina kiidaks vahepeal pliiti!

Mis siis, et Motamehel on metallist küttekehade vastu allergia ja pliit minu meelest polegi õige küttekeha vaid hoopis söögitegemiseks mõeldud tehnoloogiline seade

Aga praeguse ilmaga on väga mõnus soemüüriga pliidist kolm-neli koldetäit läbi lasta.
Hoopis teine hõng on elamises sees.



PS jajah, teine võimalus oleks kaminahju otsesiibrist pisike ahjutäis läbi põletada aga see ei ole kütusesäästlik, talupojamõistus seda heaks ei kiida. Iseasi kui oleks meeleolu tarvilik luua.

stupiduser kirjutas:Mina kiidaks vahepeal pliiti!

Mis siis, et Motamehel on metallist küttekehade vastu allergia ja pliit minu meelest polegi õige küttekeha vaid hoopis söögitegemiseks mõeldud tehnoloogiline seade

Aga praeguse ilmaga on väga mõnus soemüüriga pliidist kolm-neli koldetäit läbi lasta.
Hoopis teine hõng on elamises sees.



PS jajah, teine võimalus oleks kaminahju otsesiibrist pisike ahjutäis läbi põletada aga see ei ole kütusesäästlik, talupojamõistus seda heaks ei kiida. Iseasi kui oleks meeleolu tarvilik luua.

Istun minagi, pliit seljataga... Suusatada ju enam ei kannata nüüd paar kuud

Ehitan vaikselt Eksperimentaalahju Nr.3.

Pidi tulema lihtne ja kiirelt valmiv 4x4 kaminahi aga kasvas välja Eksperimentaalahi

Õun kukkus pähe vää, hr. Newton

Miks õun?
Tellis ikka...

stupiduser kirjutas:Miks õun?
Tellis ikka...

Just!
Newton Issak

Uploaded with Image[URL=http://imageshack.us/photo/my-images/69 ... 742we.jpg/]

Uploaded with ImageShack.usShack.us[/url]
Umbes üks hooaeg kasutuses olnud ahi.
Tänu Kaminahjule abi eest piltide vähendamisel!

Sai ajaviiteks sügiselt tehtud see kupaus.Pliita valmis kevadel, soemüür laskuvate lõõridega ja alt korstnassa.
Nüüd ka pildid ajaviiteks siin... .
Punastama ajab see, et ahjul puudub sisevooder väliskestal ( seda on kindlasti juba kogenud silmad märganud isegi välisel vaatlusel).Teinekord, aga targem. Kuigi järgmine ahi on plaanis ringlõõridega teha, sest kaminahjusid on juba liiga palju igal pool.