Ehitusfoorum

sashaobrok » 27 Mär 2009, 14:01

No vat seepärast teevadki mõned mehed firma. Töömehi on objektil mitu. Neil on kambapeale kokku need asjad. Transport organiseeritakse firma poolt suure masinaga, mis teenindab ka teisi objekte. Iga mees ei osta endale panni tagumiku alla ja ei mängi individualisti. Toitlustus on samuti suure supipaja meetodil ja päeva lõpuks on igal mehel puhas 400 krooni peo peal, ilma et ta midagi ise oleks selleks kulutanud.



Olen töötand firmas ja laon praegugi erinevatele firmadele allhanke korras müüri, aga ainult oma tarvikutega suudan tagada kiire ja kvaliteetse tulemuse. Sellist bardakki ja vaesust nagu täna ehitusel ei ole minu silmad 17 aastase staazi jooksul näinud.
Väga kohatu on rääkida mingitest supipadadest kui enamus ehitajad näevad välja nagu kirjud koerad oma lõhkistes ja erinevate logodega tunkedes, firmad ei täi isegi töökindaid osta sest eelarve ei luba, lubaks küll aga nn. kasum jääb lahjaks vist.
Nii, et järgmine kord kui klõpa klõpa tegema hakkad vii ennast ehitusel toimuvaga kurssi, sest
neid tühikargajaid on nagunii kõik kohad täis.

Maik räägib õigesti.
Idablokis kahjuks enamik firmasid ongi selliseid.
Vaatad ja ei saa aru kas kodutud või töölised, vannuvad alkoholiseadust, sest kaine peaga peab tööle hakkama.
Riided, kindad, tööriistad on allapoole igasugu arvestust, palgad enamikel mustalt.
Endale ka jälle pakuti väikest tööotsa ja kõlama jäi lause, et ega palju maksta ei saa, ise tahan ka 30-40% kasumit saada.

...ja kui veel nendest ühistest supipadadest rääkida , siis polnudki ju väga ammu, kui meie suur kodumaa tagas kõigile töö ja leiva, need ehitised, kus enamus Eesti inimesi hetkel elab on tol ajal ehitatud ja ei saa just eriti kvaliteediga kiidelda, mõnel juba eluiga möödas ja peaks kuuluma lammutamisele, aga kus sa sellega, samuti kui käid tänapäevaste erinevate nn.ühiselamutüüpi majade koridorides või korterites, siis vastu terendab all-alltöövõtu hõngu, täpselt samamoodi on ehitatud ka ehitusbuumi ajal need "kipskuudid", mida praegu keegi enam osta ei taha, isegi odavalt mitte.

Kes või mis asi, siis see töövõtu leping ka on? See või ju sisaldada ka kauslit, et TÖÖVÕTJA kasutab oma töövahendeid, aga keda see huvitab, et sa pead neid ostma või uuendama... kui sellele lepingule alla kirjutad või muidu käed lööd. Pärast seda hakkad vinguma, et ei maksta rohkem jne. Kas rohkem maksmine on siis enesest mõistetav nagu tip või? ...ja, kui üks kekats siin õpetab siis veel essu keerama hakata, siis kes rikub lepingut või kes on üldse süüdi, et nii halada? Keegi ei tule siia võrdsust looma, kui te ise endi eest ei oska seista....

Töövõtu lepingu eripära ongi selles, et töövõtja teostab tähtajalise töö kindlaks määratud tasu eest oma tarvikutega ja tasustamine toimub peale akteerimist. Taastajalt oleks oodanud paremaid teadmisi lepingutest.
Kuum teema ei ole lepingud, vaid hoopis mikroskoopilised hinnad mille eest tuleb tööd teha.
Ärgu tulgu ükski ehitaja rääkima, et teda see ei puuduta ja tal on kõik ok.

taastaja kirjutas:Kes või mis asi, siis see töövõtu leping ka on? See või ju sisaldada ka kauslit, et TÖÖVÕTJA kasutab oma töövahendeid, aga keda see huvitab, et sa pead neid ostma või uuendama... kui sellele lepingule alla kirjutad või muidu käed lööd. Pärast seda hakkad vinguma, et ei maksta rohkem jne. Kas rohkem maksmine on siis enesest mõistetav nagu tip või? ...ja, kui üks kekats siin õpetab siis veel essu keerama hakata, siis kes rikub lepingut või kes on üldse süüdi, et nii halada? Keegi ei tule siia võrdsust looma, kui te ise endi eest ei oska seista....

Kurat Sa pead ju ise teadma mis hinnaga mis töö ära tasub !
Leping ju kahepoolne.!
Kui sitasti teed ja kalli hinnaga lihtsalt tööd enam ei saa.

maik kirjutas:Töövõtu lepingu eripära ongi selles, et töövõtja teostab tähtajalise töö kindlaks määratud tasu eest oma tarvikutega ja tasustamine toimub peale akteerimist. Taastajalt oleks oodanud paremaid teadmisi lepingutest.
Kuum teema ei ole lepingud, vaid hoopis mikroskoopilised hinnad mille eest tuleb tööd teha.
Ärgu tulgu ükski ehitaja rääkima, et teda see ei puuduta ja tal on kõik ok.

Ega need teadmised lepingutest just kõige paremad ei ole, jah! Aga ikkagi, kui ma nõustun lepingu tingimustega sh ka palgarahaga(olgu see leping ka suuline) kas siis on õige teist poolt süüdistama hakata, et kuramused maksavad vähe? Sul on ju teine võimalus ehk sellisest kehvast diilist loobuda. Nüüd tuleb muidugi mängu pakkujate ja tegijate omavaheline suurusjärk, mis on just tekitanud sellised mikroskoopilised hinnad. Turg lihtsalt on ehitajale selja pööranud... nüüd võivad pakkujad loomulikult madalat hinda pakkuda ja jäävadki seda pakkuma, kui leidub kokkuleppija kes selle konksu alla neelab. Aivar juba teab, et leping on kahepoolne...kui sellega nõustud, siis täida oma lubadust, kui vähegi jalul püsid, aga ära vingu, et keegi sulle liiga teeb.

Loomulikult puudutab antud olukord vähemal või suuremal määral kõiki ehitajaid. Isegi sain eile koondamisteate. Huvitav on see, et siin andis tõuke just riiklik institutsioon kes ähvardas juba eelmine aasta, et juba sõlmitud lepinguid saab ju ühepoolselt muuta ka! Õigem on siis ametlik maksu maksmine üldse ära lõpetada, võtta veel mis võtta annab, seoses koondamisega ja üksi või kambakesi mustalt edasi tööd teha. Pole põhjust virisemiseks, kuidagi tuleb edasi minna, ju!

Kuna enamikel pakkumistel määravaks minimaalne hind siis sageli ei ole võimalik selle raha eest normaalset tööd tehagi.
Ja riigihankel kui lepingu rikud siis automaatselt pakkujate seast väljas.
Ise maksime a 1,5 miljonisele tööle 1 miljoni peale ehki odavam oleks trahvi maksta.
Aga kui väiksemad tööd ja järelvalve sitt või keegi nutsu saanud siis keeratakse ikka parajat käkki kokku.
Omavalitsused kas ei taha või ei oska või ei julge nõuda normide-seaduste täitmist.
Vallas tehti vett-kanalit:liiva või killustiku asemel aheraine, hinnavahe 2-4 kordne, Kui veab siis 2 aastat peab vastu aga mitte rohkem.
Samas olen näinud kuidas on pandud asfalti 3* uuesti enne kui vastu võeti.
Ja siis ongi mõtekam mustalt teha ja kehvasti. Töö ka otsa ei saa.
Kurat varahommikul!

ma sellest "odavalt teen sitasti" mentaliteedist väga aru ei saa. kõik on spetsialistid ja oskustöölised aga kelleks te ennast siis nimetate kui odava raha eest üle jala lasete? Mille poolest te siis paremad olete kui need kokad või taksojuhid ,kes ehitusel sitta kokku keeravad.

eristab ainult see, et üks teab et soperdab ,teine ei oskagi paremini. Tööandja poole pealt vaadates olete ju ühesugused....

jörm kirjutas:ma sellest "odavalt teen sitasti" mentaliteedist väga aru ei saa. kõik on spetsialistid ja oskustöölised aga kelleks te ennast siis nimetate kui odava raha eest üle jala lasete? Mille poolest te siis paremad olete kui need kokad või taksojuhid ,kes ehitusel sitta kokku keeravad.
eristab ainult see, et üks teab et soperdab ,teine ei oskagi paremini. Tööandja poole pealt vaadates olete ju ühesugused....

Vaata saastamarketist ostes sa vist ei eelda et sa saad head ja lux kaupa aga on ju hea ja odav. Miks sa eeldad siis sama hinnataseme juures ehitustöödelt head kvaliteeti. Paratamatu mu meelest et mingist hinnatasemest allapoole on saastalahendused.

Et kui X EEK kivi eest ei maksta, siis panen kivi nimelt viltu? On ikka oinad küll. See näitab suhtumist - õige meister ei tee saasta, vahet pole, palju makstakse!

2korda2 kirjutas:Et kui X EEK kivi eest ei maksta, siis panen kivi nimelt viltu? On ikka oinad küll. See näitab suhtumist - õige meister ei tee saasta, vahet pole, palju makstakse!

Väga õige - õige meister ei tee saasta!
Õige meister ei tee ka "saastahindadega" tööd. Ja halbade aegade võlu on selles, et neile järgnevad alati paremad ajad.

2korda2 kirjutas:Et kui X EEK kivi eest ei maksta, siis panen kivi nimelt viltu? On ikka oinad küll. See näitab suhtumist - õige meister ei tee saasta, vahet pole, palju makstakse!

Nõustun 4-ga õige meister ei tee saasta, kui meister ei saa väärilist tasu siis ta ei teegi seda tööd,jäägu see x kivi parem panemata, juhul kui paneb siis paneb hästi.Paljud härjad (loe meistrid) praegu kaevus.Ok saame neist aru, et on praegu selline seis ehitusel. Samas jälle olen ka eelpool kõnelejaga nõus, milleks teha hästi kui ei maksta selle eest?Harjuvad veel ära, et saab odavalt ja hästi, eks need hinnad jäävadki siis alla.Kui tahad head tulemust siis pead ka rohkem maksma see on normaalne minu meelest.Ei saa maksta saia eest ja siis nõuda, et seal peal oleks ka vorst.Kuigi paljud tellijad seda arvavad, et hinnad on sellised ja mehi küll kes nõus seda sellise hinnaga tegema siis hea küll las teevad need teised mehed seda aga minna sel juhul oma vorsti välja ei võta:))Närigu seda saia siis kui tahavad äkki keegi on nii hea ja paneb ka vorsti vahel peale. Õnneks on veel neid tellijaid ka kes suhtuvad sinu tehtusse ka lugupidavamalt
Ise istuks parem kodus aga sitta ka ei teeks kuigi, et ennast elus hoida peaksin seda tegema, sest ajaliselt ei tuleks omadega välja. Aega läheb ju kui teed hästi aga saadud raha jaotub ka siis nende päevade peale mis kulus töö tegemisele, mis võib olla isegi lõpuks 150-300 krooni päev.Seega saan ma sama palka mis säästumarketi kassapidaja, kas tasub siis olla ehitaja?Praegu saab säästu kassapidaja teha oma korteri remondi ära oma kuupalgaga.

Samas jälle paljud tahavad ehitada praegu, kuigi raha ei ole, et seda teha? Ok saan aru hoiad ehitusmehe pealt kokku aga ka veel materjali pelt?Oli 3 kuud tagasi selline juhus. Sõps tegi musta kõrval majas aga samas endal veel ametlik töö siis palus mind, et ole meheks ja tee maalritööd ära, et ta ei oska neid nii hästi.Ok olin nõus seda tegema, et mis siis ikka kahekesi lõbusam.Nii see selleks, esimene õhtu omanik seal ja kisub tapeeti ja teeb lage puhtaks vanast värvist.Tapeet kahjuks tuli koos krohviga.Pidin ise alustama 3 päeva pärast, kui sõpsil kips seinas kus krohv maha tuli ja mu pudi-padi. Lähen siis 3 päeva pärast sinna ja tunnen vorsti lõhna. Omanik oli kõiki töid teinud vaid nii kaua kui meie sinna läksime.Kuigi oli jutt,et eeltöö teeb tema ära.Teada oli, et ta tuleb alles nädala pärast.Kuna tapeet tuli koos krohviga siis läks segu ja pahtlit üsna palju+ laed olid nii nagu olid, stroipati meeste tehtud maja.Kuigi omaniku jutt oli kohe peale seda, kui üttlesin palju siia pahtlit läheb, et loodi ja sirgu midagi ajama ei pea vaid siledaks.Ok silusin mis ma silusin ja sain aru, et ikka tulemus jama, helistasin ja palusin pahtlit juurde nagu aru sain ei meeldinud mu jutt talle eriti.Nagu ma sööks seda pahtlit. Lasi tuua 10kg, palusin 40. Kordus asi järgmine päev kuna tuli juurde veel koridor.Sain aru, et enam kerjama ei hakka seda materjali jäägu siis nii.Et palju ma ikka seda pahtlit söön.Tuli siis see rõõmu ja mure päev s.t palgapäev, näitasin halogeeniga kõik laed ja seinad üle, et kus ja mis ja kus oleks võinud veel pahtlit vaja minna.Aga vot siis, ülla ülla omanik ei olnud tulemusega rahul, ta küll ei öelnud seda mulle aga nägu oli küll selline peas ja pomises midagi enda ette.Siis tahtsin küll tal vaadriga vastu pead lajatada.Õnneks meie kehakaalud olid erinevad nii, et rahad sain kätte ja elame ka liiga ligidal
See siis oli see juhus kus omanik nagu oleks pidanud valmis olema selleks mis tuleb, sest tema soov oli selline ja tegi ka kõik selleks,et see selline tuleks. Aga kujutage korraks nüüd neid tellijaid, et kes loodavad ja teavad, et tuleb parem aga oh seda ebaõnne ei tulnud mitte... Sorry, et naerma ajab.

Selline tellija tuleks saata "nii kaugele", et ta ei oskaks enam kunagi tagasi tulla. Ehk maakeeli saata p----!

külaline 2 kirjutas:Selline tellija tuleks saata "nii kaugele", et ta ei oskaks enam kunagi tagasi tulla. Ehk maakeeli saata p----!

Aga kõik ei saa olla selgeltnägijad ja kui oled oma tööriistad kohale vedanud, mõned tööd juba ka jõudnud ära teha...ja siis hakkab kiun pihta, et kas ikka nii ei saa ja kas seda ei võiks nii teha, siis ei saa ka kohe tellijat p..se saata, lihtsalt ära selgitada, miks on vaja ntx. 5m. kõrguse fassaadi tegemiseks tellingut ja miks seda ei saa redeli otsast teha(selline juhtum on päriselust).
1 asi on töö tegemine, aga kui klient ei ole nõus ka materialiga varustama, siis on ehitamine üldse välistatud ja tuleb tõesti asjad kokku pakkida!

Saasta tegemise koha pealt nii palju, kuna see saasta jutt sai alguse minu postitusest, siis jätan ise ka parem tegematta, kui hakkan kehvat tööd tegema, pole vaja väikese raha eest suurt antireklaami!

Tööhindade ja tööga ehitusel üldse imelikud lood.
Kui autoostul 800 000 auto jaoks raha ei jätku ei osta.
Aga ehitusel tahaks ,et oleks hea-soe-ilus-kvaliteetne-vastaks kõgile normidele-seadustele, et oleks palju....
Aga maksta tahaks vähe !
Vahel lausa naljakas, et inimesed tahavad osta-remontida-ehitada maju mida tegelikult nende sissetulek ei võimalda.
Või veel hullem ehitada jõuavad aga üleval pidada mitte.
Linnas 3 toalise (a 70-80m2) korteri küte kallis ja maal peaks 280 m2 maja küttesüsteemi ehitus ja kütmine veel ka odav olema

Jah, egas asi ei ole nii lihtne, kui eelnevalt on õpetatud - et kui vähe makstakse, siis ei tee parem üldse, selle asemel, et jama kokku keerata. Mõnes mõttes õige jutt aga kui sa oled juba pikemat aega kodus passinud ja loto peavõitu oodanud, seda aga ei tule ega tule ja naine vaatab ka juba sellise näoga, et kohe hirmus hakkab, vot siis võtad ka sellest sitast otsast kinni ja lähed oma eluga edasi. Loomulikult ei saa siis juba kehva tööd teha, sest järgmine kord ei kutsuta enam üldse punti ja mis siis edasi? Olen juba nii vana mees,et kuhugi kaugemale ei ole võimalik tööle minna, sest koduseid toimetusi ka ikka üksjagu kaelas+haige vanainimene. Ja nii see eluke veereb. Hea oleks muidugi kuhugi kindla palga peale tööle minna aga kust sellist mõistlikku kohta võtta ja ühes kohas töötamisest tuleb kohutav masendus peale - eriti kui väljas harjunud end liigutama kogu elu.Mõnus,värske õhk, paned pläru ette, kui tahad-sülitad maha kuhu tahad ja räägid vajadusel roppe nalju. Palju peale musta ehituse ikka selliseid loominguliselt vaba õhkkonnaga töökohti on? No vot ja siis teedki seda mis hetkel teha on ja oled sellega rahul.

Ainuke häiriv asi tööhindade kukkumise juures on see, et need on kukkunud nii madalale, et on valida kas teha mustalt või üldse mitte teha. Kui firma suudab teistega konkureerida väljamüügi hinnaga 150kr/h töö ja materjali müüb ostuhinnaga, siis mismoodi on võimalik töölisele maksta 75-80kr/h ametlikult palka? Vastus ei olegi, sest lisaks palgakulule on firmal maksta tööriista kulud, transpordi kulud, sidevahendite kulud jne. jne. Mis jääb majandusest järgi kui kogu äri läheb üle sularahale ja maksupettustele? Tänase seisuga on veel võimalik tööd, aga mis saab kolme kuu pärast või poole aasta pärast?

Siin viidatakse ikka ja jälle sellele, et hindu ei saa alla lasta, sest muuhulgas kulud tööriistadele on suured. Võibolla on see jälle minu majal töid teinute viga aga koristades (sest õige meistrimees buumi ajal ju enda järelt ei koristanud!) leidsin pidevalt igasugu tööriistu: kellu, pahtlilabidas, hulgem pintsleid, rullid, torutangid, puurid, haamer, käsisaag jne. Nii on tõesti kulu suur, kui iga objekti peale tuleb arvestada jälle uus komplekt riistu.

hetkel pakutakse meestele tunnihindu 20 eek h (alla elatusmiinimumi),tellijatele hoonete m2 hind täislaks isegi valvekaamerad, vent,nõrkvool ,jne 4000-5000 eek m2+18% vot nii.

Ma väga vabandan, aga inimene, kes teeb ehitustöid töötasuga 20.-/t ei ole ilmselt täie mõistuse juures. Siis on parem tööd mitte teha, sest tööd tehes on su energiakulu niipalju suurem, et selle rahaga ei suuda sa tagada enda kulumise taastamist. Lastes hinnad nii madalale kaevate endale ise auku, kust väljaronimine võib osutuda väga vaevaliseks. Teile makstakse täpselt nii vähe, kui väikse raha eest te olete nõus tööd tegema! Kunagi ei maksta teile rohkem, kui küsite! Ja, kui keegi väidab, "et parem varblane peos, kui tuvi katusel", siis andke andeks, teie varblasest on järel ainult suled, kui sedagi.

Eesti Nokia -"puukuuri hinnaga 200rm elumaja"

Mina see ilkuja - mõtlesin et pole ilus ja logisin sisse et oma mõtet täpsustada. Puukuuri hind majale tahetakse meil saavutada lihtsalt hinnakärpega -väiksem (või olematu) kasum, väiksemad tööjõukulud (peamiselt palga langetamisega) - ja kõik?
Kuna ise ei tegele selles sektoris siis tegu kõrvaltvaataja arvamusega (nii et ärge kõvasti lõõge).
Minu meelest oleks normaalne omahinda alla saada ikka pigem tootlikuse kasvuga mitte hinnakärpega. Vajaduse selleks tingib turusurve (ei jagu piisavalt ostujõulisi kliente). Praegu tundub et enamus peab tootlikuse kasvuks seda kui mees paneb ühe päevaga 100 kivi asemel 200 kivi ja küsib seejuures vähem palka. Paraku see nii lihtne ei ole sest inimese jõudluses (tavaolukorras) sellist vahet ei ole (pean silmas ka seda et kvaliteet ei langeks ja eeldan et tegemist ei ole oskamatu ning ''viiliva'' töömehega). Seda siis juhul kui töökorraldus ja tingimused on mõlemal juhul ühesugused. Tootlikuse kasv sõltub juba alates projekti kvaliteedist või isegi selle lähteülesande konkreetsusest. Seda vähem tuleb muudatusi, seda vähem peab lahendama olukordi kohapeal- kus selgub et muudatused tingivad ka lisatöid seonduvates projekti osades jne.). Halvemal juhul on projekt üldse ebapädevalt või üldistavalt koostatud ning projekti eriosad (elekter, nõrkvool, küte,vesi,vent ) ei ole omavahel ega ehitusliku osaga kooskõlas. Kõik see paraku raiskab ressurssi -raha, aega, materjali. Samuti ei ole normaalne kui tüüpprojekti ja erilahendusega projekti järgi valmistatud majad (sarnased) maksavad ühepalju (raisatud ressursi maht on erinev).
Järgneb töökorraldus kohapeal, tegijate varustatus tööriistadega, tegijate proffesionaalsed oskused ja motiveeritus jne. Väidan et ka siin on paraku suur ressursi raiskamine. Sellele aitab omakorda kaasa tellija, kes selles faasis sekkub tavaliselt oma eri- ja muutuvate soovidega saamata aru et see suurendab maksumust ja teinekord halvendab ka lõpptulemuse kvaliteeti. Siinkohal väidan ka et madalapalgaline väheste oskuste ja kehva tööriistapargiga töömees on selles etapis kulukas kui mitte öelda et suisa ohtlik. Töökorralduse kvaliteedist ei hakka rääkimagi (varu vähemalt 30%).
Kõik see kokku ei tähenda ikkagi seda et inimene kes pidas korteris elamist kalliks jõuab ehitad endale 200rm maja ja seda ka üleval pidada. Siin on paratamatult käärid ja need lõikavad nii tegijat kui hiljem ka ostjat.
Sama kehtib pea iga eluala kohta Eestis (kui mitte kaugemal) .

Imelik kirjutas:Mina see ilkuja - mõtlesin et pole ilus ja logisin sisse et oma mõtet täpsustada. Puukuuri hind majale tahetakse meil saavutada lihtsalt hinnakärpega -väiksem (või olematu) kasum, väiksemad tööjõukulud (peamiselt palga langetamisega) - ja kõik?
Kuna ise ei tegele selles sektoris siis tegu kõrvaltvaataja arvamusega (nii et ärge kõvasti lõõge).
Minu meelest oleks normaalne omahinda alla saada ikka pigem tootlikuse kasvuga mitte hinnakärpega. Vajaduse selleks tingib turusurve (ei jagu piisavalt ostujõulisi kliente). Praegu tundub et enamus peab tootlikuse kasvuks seda kui mees paneb ühe päevaga 100 kivi asemel 200 kivi ja küsib seejuures vähem palka. Paraku see nii lihtne ei ole sest inimese jõudluses (tavaolukorras) sellist vahet ei ole (pean silmas ka seda et kvaliteet ei langeks ja eeldan et tegemist ei ole oskamatu ning ''viiliva'' töömehega). Seda siis juhul kui töökorraldus ja tingimused on mõlemal juhul ühesugused. Tootlikuse kasv sõltub juba alates projekti kvaliteedist või isegi selle lähteülesande konkreetsusest. Seda vähem tuleb muudatusi, seda vähem peab lahendama olukordi kohapeal- kus selgub et muudatused tingivad ka lisatöid seonduvates projekti osades jne.). Halvemal juhul on projekt üldse ebapädevalt või üldistavalt koostatud ning projekti eriosad (elekter, nõrkvool, küte,vesi,vent ) ei ole omavahel ega ehitusliku osaga kooskõlas. Kõik see paraku raiskab ressurssi -raha, aega, materjali. Samuti ei ole normaalne kui tüüpprojekti ja erilahendusega projekti järgi valmistatud majad (sarnased) maksavad ühepalju (raisatud ressursi maht on erinev).
Järgneb töökorraldus kohapeal, tegijate varustatus tööriistadega, tegijate proffesionaalsed oskused ja motiveeritus jne. Väidan et ka siin on paraku suur ressursi raiskamine. Sellele aitab omakorda kaasa tellija, kes selles faasis sekkub tavaliselt oma eri- ja muutuvate soovidega saamata aru et see suurendab maksumust ja teinekord halvendab ka lõpptulemuse kvaliteeti. Siinkohal väidan ka et madalapalgaline väheste oskuste ja kehva tööriistapargiga töömees on selles etapis kulukas kui mitte öelda et suisa ohtlik. Töökorralduse kvaliteedist ei hakka rääkimagi (varu vähemalt 30%).
Kõik see kokku ei tähenda ikkagi seda et inimene kes pidas korteris elamist kalliks jõuab ehitad endale 200rm maja ja seda ka üleval pidada. Siin on paratamatult käärid ja need lõikavad nii tegijat kui hiljem ka ostjat.
Sama kehtib pea iga eluala kohta Eestis (kui mitte kaugemal) .

Väga õige ja tabav kokkuvõte . 5+. Lisaksin et liiga vähe pööratakse tähelepanu kandekonstruktsiooni kvaliteedile ja liiga palju viimistlusele. Mis tähtsust on selles kui 3 m. latiga kontrollides kõik seinad sirgeks on krohvitud. See kõik maksab lõppkokkuvõttes. Piisaks ju ka kui 1,5 m. kauguselt otsevaates loomulikus valguses midagi silma ei häiri. Vaevalt kellegi külalised hakkavad latiga seinu kontrollima.

100% nõus eelmiste komentaaridega.
Lisaks veel ,et madalapalgalisel töötajal puudub ka tavaliselt motivatsioon.
Töökorralduse poole pealt lisaks, et projektijuhtimise tasemel ilma planeerimiseta pole mõtet proovidagi.Üks päev seisakut objektil ikka ropult kallis.
Samas käiakse isegi paaripäevastel töödel päeva jooksul 3-5 korda marejali-tööriistu otsimas-ostmas.