Ehitusfoorum

Kui on moodul korsten ja piisavalt läbimôôduga, siis vôivad seal visiseda ka märjad puud, ning siibri vôïb nii kinni lükata, kui vähegi kannatab, et ainult vingu sisse ei ajaks, ainult siis tuleb ka see kondents sealt ära juhtida.
Eelmises postituses ma ei täpsustanud,et minu jutt käib tellistest laotud korstna kohta.

igal kütteseadmel on ikka omamoodi küttmistehnika.

Sellest loogigast ei saa praegu aru. Ei räägi kütuse vindumisest, vaid ikka pigi tekkest. Pigi teke sõltub ju ikka suuresti põlemise temperatuurist. Kui teatud temperatuuri kätte ei saada, siis tekib ka pigi. Temperatuur omakorda sõltub nendest teguritest mida siin ridamisi on püütud üles loetleda, aga see loetelu on veel pikk.
Aga kuidas siis ikka toimida katlamajas keskküttekatla ja kivikorstnaga nagu teema küsib? Kumb variant on siis kehvem, kas korsten lõhki kütta või sinna sobiliku temperatuuriga suitsugaasi lasta ja milline viis valida seda tehes? Kütta märgade puudega, tuharuumi uks kinni panna või siibriga reguleerida? vanasti paigaldasid kavalamad ka igasugu slepepikendusi ja küttekolde väliseid suitsulõõre ja mida kõike veel.

Igal paigaldataval küttekehal, peab olema kaasas paigaldusjuhend ja kasutamisjuhend ja eks nende järgimine peaks tagama ohutuse ja optimaalse kütmise reziimi. Paigaldamisjuhend peaks ka korstna tüübi ära näitama(igat katelt ei tohigi kivikorstnaga ühendada)
Praktika näitab,et tihti peale ei olegi korstnad nii jubedalt pigitunud ja tahmanud, kui just katlad ise,olen soovitanud siibri täielikult avada ja pôlemist reguleerida ôhu klapiga,vôi tuhaluugiga ja järgmisel külastusel on pilt märksa parem - pigi asemel on tuhka kôvasti(jutt puuküttega katlatest).

talupoeg kirjutas:värskelt tekkinud pigi saab ainult survepesuga maha(vist),aga korstnas pole see see võimalik.mütsi puudumine igapäevaselt köetavalt korstnalt ei tekita piginiresi.see on kütmisest või küttest jne. .korstnavuuke ei saa nii tihedalt laduda ,et pigi läbi ei tule .pigi tuleb ka tellisest läbi(läheb pikalt,aga tuleb) vanadest korstnakividest on seda näha.

Nüüd ma siis tean, kes tühjade vuukidega korstnaid laob. Talupoeg hobusega katusel.
Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde.

targad "KÜLALISED" on ikka abiks ,jep.

taastaja sa ise oled asjast kaugel kui sa siibriga tõmmet reguleerid.Kui korstnasse läheb liiga kuum suits siis on ikka katla viga.Vanematel kateldel tehti koldesse näiteks piiraja.Ja muidugi igale poole ei sobi kivikorsten nagu siin juba keegi mainis.Loodan et said asjale pihta.

Tõmberegulaator vähendab tuleohtu, säästab kütust ja keskkonda
Ees on kütteperjood ja paljud probleemid kütmisel tekkivad nõrgast või siis ülemäära
tugevast tõmbest. Ometi on neid kitsaskohti võimalik üsna lihtsalt lahendada, kui
paigaldada küttesüsteemi automaatne tõmberegulaator. Juba üksnes kütmisel annab
see tunduvat ökonoomiat, tuleohutusest ja keskkonnasõbralikkusest rääkimata.
Tegemist on kas suitsulõõri või viimalõõri paigutatud liikuva klapiga, mis vastavalt
vajadusele laseb korstnasse lisaõhk u ja hoiab tõmbe pidevalt ühtlase.Kui tõmme
suureneb avaneb klapp rohkem kui väheneb sulgub täielikult.Tõmmet väiksemaks ei
tee regulaator kunagi sest kui tõmme on väiksem kui klapil seadistatud ta lihtsalt ei
avane Tõmberegulaator on metallist, tema paigaldamine eeldab veidi pottsepatöö
oskust.Tõmberegulaator laseb korstnasse jahedamat õhku seega vähendab väljuvate
suitsugaaside temperatuuri ja hoiab ära korstna ülekuumenemisest tekkiva tulekahju
võimaluse
Põlemine on nii või teisiti ebastabiilne sõltuva lt sellest, kas küte on alles süttinud,
põleb intensiivselt või hakkab juba vaibuma. Seda mõjutab ka ilm – kas väljas on soe
või külm, kui kõva on tuul ja mis suunast see puhub, kas maja lähedal on suuri puid
või teisi, kõrgemaid hooneid jpm.
Kui miski ei klapi, siis pole põlemine täielik ja tõmme on vilets. Tagajärjeks on
kütteseadmete ja lõõride tahmumine ja seetõttu tuleohu suurenemine.
Tahmunud lõõrid ja ahjud-pliidid annavad ka vähem sooja, sest tahm on hea
soojusisolaator.Tõmberegulaator vähendab ka liigsest tõmbest tekkinud suitsugaaside
väljumise suurt kiirust, sest kui suitsugaasid läbivad kiiresti soojussalvesti (ahju või
soemüüri) ei jõua soojus salvestuda."kütame ilma" Vaja järelikult rohkem kütta ja
kütet kulutada. .
Kui paigaldada tõmberegulaator, siis on põlemine optimaalne, kütet kulub vähem,
tekib kokkuhoid puuküttel kuni 35%.
Kui tõmberegulaator on juba kord paigaldatud, siis ei vaja see praktiliselt mingit
hooldust. Tema kasutusiga on piisavalt pikk tootja annab amortisatsiooniajaks 10
aastat aga kogemused näitavad et ka peale 15 aasta möödumist töötavad paremad
mudelid häireteta. Ka pole ta hind kuigi kõrge, jääb nii 350-750 krooni raamidesse
pluss paigaldus. Tõmberegulaatoreid müüvad ja paigaldavad kutsetunnistust omavad
korstnapühkijad.
Selline investeering tasub end enamasti juba aasta jooksul, oleneb muidugi kütmise
sagedusest.
Igasugune halb põlemine saastab ka õhku, sest ega kogu tahm korstnasse jää. Pealegi
lisanduvad sel juhul nii-öelda puhtale tahmale mitmed tervisele kahjulikud
saasteained. Kui raiskame rohkem puitu kütmisele, siis raiskame ühtlasi ka meie
olulist loodusvara – metsa. Ja mitte ainult metsa – tõmberegulaatori plussid kehtivad
kõigi kütuseliikide puhul.
Rootsis ja Saksamaal on sellised seadmed laialt kasutusel. Küllap varsti Eestiski.
Lisainfo http://www.puitjasoojus.ee või tel 52 82 462 Peep Õisma

jah ,aga siin teemas on tõmbe puudus ja korstna liigne mahajahtumine probleemiks kus see klapp ennast ei õigusta.korstnaülekuumenemist esineb pidevalt viadrusel .viadruse omanikel oleks seda küll vaja .

virgor kirjutas:taastaja sa ise oled asjast kaugel kui sa siibriga tõmmet reguleerid.Kui korstnasse läheb liiga kuum suits siis on ikka katla viga.Vanematel kateldel tehti koldesse näiteks piiraja.Ja muidugi igale poole ei sobi kivikorsten nagu siin juba keegi mainis.Loodan et said asjale pihta.

Püüan, jah asjale pihta saada ja ehk saab siis ka selle katla kohta oma targad märkused teha! Raske see muidugi saa olema, sest praktikutel juba paarikümne aastane praktiline kogemus ees!

Antud teema puhul võib selle reklaamjutuga tõmberegulaatorist puu taha minna. Ps. mida intensiivsem on põlemine, seda suurem on soojusülekanne.

kui ikka tõmme nii kõva,et tuli korstnas on ikka jama küll. iga kütteseadme ja korstnale tuleb eraldi läheneda.tõmberegulaator on vajalik asi pole kallis kah.

No jaa.... aga jutt käib ju pigitamisest.

[quote="saga"]Tõmberegulaator vähendab tuleohtu, säästab kütust ja keskkonda
Ees on kütteperjood ja paljud probleemid kütmisel tekkivad nõrgast või siis ülemäära
tugevast tõmbest. Ometi on neid kitsaskohti võimalik üsna lihtsalt lahendada, kui
paigaldada küttesüsteemi automaatne tõmberegulaator. Juba üksnes kütmisel annab
see tunduvat ökonoomiat, tuleohutusest ja keskkonnasõbralikkusest rääkimata.
Tegemist on kas suitsulõõri või viimalõõri paigutatud liikuva klapiga, mis vastavalt
vajadusele laseb korstnasse lisaõhk u ja hoiab tõmbe pidevalt ühtlase.Kui tõmme
suureneb avaneb klapp rohkem kui väheneb sulgub täielikult.Tõmmet väiksemaks ei
tee regulaator kunagi sest kui tõmme on väiksem kui klapil seadistatud ta lihtsalt ei
avane Tõmberegulaator on metallist, tema paigaldamine eeldab veidi pottsepatöö
oskust.Tõmberegulaator laseb korstnasse jahedamat õhku seega vähendab väljuvate
suitsugaaside temperatuuri ja hoiab ära korstna ülekuumenemisest tekkiva tulekahju
võimaluse
Põlemine on nii või teisiti ebastabiilne sõltuva lt sellest, kas küte on alles süttinud,
põleb intensiivselt või hakkab juba vaibuma. Seda mõjutab ka ilm – kas väljas on soe
või külm, kui kõva on tuul ja mis suunast see puhub, kas maja lähedal on suuri puid
või teisi, kõrgemaid hooneid jpm.
Kui miski ei klapi, siis pole põlemine täielik ja tõmme on vilets. Tagajärjeks on
kütteseadmete ja lõõride tahmumine ja seetõttu tuleohu suurenemine.
Tahmunud lõõrid ja ahjud-pliidid annavad ka vähem sooja, sest tahm on hea
soojusisolaator.Tõmberegulaator vähendab ka liigsest tõmbest tekkinud suitsugaaside
väljumise suurt kiirust, sest kui suitsugaasid läbivad kiiresti soojussalvesti (ahju või
soemüüri) ei jõua soojus salvestuda."kütame ilma" Vaja järelikult rohkem kütta ja
kütet kulutada. .
Kui paigaldada tõmberegulaator, siis on põlemine optimaalne, kütet kulub vähem,
tekib kokkuhoid puuküttel kuni 35%.




Igasugune halb põlemine saastab ka õhku, sest ega kogu tahm korstnasse jää.





Tehke minuga, mis tahate, mina sellest jutust aru ei saa: räägitakse kehvast tõmbest, et kui halb see on jne. aga mis sellel on ühist selle tõmberegulaatoriga. Tõmmet see ju sel juhul ei paranda.
Parandab, õigemini korrigeerib liiga tugevat tõmmet, siis kui on paigaldatud/ehitatud liiga väikese sisetakistusega küttekolle liiga pikale korstnale. Muudel juhtudel teda tarvis vast pole. Ja see jutt, et suitsugaasid läbivad justkui liiga kiiresti soojussalvesti ilma sellele soojust salvestamata on siis juba selle salvesti puudujääk. Aegalasemalt liikuvad gaasid ei teeks seda siis ammugi, sest nende temperatuur oleks ka siis ju oluliselt madalam korralikust põlemisest rääkimata.

Tuleohutuse seisukohalt väga hea, kui on korstnale paigaldatud mittesobiv küttekeha.

sa jaurad juba teist korda ,et kui tõmme nõrk siis see klapp teeb tõmbe tugevamaks .NII SEE KÜLL EI OLE.

Pigitamise kohta üks link: http://www.stalba.ee/?page=1004&selected=1864&lang=1

virgor kirjutas:taastaja sa ise oled asjast kaugel kui sa siibriga tõmmet reguleerid.Kui korstnasse läheb liiga kuum suits siis on ikka katla viga.Vanematel kateldel tehti koldesse näiteks piiraja.Ja muidugi igale poole ei sobi kivikorsten nagu siin juba keegi mainis.Loodan et said asjale pihta.

Eile sai sellele katlale, millel kõige kõrgem kivikorsten (11,5m), primaarõhu luugile lisatud eraldi sulgurklapp. Sellaga sai siis kõri 2/3 osas kinni tõmmatud. Ühe kolmandiku, tehase poolt etteantud, primaarõhuga sai põlemine, aga sellise vungi sisse, et siiber tuli sulgeda nii, et ainult üks kuuendik viimalõõrist jäi avatuks! Siis oli ka selline põlemine, et ringluspump tuli tavalise 2 asemel kolmandasse lülitada. Katlast väljuvad suitsugaasid olid valdavalt temperatuuriga 230 kraadi. ...aga Ikka ei saa asjale pihta....

Õigemini saan pihta, et katlad timmitakse mingile keskmisele korstnatõmbele, aga kui see juhtub olema keskmisest väiksem või suurem, siis tekivad probleemid. Antud korstna puhul on kaheastmelise põlemisega katlale tehtud ilmselt liiga lühike veesärgist ümbritsetud löör taha, et seda ilma siibriga reguleerimata kütta saaks. Üks sama katel on ka fibokorstnaga(5.5m), sel teinekord jälle süütamisega probleemid, aga kui soojemaks läheb tuleb siiber samuti sulgeda 50% ulatuses, siis on kõige parem põlemine st tulekamber on ühtlaselt tuld täis.
Teised reguleeringud ei anna tulemusi vaid suurendavad korstnasse väljuvate suitsugaaside temperatuuri. Kusjuures siiber kinni kütmisel on aastate jooksul katlast ja ka korstnast leida ainult nn narmastuhka. Kaks kivikorstent(teine 8.5pikk) veavad sinna osa ka seda kraami, mis muidu resti alla jääb.

Siis kui ei tahma on ju kõik OK.

Aaga kas siibriga ei reguleerita yli tugevat tõmmet