Ehitusfoorum

virgor kirjutas:Indrek kirjutas,et õhk+vesi soojuspump töötab ka kõige külmema ilmaga.Mulle ütles müügimees,et miinus 15 on lagi.Milliseid sa indrek silmas pidasid,anna teada,olen huvitatud(kas meie kliimas aitab ainult õhk+vesi ,maja 200m2,kõik põranda küte.

Alates -15 külma puhul on oluline kompressori õli soojendus süsteem. Selline süsteem maksis kunagi nii palju, et sellest ei olnud mõtet rääkidagi.

Vanemad kütavad oma maja Buderus tüüpi gaasikatlaga,ning sellega on probleeme algusest peale!Esimesel nädalal vahetati juba väljapuhke ventilaator jne.
Katlakivi on suur sõber tulema ,et kas on mingit vahendit selle peletamiseks,praktiliselt iga 2kuu tagant on katel täiesti umbes!

Nende küttekulud on ikka meeletud,kuu gaasiarved ikka algavad sealt 4000 kroonist ja külma pole nagu erilist olnudki!(maja pinda 250m2)

Kuidas on lood teil gaasikateldega ja selle kuluga?

vanakala kirjutas:paigaldan kütet aastast 1983. kui tahad inffi siis rovideena@hotmail.com foorumis ei ole aega lobiseda. pellet vajab korstent läbimõõduga 18- 20cm hinnad on erinevad ja oleneb millisest materjalist. kuid arvestama pead veel sellega, et on olemas ka tuleohutuse nõuded millest siin keegi ei räägi nagu pelletipunker samas kütmisruumis kuni 2m3 siis korsten harjast või lähemal kui 1,5m olevatest tasapindadest 50cm kõrgemal.
pelletiga tuleb veel arvestada , et etteandeteo pikkus on kuni 2m. jne. kütuse kulu võid võrdsustada õliga. lisaks hunnik probleeme seadistamise ja puhastamisega.

õiged märkused aga numbrites veidi vigu
pole pelletile (jutt käib ca 20 kw) vaja 18-20 cm korstent, selline on juba 35-40 kW puukatla korsten
pelletikateldel suitsuväljund tavaliselt 130 mm, suuremaks ei tohi korstent tavaolukorras teha, sest gaaside kiirus langeb ja võib kondensaat tekkida, samuti maksab liig jäme korsten palju
maksimaalselt sobiks 160 mm fibo korsten

katlaga samas ruumis võib olla kuni 0,5 m3 ehk ca 350 kg pelletit metallkastis kaanega kaetuna
ja kuni 2m3 kui pelletimahuti on katlast tolmukindla vaheseinaga eraldatud

etteande teo pikkus on spiraalsetel kuni 4-5 m, vastavalt võimsama mootoriga kui lühem tigu
pelletikulu on 1000 l õli = 2,1-2,2 t pelletit keskmiselt 80 - 100 m2 hästisoojustatud ja mitte üleköetud maja küttepinna kohta
lisaseadistamisega reeglina saab arvutikasutaja hakkama, muidugi peab õigeid numbreid muutma - kasutusjuhend hädavajalik!
aga seadistamiste vähendamiseks tuleks osta võimalikult suur kogus pelletit korraga
seadistusprobleeme saab vähendada miinimumini lambda anturi kasutamisel, valmisolek selleks on Taani põletil Woody, müügil Sanistal'is
tuleohutusele ja katlaruumi puhtusele peab tõsist tähelepanu pöörama
katlaruumist ei tohi teha kolikambrit jalgratastele, pappkastidele vms.

Silver kirjutas:Vanemad kütavad oma maja Buderus tüüpi gaasikatlaga,ning sellega on probleeme algusest peale!Esimesel nädalal vahetati juba väljapuhke ventilaator jne.
Katlakivi on suur sõber tulema ,et kas on mingit vahendit selle peletamiseks,praktiliselt iga 2kuu tagant on katel täiesti umbes!

Nende küttekulud on ikka meeletud,kuu gaasiarved ikka algavad sealt 4000 kroonist ja külma pole nagu erilist olnudki!(maja pinda 250m2)

Kuidas on lood teil gaasikateldega ja selle kuluga?

kuidas nii ruttu buderus ummistub??
kas soojavee temperatuur liiga kõrge või vesi tõesti hullu kvaliteediga
palju Buderus kütab ...m2

olen Roca(Hispaania) seinagaasikatlaid remontinud ja neil on samad soojusvahetid isegi 1999 aasta kateldel
gaasikulud varieeruvad nii 1500 m3/per 100m2 maja aastas, sõltub soojavee tarbest
gaasihind praegu 5,7 kr/m3

ühestki katlamajast ei tohi teha kolikambrit, ka puu- ega õlikatla puhul.

samas on pelletikatlal põlemamineku võimalusel reaalne oht ainult see, et leek läheb teo lõdvikusse - samas on see sellisest materjalist, et kuumusega sulab. seega tuli pelletimahutisse sattuda reaalselt eriti ei saa.

mahutil ei pea kaant olema - kui peaks, siis pakuks seda ka mahutimüüjad, aga seda nad ei tee

ja misasja te seal nii hirmsasti seadistate kogu aeg?
ja miks peab seadistamise mõttes ostma korraga võimalikult suure koguse graanulit? eks normaalselt jah auto toob paar alust graanulit kohale, vastavalt vajadusele kallate mahutisse kotte tühjaks ja kõik. samas võib ka paari koti haaval juurde osta ja mahutisse kallata, selle tõttu midagi seadistama küll ei pea.

Silver kirjutas:Vanemad kütavad oma maja Buderus tüüpi gaasikatlaga,ning sellega on probleeme algusest peale!Esimesel nädalal vahetati juba väljapuhke ventilaator jne.
Katlakivi on suur sõber tulema ,et kas on mingit vahendit selle peletamiseks,praktiliselt iga 2kuu tagant on katel täiesti umbes!

Nende küttekulud on ikka meeletud,kuu gaasiarved ikka algavad sealt 4000 kroonist ja külma pole nagu erilist olnudki!(maja pinda 250m2)

Kuidas on lood teil gaasikateldega ja selle kuluga?

huuuvitav!
meil maja gaasiküttel siis alates selle aasta sügisest.
Viessmanni tavaline katel (mitte kond.katel).
küttearved (+ soe vesi ka selle sees) seni olnud vahemikus 500-1000.-
Ainus miinus selle katla juures seni selle temperatuuri reguleerimisnupuga:
kuna tegu keeratava lülitiga, siis alumise piiri juures ei ole alati täpne
(eilne kogemus: radikad külmad, lähen alla kontrollima, lüliti kuskil 0,9 peal. alles kui keerasin 1,5-le, lülitus katel tööle.) Aga muidu rahul. Muid probleme pole olnud.

Muide, gaasikütel (vähemalt Tallinnas) üks huvitav nõks veel: kupmeetri hind sõltub otseselt trassi omanikust.
Nt mu tuttaval oli teises linnaosas juba ENNE 1.okt hinnatõusu gaasi kuupmeetri hind oluliselt suurem kui mul PÄRAST seda hinnatõusu. Ja mõlemal oma tarnija nö odavaimad paketid. (Meil Tarbegaas trassi omanik)

katsi kirjutas:

Silver kirjutas:Vanemad kütavad oma maja Buderus tüüpi gaasikatlaga,ning sellega on probleeme algusest peale!Esimesel nädalal vahetati juba väljapuhke ventilaator jne.
Katlakivi on suur sõber tulema ,et kas on mingit vahendit selle peletamiseks,praktiliselt iga 2kuu tagant on katel täiesti umbes!

Nende küttekulud on ikka meeletud,kuu gaasiarved ikka algavad sealt 4000 kroonist ja külma pole nagu erilist olnudki!(maja pinda 250m2)

Kuidas on lood teil gaasikateldega ja selle kuluga?

huuuvitav!
meil maja gaasiküttel siis alates selle aasta sügisest.
Viessmanni tavaline katel (mitte kond.katel).
küttearved (+ soe vesi ka selle sees) seni olnud vahemikus 500-1000.-
Ainus miinus selle katla juures seni selle temperatuuri reguleerimisnupuga:
kuna tegu keeratava lülitiga, siis alumise piiri juures ei ole alati täpne
(eilne kogemus: radikad külmad, lähen alla kontrollima, lüliti kuskil 0,9 peal. alles kui keerasin 1,5-le, lülitus katel tööle.) Aga muidu rahul. Muid probleme pole olnud.

Muide, gaasikütel (vähemalt Tallinnas) üks huvitav nõks veel: kupmeetri hind sõltub otseselt trassi omanikust.
Nt mu tuttaval oli teises linnaosas juba ENNE 1.okt hinnatõusu gaasi kuupmeetri hind oluliselt suurem kui mul PÄRAST seda hinnatõusu. Ja mõlemal oma tarnija nö odavaimad paketid. (Meil Tarbegaas trassi omanik)

Kui suur on kõetav pind?

täpselt ei teagi ;-)
umbes 100 +-x m2 (sõltub, kas osaliselt köetavat keldrit lugeda hulka või ei)
selline tavaline 60ndatel ehitatud viilkatusega 2 korruseline maja.

trumm kirjutas:ühestki katlamajast ei tohi teha kolikambrit, ka puu- ega õlikatla puhul.

mahutil ei pea kaant olema - kui peaks, siis pakuks seda ka mahutimüüjad, aga seda nad ei tee

ja misasja te seal nii hirmsasti seadistate kogu aeg?
ja miks peab seadistamise mõttes ostma korraga võimalikult suure koguse graanulit? eks normaalselt jah auto toob paar alust graanulit kohale, vastavalt vajadusele kallate mahutisse kotte tühjaks ja kõik. samas võib ka paari koti haaval juurde osta ja mahutisse kallata, selle tõttu midagi seadistama küll ei pea.

vastuseks :
mahutile pakutakse kaant (näiteks Sanistal ja Woody katel, Taani toode) kuid keegi seda ei osta,polevat vaja
kuid olen näinud et mitmed kasutajad on ise selle teinud

seadistamise kohta nii palju, et iga erinev graanulipartii on tihti ka erineva kütteväärtusega ja kui põleti on häälestatud täpselt (väikseim võimalik liigõhk põlemisgaasides) kõrge kasuteguri saamiseks, siis võib põletis min võimsusel kõrgema kütteväärtusega graanuli puhul tekkida tahmav leek mis katelt mustab
sel puhul on on vaja veidi vähendada graanuli etteannet väikesel võimsusel
sellepärast ongi kasulik suurema koguse ostmine, ka hind on sel juhul soodsam
kvaliteetpõletid on võimelised töötama soojusvõimsuse vahemikus 10 -100%
see tagab palju kõrgema seadme kasuteguri kui on-off tüüpi põletil kuna ta ei lülitu nii tihti sisse-välja
aga nendel peab jälgima ka missugune leek on erinevatel etteannetel

millisel pelletimüüjal sõltub hind kogusest ja kui palju see kõigub? ka huvitab, millise tootja graanulit ta müüb.

http://graanul.ee/index.php?id=2

Graanulite hind sõltub tellitavast kogusest ja sellest, kui kiirelt soovite tarnet.

http://www.biooil.ee/index.php?page=18

Rapsi küttepellet
üle 1 000
kg
kokkuleppel
kokkuleppel

Rapsi küttepellet
kuni 1 000
kg
kr 2.-/kg km-ta
kr 2,36.-/kg km-ga

njahh, kumbki ei sobi!

graanul.ee müüb puhurautoga, mis eeldab mitmetonnist eraldi mahutit ja rapsipellet ei sobi üldjuhul teoga põletisse-katlasse

(Rapsipellet sobib kasutamiseks enamikes tahkekütuse kateldes. Puuduseks kateldes kasutamisel on tema õlisus (sisaldab 25% rapsiõli), seetõttu ei sobi rapsipellet hästi kasutamiseks sellistes puidugraanuli kateldes, kus puidugraanul peab küttekoldesse sattumiseks kukkuma vabalt langedes läbi peenikese toru küttekoldesse suubuvasse õhuvoolu, mis kannab graanuli tulekoldesse.)

enamik eramajade graanuliga kütjaid ostab siiski kottidesse pakendatud graanulit (kotis enamaltjaolt 16, 20, 25, 42 kg) ja nende hulgast ei ole ma leidnud kedagi, kes 1-3 tonni vahel hinda kogusest sõltuvalt määraks. kui seda oskad öelda, kes müüb, leks tore. (oluline on ka tootja, sest mitte kõik ei tooda kvaliteetset graanulit)

trumm kirjutas:njahh, kumbki ei sobi!

rapsipellet ei sobi üldjuhul teoga põletisse-katlasse

(Rapsipellet sobib kasutamiseks enamikes tahkekütuse kateldes. Puuduseks kateldes kasutamisel on tema õlisus (sisaldab 25% rapsiõli), seetõttu ei sobi rapsipellet hästi kasutamiseks sellistes puidugraanuli kateldes, kus puidugraanul peab küttekoldesse sattumiseks kukkuma vabalt langedes läbi peenikese toru küttekoldesse suubuvasse õhuvoolu, mis kannab graanuli tulekoldesse.)

Seda ma ei teadnudki!

tuba soojaks!
ma ei ole müügimees..... vaid paigaldaja ja hooldaja. viimased pelletid mida panin olid enamus katlad tagant väljundiga 150-160mm ja viimase katla mida panin oli korsten 5m. kõrge ja otse ülesse. ilma kondents avata korsten..... siis selliseid ei ole enam mõtet paigaldadagi, vähemalt korralikud töömehed ei paigalda. müügimeeste endi soovitus oli panna 180 korsten ja tõesti saab pelleti kulu ka sedasi vähemaks kuna ei ole vaja korstnasse sooja puhuda nii palju. minu pandud pelletid töötavad väljund gaasidel 150 kraadi ja ei tahma ükski katelt ega tule korstna kondentsi avast kondentsi. katlad töötavad 60-80 kraadil( vee temp katlas). korstende tellimisel teen iga katlamaja kohta ise joonised ja annan mõõdud milline korsten peaks olema. müügimeeste jutud ja lubadusede siis neid ei kuula ma juba ammu. pigem võtan veel õppust praktikutelt.

indrek kirjutas:

virgor kirjutas:Indrek kirjutas,et õhk+vesi soojuspump töötab ka kõige külmema ilmaga.Mulle ütles müügimees,et miinus 15 on lagi.Milliseid sa indrek silmas pidasid,anna teada,olen huvitatud(kas meie kliimas aitab ainult õhk+vesi ,maja 200m2,kõik põranda küte.

Alates -15 külma puhul on oluline kompressori õli soojendus süsteem. Selline süsteem maksis kunagi nii palju, et sellest ei olnud mõtet rääkidagi.

See süsteem maksab ca 200eek ja on oma olemuselt painduv ca 30W elektriküttekeha koos termoreleega, mis kinnitatakse ümber kompressori. Selle peale pannakse soojusisolatsioon, et soojendada kompressorit, mitte ilma. Enamusel meil müüdavatel soojuspumpadel on ta juba tehases paigaldatud.

To warlock

Arvan et kaablist on asi vägagi kaugel. Infoks alltoodud link.

http://www.varpo.ee/File/jahutus/seadme ... covery.pdf

indrek kirjutas: Alates -15 külma puhul on oluline kompressori õli soojendus süsteem. Selline süsteem maksis kunagi nii palju, et sellest ei olnud mõtet rääkidagi.

warlock kirjutas: See süsteem maksab ca 200eek ja on oma olemuselt painduv ca 30W elektriküttekeha koos termoreleega, mis kinnitatakse ümber kompressori. Selle peale pannakse soojusisolatsioon, et soojendada kompressorit, mitte ilma. Enamusel meil müüdavatel soojuspumpadel on ta juba tehases paigaldatud.

indrek kirjutas:To warlock

Arvan et kaablist on asi vägagi kaugel. Infoks alltoodud link.

http://www.varpo.ee/File/jahutus/seadme ... covery.pdf

Kes räägib aiast, kes aiaaugust.
Konditssioneeridele paigaldatakse tõesti küttekaabel. Aga seda mitte üksnes kompressori umber, vaid hoopis korpuse põhja. Ja eesmärk on see, et tekkiv jää ikkagi ära sulaks ja ei tekitaks oma kasvu ja paisumisega mehhaanilisi kahjustusi.

Mitte kõigile ei panda see kaabel tehases, osadele kruvitakse ka siin eestis külge. (mingile mudelile ka rootsis )

Ainult kompressori soojendav kaabel ei päästa selle eest, et jää jahutusradika torud katki surub või jahutusventika tiivik vastu jääd koliseb.

Õlikütte kulud täna-
maja 150m2, suured aknad- üle 50% seina pinnast,
põrandaküte+soevesi, toa keskmine temperatuur 23 kraadi-
kütus aastas 4000+ liitrit õli, ehk ca 13 kr liiter - 52K aastas, kesk. 4,4K kuus.
Lisaks korraline hooldus aastas ca 2000 kr.
Katel Wolfi v.korralik mudel korralikult progetud automaatikaga.

Kes ütleb valemi palju õliliiter vs gaasikogus kütteks arvestama peaks kui vahetaks gaasipõleti või gaasikatla vastu (soojaveeboileriga).
Ehk sooviks aru saada, et kui gaasile vahetaks siis millised võiks olla summade balansid.

Korrutad gaasi m3 või õli hinnaühikus (liiter või tonn) tema kütteväärtuse ja katla kasuteguriga läbi. Edasi taandad saadud energia kWh peale ning otsene võrdlusmaterjal ongi olemas.
Et arvesse võtta ka ehituskulud (liitumistasud+töö+materjalid) siis installeeritud seadmete tööiga taandatakse aastakulude peale. Teades keskmist maja aasta küttekulu saabki klassikalise majandusarvutuse. Mille aastane küttekulu on odavaim,see ongi konkreetse maja puhul võitja ja see tuleks ehitada.

JUKU- Õliküttelt gaasile kirjutas:Õlikütte kulud täna-
maja 150m2, suured aknad- üle 50% seina pinnast,
põrandaküte+soevesi, toa keskmine temperatuur 23 kraadi-
kütus aastas 4000+ liitrit õli, ehk ca 13 kr liiter - 52K aastas, kesk. 4,4K kuus.
Lisaks korraline hooldus aastas ca 2000 kr.
Katel Wolfi v.korralik mudel korralikult progetud automaatikaga.

Kes ütleb valemi palju õliliiter vs gaasikogus kütteks arvestama peaks kui vahetaks gaasipõleti või gaasikatla vastu (soojaveeboileriga).
Ehk sooviks aru saada, et kui gaasile vahetaks siis millised võiks olla summade balansid.

Krt, sul peab maja olema nagu sõel....Kolme pere elamu, kogupind üle 400 m2.
Õli mahuti 2 200 l, korraga tellime 2 000 l. Aastas 3x tellimist: dets lõpp, veebruari lõpp ja augusti lõpp, ehk kokku 6 000 liitrit. Selle eest radikad + põrand + aastaringi soe vesi. Hooldus aastas ~ 1500.- (puhastus, kütuse filter, düüs, suitsugaaside mõõtmine). DeDietrich katel.
Ja maja ei ole väga soojapidav (pööning on veidi hõre mõne kohapealt, ootab lisa soojustust / ümber tegemist).
2007 aasta keskmine kuu kulu ~ 1300.- oli meil. Pinda 140 m2, millest sauna osa veidi madalama koefintsendiga.

Aga kas puiduhaket keegi ei kasutagi?
Ostsin just meie (Juuru)metsaühistule puiduhakkuri,võiks ka haket hakata pakkuma.Hinda ei oska vaid hetkel öelda.Tean,et ostetakse kokku raiejäätmeid 60-80kr/kantmeeter,3 kantmeetrit=1 tihumeeter,1tm=1,5-2 ruumimeetrit.1ruumimeeter kuivi puid kaalub okaspuu 330kg,lepp 400kr,kask 480kg,saar,tamm tiba rohkem.Kuna küttepuid müün 500kr/rm+transport,siis haket võiks vast kolmandiku võrra odavamalt,ehk siis umbes 150-200kr kantmeeter.

TERE kõigile ei ole mingi ehituspets vana maja renoveerimine(moodne sõna) käsil (220m2 pinda palkmaja) valisin kütteks maakütte põrandaküte mõlemale korrusele (WARMIA) soojuse ja sooja vee tegemise eest vastab 2-kompressoriga VIESSMANN mis sisaldab tulevikus ka päikesepatareid sooja vee tootmiseks maakontuur 900m !meetri sügavusel võttis ruumi ca 1000m2 kui soovid tõesti maasoojusega kütta mitte elektriga. Sõbrad soomlased käisid oma oskusi ja kogemusi!!! näitamas. Noh ettevalmistav etapp oli väga põhjalik projekt tegemisel võeti arvesse maja soojuskaod aknad, soojustus, (korralik soojustus investeering tulevikku...) asend maa soojusjuhtivus...selle järgi arvestati välja põrandaküte ja soojuspumba võimsus...noh minu meelest "ärge tehke seda ise kodus" kui just mingi proff ei ole.Eelmise aasta novembri lõpus vajutasin nuppu...noh maja läks soojaks ja ka elektriarvesti ei muutunud väga rahutuks 600-800eek kuus olenevalt välistemperatuurist...

Silver kirjutas:Maakütte pakkumise sain kätte ,162 th krooni!.
Tekib ainult probleem krundi suurusega(kogu pind on 760m2,täpselt küll ei tea kui palju sellest maja all on),sest maaküte tahab 680m2 maad saada,et matta 560m kollektorit!

...tee omale selgeks mida sa maaküttest soovid kõige ideaalsemalt sobib ta kokku põrandaküttega (madalatemperatuuriline) peaksid mõlemale korrusele selle tegema aga 560m kollektorit küll ei piisa arvestades su köetavat pinda + soe vesi? kütad ca poole elektriga juurde (küttekeha on pumbas sees) kuna sul väike krunt võib kasutada näiteks puurkaevu(e) "soojuskaevudes" võib kasutada mantlina plasttoru peaks tulema odavam kuna seda ei saa joogiveekaevuna niikuinii kasutada...noh muidugi puurkaev kipub olema üüratu hinnaga, ja kui räägid maakütte pakkujatega maini täisvõimsus projekti mitte lisakütte võimalust juhul kui sa tahad sellega maja kütta. Oma apraadiga olen rahul täiesti hooldevaba värk ei suitsu korstnast ega kütte muretsemise, tuha kandmise, kütte hinna...jne probleeme. raha kulutasin ca 170th selle pealeja muru pärast ära pabista ei ole seal kevadel mingit liuvälja ilus normaalne muru

Puuraukudega maakütte pakkumine oli mingi 240th krooni!
Hetkel otsustasin ioonkütte kasuks!Eks tulevik näitab,ehk hiljem kunagi saab jälle vahetatud kui viitsib!

Silver kirjutas:Puuraukudega maakütte pakkumine oli mingi 240th krooni!
Hetkel otsustasin ioonkütte kasuks!Eks tulevik näitab,ehk hiljem kunagi saab jälle vahetatud kui viitsib!

noh ega ilmselt laiskus lööb peale kui süsteem toimib ei viitsi ju enam elamist pea peale keerata (põrandakütte ehitamine saab muide puitpõrandale ka ilma betoonivaluta teha) ...kui sügavast soojuskaevust nad rääkisid minu versioonil (soomlaste arvutused )oleks pidanud tegema 170m või 2 korda 100m põhjavee tasemest. Ioonküte on kindlasti uus ja huvitav teema mind häirib selle juures ainult akumulatsiooni puudumine ehk ta peab kogu aeg taga olema...?, põrandaküte salvestab päris suure hulga soojust mul alumise korruse põrand 8-9cm betooni ja ülemine 3,5cm paks põrandagipsiga tehtud kuidas se süsteem voolumõõtjat ärritab ei peaks vist kole olema