Ehitusfoorum

Tahaks öelda paar sõna akrüülist, mille kasutamine kipsi nurkades on levinud suur jama. Tõsi, maalril lihtsam - tõmbab näpuga tati laiali, pole vaja nurka välja lihvida ega midagi. Ainult jama - akrüül on vahede täitmise hermeetik, mitte pindadele peale määrimiseks (milliseks silutud nurgad alati on) ja akrüül ei liitu täielikult alusega ning ka juba temp jms mõjul lööb aluskihist lahti. Näide - mul võõba pani nurka paberteibi, mis ilusti terve, ei mingeid pragusid ja siis rumalusest plögas selle nurga akrüüli täis. Tulemus - kogu seina-lae vuugi ülatuses akrüüli-aluse vahel pragu. Akrüüli kasutamist ei soovita ka kipsplaadi maaletoojad ja tootjad.

Kui tahad teha korralikult ,siis kasuta ka korralikke materjale .
vuuk ,mida laiem seda paremini segu sinna läheb ,kõik vuugid knauf uniflotiga üle ,võrk viska kohe minema ,kõik liited tuleb paberiga teha . risti vuukidele paned tapeedi liimiga paberi . mujale saad valge vh ga ,kui kõik vh ga tehtud lihvid ära ja alles siis paned maxi peenpahtli , kui vaja 2 korda lihvid 120 liivapaberiga ja värvid laevärviga kõik üle .

Nii ei ole küll kõige odavam ja kiirem aga ,eesti eliitrahval on sedasi tehtud ja tehakse edasi garantiiremonti pole kuskil tehtud ca 20 a .
Teen ise nii ja soovitan ka teistel nii teha kes ei tee maju müügiks .

iffoniff kirjutas:Kui tahad teha korralikult ,siis kasuta ka korralikke materjale .
vuuk ,mida laiem seda paremini segu sinna läheb ,kõik vuugid knauf uniflotiga üle ,võrk viska kohe minema ,kõik liited tuleb paberiga teha . garisti vuukidele paned tapeedi liimiga paberi . mujale saad valge vh ,kui kõik vh ga tehtud lihvid ära ja alles siis paned maxi peenpahtli , kui vaja 2 korda lihvid 120 liivapaberiga ja värvid laevärviga kõik üle .

Nii ei ole küll kõige odavam ja kiirem aga ,eesti eliitrahval on sedasi tehtud ja tehakse edasi garantiiremonti pole kuskil tehtud ca 20 a .
Teen ise nii ja soovitan ka teistel nii teha kes ei tee maju müügiks .

Kas sa võiksid nimetada milline kipsplaadi tootja soovitab vuugilinti paigaldada tapeedi liimiga või VH pahtliga? Selliseid soovitusi võiks enesele hoida või saata naiste foorumitesse.

ehitax kirjutas:Tahaks öelda paar sõna akrüülist, mille kasutamine kipsi nurkades on levinud suur jama. Tõsi, maalril lihtsam - tõmbab näpuga tati laiali, pole vaja nurka välja lihvida ega midagi. Ainult jama - akrüül on vahede täitmise hermeetik, mitte pindadele peale määrimiseks (milliseks silutud nurgad alati on) ja akrüül ei liitu täielikult alusega ning ka juba temp jms mõjul lööb aluskihist lahti. Näide - mul võõba pani nurka paberteibi, mis ilusti terve, ei mingeid pragusid ja siis rumalusest plögas selle nurga akrüüli täis. Tulemus - kogu seina-lae vuugi ülatuses akrüüli-aluse vahel pragu. Akrüüli kasutamist ei soovita ka kipsplaadi maaletoojad ja tootjad.

See pragu tuli sinna muudest mängimistest tulenevalt, mitte, et akrüül oleks temperatuuri muutusega tõmmanud lahti, kui ikka niipalju mängis, et akrüüli lahti tõmbas, siis on see paber ka seal all ka rebenenud.
Mis mõttes ei liitu alusega? Kruntvärvi peale käib akrüül ja jääb sinna nagu valatud.
Akrüül on koos paberiga nurgas väga õigel kohal, kui on kasutatud õigeid töövõtteid ja jääb ilus, kui just küünarnukiga pole tõmmatud.
Aknapalede sisenurgad teed ka ju akrüüliga, mismoodi muidu sa selle asja normaalseks teed?

Külaline kirjutas:

iffoniff kirjutas:Kui tahad teha korralikult ,siis kasuta ka korralikke materjale .
vuuk ,mida laiem seda paremini segu sinna läheb ,kõik vuugid knauf uniflotiga üle ,võrk viska kohe minema ,kõik liited tuleb paberiga teha . garisti vuukidele paned tapeedi liimiga paberi . mujale saad valge vh ,kui kõik vh ga tehtud lihvid ära ja alles siis paned maxi peenpahtli , kui vaja 2 korda lihvid 120 liivapaberiga ja värvid laevärviga kõik üle .

Nii ei ole küll kõige odavam ja kiirem aga ,eesti eliitrahval on sedasi tehtud ja tehakse edasi garantiiremonti pole kuskil tehtud ca 20 a .
Teen ise nii ja soovitan ka teistel nii teha kes ei tee maju müügiks .

Kas sa võiksid nimetada milline kipsplaadi tootja soovitab vuugilinti paigaldada tapeedi liimiga või VH pahtliga? Selliseid soovitusi võiks enesele hoida või saata naiste foorumitesse.

Väga õige tähelepanek, vh on niiskete ruumide lõppviimistluseks ok, aga vuukide armeerimiseks võrgu või paberiga ei ole ta küll mõeldud. Vuukide ja nurkade jaoks julgen soovitada Siloited.
Kes on see "eesti eliitrahvas", kelle majad jäägitult on nii perfektselt ehitatud, et sina oma maalritehnikaga oled suutnud 20 a jooksul ilma pragudeta hakkma saada, saan aru, kui sa ise tegid vundamendi, ladusid seinad, tegid laed ja oled tõesti laitmatu taustaga töömees, siis pole vaja jah mingit garantiiremonti, aga kui vundament on on tehtud ühtede meeste poolt, kes on pärit eitea kustkohast ja seinad ladusid teised vennad, kelle lemmikjoogiks on Presidendi pilsner, laed kolmandate poolt, kes nägid alus esimest korda kipsplaati, siis vaevalt sa oma maalrioskustega suudad kõik tehtud vead ära siluda!

ehitax kirjutas:Tahaks öelda paar sõna akrüülist, mille kasutamine kipsi nurkades on levinud suur jama. Tõsi, maalril lihtsam - tõmbab näpuga tati laiali, pole vaja nurka välja lihvida ega midagi. Ainult jama - akrüül on vahede täitmise hermeetik, mitte pindadele peale määrimiseks (milliseks silutud nurgad alati on) ja akrüül ei liitu täielikult alusega ning ka juba temp jms mõjul lööb aluskihist lahti. Näide - mul võõba pani nurka paberteibi, mis ilusti terve, ei mingeid pragusid ja siis rumalusest plögas selle nurga akrüüli täis. Tulemus - kogu seina-lae vuugi ülatuses akrüüli-aluse vahel pragu. Akrüüli kasutamist ei soovita ka kipsplaadi maaletoojad ja tootjad.

to: ehitax
Too mulle palun välja netist, mis kipsplaadi tootja ei soovita sisenurkade akrûûlitamist.
Ma toon sulle siis Pôhjamaade maalribrantsi soovitused (standardi e. väljakujunenud tavad)sisenurkade lintimiseks vôi akrûûlimiseks. Kui klient ei anna töökirjelduses teada, kumba eelistab, siis kasutab maaler endale sobivamat vôtet, kuna môlemad on ôiged.

ehitax kirjutas:mul võõba pani nurka paberteibi, mis ilusti terve, ei mingeid pragusid ja siis rumalusest plögas selle nurga akrüüli täis. Tulemus - kogu seina-lae vuugi ülatuses akrüüli-aluse vahel pragu.

Ütle oma võõbale, et ta järgmine kord värviks ilusti nurka välja, tolmu peale ei jää ka vanakuri ise kinni, muidugi elementaarseid töövõtteid peaks ka ikka teadma. Juhul kui ta seda tegi, siis vaadake üle mida te nurkadesse topite (iga tuubi sees pole veel akrüül). Kõige lõpuks vaadake üle ka maja muud konstruktsioonid, et ei oleks tehtud muid ehitusvigu mis praod nii või teisiti välja meelitavad. Kui olete veendunud, et toimisite täpselt nii, siis EI JUHTU seda mida kirjeldasid. Või teile lihtsalt ei sobi see töö.

Mis oleks siis see õige pahtel vuukide pahteldamiseks?
Omal vaja esimese ja teise korruse puitvahelakke panna metallkarkassile kips,kuid kui teisel korrusel täiega astuda siis esimese korruse kroonlühtrid klilsevad
(kas on mingit pahtlit millega on võimalus,et vuukidesse pragusid ei teki?)
Või peaks mõtlema mingile muule lae viimistlus materjalile!

Silver kirjutas:kuid kui teisel korrusel täiega astuda siis esimese korruse kroonlühtrid klilsevad

Kui asi on tõesti nii hull kui sa kirjeldad siis on vähe tõenäoline, et pahtliga siin midagi ära teha annab. Vaata üle oma lae konstruktsioonid.

Katekooriliselt ei soovita kasutada klaasfiiber võrku vuukide töötlemisel. KÕIK kipsplaatide tootjad soovitavad kasutada ainult paberlinti. Kindlasti soovitan teha lind liimimise spetsiaal tootega, ärge uskuge pahtlimüüjad kes viitavad kergele lihvitavusele. Pahtli saab kergesti lihvitavaks ainult liimaine vähendamisega tootes, aga lintide paigaldus ongi "liimimine". Kruvipeade-, vuugi viimasel kihi - ja lauspahteldusel võib juba pehmemat pahtlit kasutada. Lauspahteldus on soovitav mitmel põhjusel: paber (kipsplaat)ja pahtel imavad värvi erinevalt; aluspind jääb ühte värvi. Oluliselt odavam on teha lauspahteldus, kui pärast pinda mitu korda extra värvida. Kui tõepoolest ei taha lauspahteldust teha, siis valida väga hea kruntvärv (seinavärv ei ole kruntvärv) - kahest kohast kokku hoida ei ole võimalik.

Pahtlitest ei soovita kasutada pulberpahtleid - algajal läheb kauem aega ja osa pahtlit võib kivistuda enne seina "jõudmist". Tänapäeval on vähemalt Euroopas toodetud valmispahtlid väga hea kvaliteediga, töötada on parem ja kuivanud jääke ei jää.

külaline215 kirjutas:Katekooriliselt ei soovita kasutada klaasfiiber võrku vuukide töötlemisel. KÕIK kipsplaatide tootjad soovitavad kasutada ainult paberlinti. Kindlasti soovitan teha lind liimimise spetsiaal tootega, ärge uskuge pahtlimüüjad kes viitavad kergele lihvitavusele. Pahtli saab kergesti lihvitavaks ainult liimaine vähendamisega tootes, aga lintide paigaldus ongi "liimimine". Kruvipeade-, vuugi viimasel kihi - ja lauspahteldusel võib juba pehmemat pahtlit kasutada. Lauspahteldus on soovitav mitmel põhjusel: paber (kipsplaat)ja pahtel imavad värvi erinevalt; aluspind jääb ühte värvi. Oluliselt odavam on teha lauspahteldus, kui pärast pinda mitu korda extra värvida. Kui tõepoolest ei taha lauspahteldust teha, siis valida väga hea kruntvärv (seinavärv ei ole kruntvärv) - kahest kohast kokku hoida ei ole võimalik.

Pahtlitest ei soovita kasutada pulberpahtleid - algajal läheb kauem aega ja osa pahtlit võib kivistuda enne seina "jõudmist". Tänapäeval on vähemalt Euroopas toodetud valmispahtlid väga hea kvaliteediga, töötada on parem ja kuivanud jääke ei jää.

Mix võrk halb on ? Äkki soovitavad kipsplaaditootjad paberteipi sellepärast , et nad ise toodavad seda , või mis ? Vaata, paberiha on selline lugu, et kui toimub elamus liikumine, vajumine vms. , siis paberteip ei lähe mänguga kaasa ja võib rebenema hakata ning ka kortsu kiskuda. Võrk jällegi on natuke paindlikum materjal mis talub liikumist paremini. Kuna meil ehitustempo on väga kiire, siis elamu ei jõua niikiiresti oma vajumist ära vajuda kui on vaja (c.2-3a. ), sellepärast ei pääse ka keegi nendest mõradest. Ma loodan, et keegi ei hakka jälle mind sõimama ja rääkima kui vale see kõik on, aga paraku on see jutt õige.

windo1 kirjutas:

külaline215 kirjutas:
Kuna meil ehitustempo on väga kiire, siis elamu ei jõua niikiiresti oma vajumist ära vajuda kui on vaja (c.2-3a. ), sellepärast ei pääse ka keegi nendest mõradest. Ma loodan, et keegi ei hakka jälle mind sõimama ja rääkima kui vale see kõik on, aga paraku on see jutt õige.

Juba liiga kiire ehitustempo on vale. Võrgu kasutamine on vale lihtsalt sellepärast, et see on vale. Täpselt nii ongi! Võrk ei ole ettenähtud kipsplaadi vuukide pahteldamisel. Sa ei küsi ju poes müüalt, et miks pinsakut jalga ei panda aga pannakse selga. Paberlindiga sama lugu, see on mõeldud kipsplaadiga kasutamiseks.Ei ole mõtet elu keerulisemaks mõelda. Ja lisaks - peaaegu kõikides võrguga vuutides on praod. Kui ei usu siis mine vaata oma vuuke paari aasta pärast, ilmselt võid varemgi vaatama minna.

külaline2 kirjutas:

windo1 kirjutas:

külaline215 kirjutas:
Kuna meil ehitustempo on väga kiire, siis elamu ei jõua niikiiresti oma vajumist ära vajuda kui on vaja (c.2-3a. ), sellepärast ei pääse ka keegi nendest mõradest. Ma loodan, et keegi ei hakka jälle mind sõimama ja rääkima kui vale see kõik on, aga paraku on see jutt õige.

Juba liiga kiire ehitustempo on vale. Võrgu kasutamine on vale lihtsalt sellepärast, et see on vale. Täpselt nii ongi! Võrk ei ole ettenähtud kipsplaadi vuukide pahteldamisel. Sa ei küsi ju poes müüalt, et miks pinsakut jalga ei panda aga pannakse selga. Paberlindiga sama lugu, see on mõeldud kipsplaadiga kasutamiseks.Ei ole mõtet elu keerulisemaks mõelda. Ja lisaks - peaaegu kõikides võrguga vuutides on praod. Kui ei usu siis mine vaata oma vuuke paari aasta pärast, ilmselt võid varemgi vaatama minna.

Milleks siis see võrk on? Justnimelt ongi võrk kipslaadi vuukide pahteldamiseks ja korralikult tehtud eeltöö on see imeline asi, mis aitab pragusid ära hoida, teen ainult võrguga ja pean seda ainuõigeks, kuna paberi paigaldamisel plaadi otsavuukidele ei saa sa seda nimoodi panna, et alguses ei jääks sinna muhk, st. et pead hakkama järgmiste kihtidega antud muhku hajutama.
Sul ei ole ühtegi põhjendust asjale, miks on võrgu kasutamine vale, ütled lihtsalt, et on vale.
Paber on sisenurkades kasutamiseks väga õigel kohal ja kui arvad, et see sinna ei sobi , siis võid ka seda tule hakatuseks kasutada!

[



Milleks siis see võrk on? Justnimelt ongi võrk kipslaadi vuukide pahteldamiseks ja korralikult tehtud eeltöö on see imeline asi, mis aitab pragusid ära hoida, teen ainult võrguga ja pean seda ainuõigeks, kuna paberi paigaldamisel plaadi otsavuukidele ei saa sa seda nimoodi panna, et alguses ei jääks sinna muhk, st. et pead hakkama järgmiste kihtidega antud muhku hajutama.
Sul ei ole ühtegi põhjendust asjale, miks on võrgu kasutamine vale, ütled lihtsalt, et on vale.
Paber on sisenurkades kasutamiseks väga õigel kohal ja kui arvad, et see sinna ei sobi , siis võid ka seda tule hakatuseks kasutada![/quote]
See milleks on võrk küsi tootjalt või poest ja kui sulle vastatakse, et kipsplaadi vuukidele siis on nad ebakompetentsed. See, et sina kasutad võrku ja pead seda ainuõigeks ei ole mingi argument, et see ka õige on. See on vale! Kõikide müügilolevate kipsplaadi tootjate vuugipahteldamise tehnoloogiad näevad ette paberlindi kasutamist.
Kirjuta, millised tootjad soovitavad kasutada võrku?
Ja millised on need õiged ja korralikult tehtud eeltööd, mille puhul ei ole vaja panna paberlinti?
Käisin just vaatamas maja, kus oli kasutatud võrku ja praktiliselt kõikides liitekohtades olid praod, päris karm värk oli. Vaesed majaomanikud!

Jah, ja julged väita 100% kindlusega, et paberiga oleks kõik korras olnud?
Arvan, et kui see asi seal nii praguline oli, siis paberiga oleks see pilt veel hullem-inetum!
Korralikult tehtud eeltöö maalritööle on hoolsalt paigaldatud kips, dimensioneerid veidi üle, ntx. topeltkips, rohkem riputeid, korralikult kinnitatud otsavuugid, siis on peaaegu välistatud, et tuleks mõni pragu ja vahet pole, kas seal vuugis on võrk või paber.
Võrgu sisse ei tule pragu, tuleb kivistunud pahtli sisse ja kui tuleb pahtli sisse, siis on ta ka seal paberiga!
Milleks mulle tootja või müüja soovitajaks üldse peaks sobima, räägin oma kogemutest erinevatel objektidel, sina vasta minu küsimusele, kuidas saad sa kipsi otsavuugid paberiga kaetud nii, et muhku ei tekiks ja ei oleks vaja hiljem hajutada?

Manowar kirjutas:Jah, ja julged väita 100% kindlusega, et paberiga oleks kõik korras olnud?
Arvan, et kui see asi seal nii praguline oli, siis paberiga oleks see pilt veel hullem-inetum!
Korralikult tehtud eeltöö maalritööle on hoolsalt paigaldatud kips, dimensioneerid veidi üle, ntx. topeltkips, rohkem riputeid, korralikult kinnitatud otsavuugid, siis on peaaegu välistatud, et tuleks mõni pragu ja vahet pole, kas seal vuugis on võrk või paber.
Võrgu sisse ei tule pragu, tuleb kivistunud pahtli sisse ja kui tuleb pahtli sisse, siis on ta ka seal paberiga!
Milleks mulle tootja või müüja soovitajaks üldse peaks sobima, räägin oma kogemutest erinevatel objektidel, sina vasta minu küsimusele, kuidas saad sa kipsi otsavuugid paberiga kaetud nii, et muhku ei tekiks ja ei oleks vaja hiljem hajutada?

Tootja tehnoloogia peaks sulle sobima sellepärast, et see on spetsiaalselt selleks välja töötatud. Kui sulle sattuks mõni teadlik tellija ja näeks, et kasutad võrku, laseks ta sul kogu töö ringi teha või lõpetaks töösuhte, kuna sa eirad tootja väljatöötatud tehnoloogiat.
Plaatide otsavuuk tulebki alati hajutada!
Topeltkipsiga on loomulikult pragude võimalus minimaliseeritud aga meie oludes kasutatakse seda üliharva, mis teha "säästuehitus".
Ilmselt oled siit lugenud, et üks "ehitusvõlur" paigaldas paberlindiga tapeediliimiga, samas ei tähenda see, et see on õige.
Lõpuks ei ole see minu asi kuidas sina teed, kirjutasin lihtsalt seda kuidas on plaaditootjad oma toodete kasutamist ette on näinud.

Sa võid hajutadaseda kipsi otsavuuki , aga see tähendab ikka mitmeid kordi aina laiemalt hajutamist ja lõpuks lased lambiga seina äärest, lae alt ja ikka näed paberiga paigaldatud otsavuuki!

Ega seal erilist vahet pole kas paned võrgu või paberi...kui pragu tahab tulla siis tuleb.... meil siis üks maja käsil kus on mitu maalrit peal ja kõigil on mingi jama nende paberite ja võrkudega..lihtsalt jäi mingi väike vahe sisse töö tegemisel ja nüüd kui tööle läksime oli palju üllatusi...praod nimelt...

ma loodan et saame neist jagu...kuigi see nii üllatav...mul pole enne seda jama olnud.

Põhiline pragude tekitaja on ilm ja ka selline asi, et kui maja oli kütteta (puhurid, muud küttekehad), ning nüüd küte järgi panna, siis ongi olukord käes kus praod on kärmed tekkima. Meil on lastud tavaliselt maalritöö ära teha ja siis enne värvimist lükati küte taha, et enne värvi saaks pragude prob. lahendada. Tõsi, vahel see ei aidanudki. Kui Columbia kivi on halvasti betooniga täidetud, siis ilmastiku tõttu hakkab sein mängima ja jälle praod. Sama ka kipsiga, kehv paigaldus ja ongi praod. Maalri raske elu, midagi ei ole teha. Nagu öeldakse, et maaler on ehitus sanitar, kes peab muu möödalaskmise ilusti ära siluma. Kes sellega hakkama saab, kes mitte. Enda objektidel on aastaid hiljem tekkinud mõni üksik mikromõra, ikka juhtub.

Tere,

natuke kipsplaadi viimistlusest.
Esiteks soovitan stndard vuukides kasutada ikka perforeeritud paberit,kindlasti mitte pahteldada kohe üle,vastasel korral ei pääse õhk läbi pealmise pahtli kihi ja tekkivad mullid.teine pahteldus teha siis kui paber koos esimese pahtli kihiga on täiesti kuiv.
Ristivuugid lõigata lahti selliselt et kummalegi poole jääks vähemalt 5mm lõigatud pinda, et pahtlil oleks küllalt nakke pinda,kruntida kindlasti ,(krundiks tefengrund)lasta kuivada toa temperatuuril umbes5h seejärel täita uniflotiga,lasta taheneda paarkümmend minutit,lükata liigne labidaga maha,et vältida lihvimist.Mingit võrku ega muud siin vaja pole.ja siis lauspahtel jne.

http://WWW.euroviimistlus.ee

Ehk oskab mõni kogenum maaler(Manowar, windo1 jt) rääkida kaasa mu probleemi juures ?

Nimelt käsil just seesama vuukide täitmine kipsplaadil. Maaler olemas ja tahab täiteks kasutada knauf f1 või sakret LH pahtlit. Sellega teha nii vuukide täitmine kui lauspahtel. Kas see pahtel on tõesti nii tugev, et kõlbab vuugi armeerimiseks, muidugi tuleb ka võrkteip vuuki. Üks maaler rääkis mulle, et vuukide täitmiseks ainult vetonit siloite ning sellele vh ja siis lõpppahtel vivacolor f. Et nemad firmas ainult nõnda teinud. Ei kahtlegi selles viimases töövõttes, sest mees maaler olnud pea 30 aastat.


Nüüd loen siit, et vh on üldse tabu teema vuugitäiteks. Kust see vh teema, siis päevakorda tekkinud on maalritel, kui juba kaks maalrit seda kasutab, siis peab neid rohkem olema, on see nii vale ? Siis peaks see f1 ja lh kasutamine veel hullem asi olema? Kas maaler üritab lihtsamalt ja odavamalt läbi saada või on ta võtted õiged ? Ehk on viga selles, et mees tegi pakkumise koos materjalidega ja tahab kokku hoida ?

.. kirjutas:Ehk oskab mõni kogenum maaler(Manowar, windo1 jt) rääkida kaasa mu probleemi juures ?

Nimelt käsil just seesama vuukide täitmine kipsplaadil. Maaler olemas ja tahab täiteks kasutada knauf f1 või sakret LH pahtlit. Sellega teha nii vuukide täitmine kui lauspahtel. Kas see pahtel on tõesti nii tugev, et kõlbab vuugi armeerimiseks, muidugi tuleb ka võrkteip vuuki. Üks maaler rääkis mulle, et vuukide täitmiseks ainult vetonit siloite ning sellele vh ja siis lõpppahtel vivacolor f. Et nemad firmas ainult nõnda teinud. Ei kahtlegi selles viimases töövõttes, sest mees maaler olnud pea 30 aastat.


Nüüd loen siit, et vh on üldse tabu teema vuugitäiteks. Kust see vh teema, siis päevakorda tekkinud on maalritel, kui juba kaks maalrit seda kasutab, siis peab neid rohkem olema, on see nii vale ? Siis peaks see f1 ja lh kasutamine veel hullem asi olema? Kas maaler üritab lihtsamalt ja odavamalt läbi saada või on ta võtted õiged ? Ehk on viga selles, et mees tegi pakkumise koos materjalidega ja tahab kokku hoida ?

Tere, LH- vuukidesse, nii ja naa, lauspahtliks sobib. Hilisemate probleemide vältimiseks tulex siiski vuukides kasutada Siloitet, tasandada vuuk veel teinegi kord Siloitega, et ei peaks kasutama VH-d. Meil ka naised (maalrid) tegid vuugid VH-ga üle, aga sellel puudub mõte. F-i asemel võib kasut LH-d v. Sheetrock-i mis tulevad tunduvalt odavamad.

mina kasutan ka vuugitäiteks halliVH-d ning olen väga rahul!!! tema plussid on- kuivab ka niiskemas ruumis,kui lihvid ning jõuad VH-ni ei ole vaja karta,et see koht hiljem värvi alt näha on ja sa pead ta üle pahteldama peenpahtliga! Miinuseks on,et ta on tugev ja lihvida on raskem.Kui vuugid on täidetud LH-ga ja hiljem tehtud lauspahteldus peenpahtliga siis kui lihvid ja jõuad LH-ni jääb see koht näha,pärast kruntvärvi tuleb see koht peenpahtliga uuesti katta.

HMM. Kas seda F1'te Saab üldse võrrelda siloitega ? Minu teada tugevuselt hoopis teised asjad. Mina sellega küll vuuke täienisti ei julgeks täita. Tegelikult pole ma maaler ka. Tundub küll, et lihtsa vastupanu tee, hea lihtne tööd teha ju. Valmis pahtel ja ei mingit segamist, vuuk täis ja unustatud. Seda VH'd topitakse sinna vist lihvimise mõttes, siloitet võimatu lihvida. Siis võiks juba vuuke selle F'ga täitma hakata, kui tugevust pole vaja(tegelikult, siis vist soolajärv tagajärjeks)

Parandage kui eksin.

.. kirjutas:Ehk oskab mõni kogenum maaler(Manowar, windo1 jt) rääkida kaasa mu probleemi juures ?

Nimelt käsil just seesama vuukide täitmine kipsplaadil. Maaler olemas ja tahab täiteks kasutada knauf f1 või sakret LH pahtlit. Sellega teha nii vuukide täitmine kui lauspahtel. Kas see pahtel on tõesti nii tugev, et kõlbab vuugi armeerimiseks, muidugi tuleb ka võrkteip vuuki. Üks maaler rääkis mulle, et vuukide täitmiseks ainult vetonit siloite ning sellele vh ja siis lõpppahtel vivacolor f. Et nemad firmas ainult nõnda teinud. Ei kahtlegi selles viimases töövõttes, sest mees maaler olnud pea 30 aastat.


Nüüd loen siit, et vh on üldse tabu teema vuugitäiteks. Kust see vh teema, siis päevakorda tekkinud on maalritel, kui juba kaks maalrit seda kasutab, siis peab neid rohkem olema, on see nii vale ? Siis peaks see f1 ja lh kasutamine veel hullem asi olema? Kas maaler üritab lihtsamalt ja odavamalt läbi saada või on ta võtted õiged ? Ehk on viga selles, et mees tegi pakkumise koos materjalidega ja tahab kokku hoida ?

Igal maalril on õigus kasutada neid materjale, mida ta on harjunud kasutama ja millega kukub asi kõige paremini välja, kui tulemus saab hea, siis kasutagu mida iganes!
...aga sisenurkade välisnurkade ja vuukide pahteldamise koha pealt on Siloite, nagu kirikus!