Ehitusfoorum

1.[selles olukorras, peab sisesoojustuse ja narvaplokkivahele tuleb kindlasti jätta õhu vahe. ja peno ei saa kohe kindlasti panna . sest niisketel ilmadel välis sein läheb niiskeks! ilma tuulutus vaheta hakkab kindlasti hallitus tulema! ja see õhk peab kindlasti tuast tulema ,mitte väljast.] selle kohta siit liingilt http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1779 väike lõik: Seinte soojustamine peaks toimuma reeglina väljast, s.o külmalt poolt. Seinte seestpoolt soojustamisega tuleks olla ettevaatlik, sest talvel, kui väljas on –20°C ja ruumis +20°C, on kusagil välisseinas kastepunkt, kus õhus olev veeaur hakkab veeks kondenseeruma. Kui väljastpoolt soojustades on kastepunkt üsna seina välispinna lähedal, siis seestpoolt soojustades nihutame kastepunkti lähemale seina sisepinnale. Kuna veeaur liigub soojusega samas suunas – seest väljapoole –, tekib reaalne oht, et niiskus kondenseerub seina sees, seina konstruktsioonid märguvad, põhjustades hallitust ning kõdunemist.

Kõige suurem on hallituse oht hoone nurkades. Selleks et vältida selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel, tuleb seina sisepinnale viimistluse (näiteks kipsplaadi vms) alla paigaldada aurutõke. Aurutõkkeks sobib näiteks polüetüleenkile. Kile ühenduskohad on vaja teipida. Valesti paigaldatud tuuletõke ja aurutõkkekile – peamised vead soojustamisel. Üks peamisi vigu, mis maja soojustades tehakse, on tuuletõkke ärajätmine või selle lohakas paigaldus. Tuuletõke peab olema paigaldatud selliselt, et kõik vertikaal- ja horisontaalvuugid oleksid õhutihedad. Näiteks haamriga tuuletõkkesse löödud auk viib rivist välja umbes 1 m² soojustust. Samuti kiputakse ära jätma tuuletõkke ja välisvoodri vahelist tuulutusvahet. Tuulutusvahe on mõeldud selleks, et liigne veeaur saaks seinakonstruktsioonist välja kuivada. Õhuvahe peab seinas olema umbes 25 mm, ülevalt ja alt avatud selliselt, et välisõhk saaks seal vabalt liikuda.
2.[kes kilest rääkis?? AURUTÕKKEPABER tema toime on midagi muu!! ta laseb ühtepidi läbi teist pidi mitte seda tuleb lihtsalt õiget pidi!! siis on tast kasu!] mis kuradi segane jutt, kustpidi see paber auru peab läbi laskma, kas väljast tuleva niiskuse läbi villa tuppa või vastupidi ??? ja kus seda ühtpidi läbilaskvat aurutõkkepaberit nähtud on ? kui on olemas, tahaks tõestuslinki. Vabandan ette, sest äkki ongi olemas aga antud juhul ei puutu see asjasse.
3. ah, ei hakka kõike ümber kirjutama, sest kõik on üks suur MÖGA!

kas sa oled midagi tarbind milles probleem?ise ka saad aru mida suust ajad a???? lase maha ennast!
tänan et juttu mull kokku panid. kuid ma eriti midagi valesti ei näe! või jäi paber ette mille toimest sa vist sittagi ei tea või, aru ei saa.

No, mina ei tea? Järjest hullemaks kisub! vmb - kui saad lase see esimene punkt tervenisti ära kustutada.
Vastuseks esimese lõigu lõpule:
Kondenseerumine toimub piirdes alati ja see iseenesest ei tekita kohe hallitust ja kõdunemist.
Teine lõik: Millest kuradist on see veel kokku miksitud?

Ju te ei viitsinud või ei osanud korralikult mu postitust läbi lugeda - nurksulgudes on pelxi jurad ja seal järel väljavõte artikklist.
Sihukest aurutõkkepaberit pole olemas, on difuussed aurutõkkekiled aga nii nagu sina seda seletad (õhutus toa poolt) on see puhas MÖGA! ja kogu see muu jutt on ka MÖGA!

taastaja kirjutas:Tuhaplokki ja raudpaneeli ei saa päris ühte patta panna. Plokkseinal on vuugid suured külmasillad. Ikka uskumatu, et sellise serviti ploki ja papi -kipsiga on elatud! Kui kips pole, eriti vuugi kohtadest hallitust välimisele küljele võtnud, siis on hästi köetud, (kindlasti vaat, et topeltkogus)ja õhuvahetus hea olnud. Parem kui vuugid on seest tühjad, lõikab väheke külmasilla ära. Nüüd kitsa raamiga tihedad aknad ette seatud ja veel ploki välimisele servale.... külm tuleb ilma seest soojustamata juba aknalengide piirist sissepoole...asi võib kõik kesta, aga see siis noatera peal ...kindlasti märgade akendega ....ja/või siis ikka suurte küttekuludega?

Plokid tegelikult pole serviti,pildil ehk tundub lihtsalt,ikka lapiti ja aknad asuvad poki keskel...

No siis ma ole jälle, oma järjest kehvemaks mineva silmnägemisega metsa pannu! See soojapidavus siis pea "harju keskmine" Palju oleneb vuukide kvaliteedist, kui sisse midagi kleepida, aga mida vähem seda parem. Hästi tihe ta pea ka jääma, et seina üleliigset niiskust, just seest, ei satuks,aga kas see ka märgatavat soojusefekti annab on ise küsimus? Toa lööb selline väike seest soojustamine küll kiiremini soojaks aga kui siis toaniiskus satub selle soojustuse taga olevatele külmasildadele (tsementvuugid) siis märjad need ka kohe on. Aga kuidas need protsessid täpsemalt toimivad teavad ainult sellekohase haridusega tegelased ja parem oleks, kui sa ikka meilt teavet saaksid.

ise mõtlesin ka korra et kui panna minimaalselt seestpoolt soojustust,et ikkagi seinani ka sooja pääseb ja null punkt jääks siis ploki sisse kuhugi... Senini oli ju suht sarnane olukord. peab kulli ja kirja vict viskama,et ega seda kindlat vastust vist ei tule naljalt

Julgen veelkorra sõna võtta, kuna tõelised teadjad ei reageeri sellele jaburale kemplemisele Ei julge soojustuse paksuse kohta midagi öelda aga see peaks küll kindel olema et koos soojusega tahab ka niiskus, mida soojas õhus rohkem kui külmas, sinna seina tungida, selle vasu aitab aurutõke ehk rahvakeeli tavaline kile.

...Pole küll otseselt teemasse aga jutt ikkagi TAVALISEST KILEST.Sai 4 a tagasi Rootsis "Mateki" maju kokku löömas käidud ja seal olid sõrestiku vahel 200-ne vill,mis omakorda paksu kilekoti sees.Lae all jällegi kole paks kile.Ja vent.... See oli olematu.Dušširuumis wc-s väljatõmme.Köögis imur.Kogu polka.Kui nüüd mõelda sellele kraadide vahele ,et õues -20 ja toas +20,siis see hirmus kondents peaks ju sissepoole kilet tekkima ja kipslaed lausa tilkuma. Mida polnd ,seda polnd.

MUL KUSIMUS, KAS KILE KAIB VALISSEINA PEALE VOI VILLA PEALE, MIS JUBA METALLKARKASSI SEES

panen veel korra selle lingi, kus mingi hädapärane nõuanne seest soojustamisest ja aurutõkkest, kel huvi loeb ja otsib mujalt lisa: http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1779
Siin ka soojustusest palju juttu http://www.isover.ee/ee/Soojustamine/, lugege läbi, jääb palju küsimusi ja jaburaid vastuseid olemata

[quote="vmb"]panen veel korra selle lingi, kus mingi hädapärane nõuanne seest soojustamisest ja aurutõkkest, kel huvi loeb ja otsib mujalt lisa: http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1779
...... lugege läbi, jääb palju küsimusi ja jaburaid vastuseid olemata
vmb!
Mul ei ole mingit halvustavat tagamõtet, aga mida head sa sellelt lingilt leiad?
Minul on küll vastupidi, mida rohkem ma seda linki loen, siis järjest jaburamks ma lähen Jaburus on juba esimeses lauses!.. ja sealt edasi teises pealkirjas (ka eksitab) ning jutus... hea oleks kui sa ütleks, et ajan täiega pada! Ei solvu ega hakka kritiseerima!

Polnud ise nii tähenärijaliku põhjalikkusega iga lause kallal juurelnud aga nüüd korra kergelt üle lugedes ei leidnud midagi valesti olema. Küll imelikud keerulised lauseehitused aga mõte jusnagu õige: Valesti soojustatud = suured küttekulud. Lingi panin aga selle lõigu pärast: 1.Selleks et vältida selliseid probleeme seinte seestpoolt soojustamisel, tuleb seina sisepinnale viimistluse (näiteks kipsplaadi vms) alla paigaldada aurutõke. 2. Õhuvahe peab seinas olema umbes 25 mm, ülevalt ja alt avatud selliselt, et välisõhk saaks seal vabalt liikuda.
Aitab mulle küll sellest teemast

et arusaamatud ilkuma ei hakkaks siis pean lisama, et antud seina puhul loomulikult see õhuvahe jutt ei lähe mitte

Kuidas paneelmajas kile aurutihedalt laega ühendatakse? kui nurgad on külmad, siis nurgas saame kokku!.. vana anekdoot kahele seinale, aga lagi või sama öelda.. niisiis, kui juba sein on külm, siis järelikult lagi samuti(vähemalt nurk) ... kuidas see aurukile sinna ühendatakse, et toast ka puhas vaade jääks?
(küsin nii nagu oleks ise hädas!)

Milleks leiutada jalgratast.Kiviseina seestpoolt soojustamine pole õige.Kuna temperatuurierinevuste mõjul tekib veeauru ülerõhk tahab seesama veeaur tungida sinn kus alarõhk -seega väljapoole .Kondenseerumine tekib kiviseina sees (kuna seda ei soojusta vaäljapoolt miski),mille tulemusena on sein märg(loe soojust juhtiv) ja veel hullem -sein hakkab lagunema(vesi teadupärast külmudes paisub) nii kümnekonna aasta pärast.

No sellest me saame juba natuke aru. Kui aga üldse ei soojusta, kus see kondenseerumine siis toimub? Ka seina sees, aga selle välimisele poolele ligemal ja sein laguneb vähem. Kui me aga paigaldame soojustuse sissepoolele täielikult aurutihedana(tõmbame kas või, ntx tehnoloogiliselt õigesti, hüdroisolatsiooniga üle, kui muidu ei oska), kas siis kaob see argument ära!? Ja mõni nupukam võibki nii mõelda, selle eelmise postituse jutu peale. Aga ärge ikka ka nii tehke, sest palju teisi negatiivseid protsesse on peale selle veel, aga neid küsige ikka kogemustega asjatundjate käest ise järele.

Kui soojustad seespoolt, paigaldad soojustusele nii tuuletõkke kui ka kile ja jätad soojustuse ja kiviseina vahele vahe sisse siis ei ole sellel soojustamisel midagi viga. Ideaalis peaks selle kiviseina ja soojustuse vahel oleva vahe ventileerima ka välisõhuga.

Siis oleks kogu see konstruktsioon oma olemuselt sama nagu puitkarkassmajadel on, kus karkassi vahel on soojustus ja väljas on viimistlus tellisega tehtud. Narva plokk täidaks sinul sama moodi siis vaid välisviimistluse osa.

Ma küsiks siis, millise paksusega soojustus peaks olema, kui selle taga ulub välisõhk? Kuidas lahendad servad(vaheseinad, vahelaed mis jäävad nn külmasildadeks) ja avade ümbrus? Kuhu elanik oma suure riidekapi paneb, kui tuba niigi juba väike?
Narva plokki välisviimistluseks jättes soovitad küll ...ma ei tea mida!?

see jutt siin on ikka väga muretsema pand,peab vist ikka naabritega tõsiselt rääkima minema,kuidas ikka väljapoolt saaks teha,muidu ei saaks vist kunagi rahulikult magada,et kas nüüd tuleb kusagilt niiskus ja hallitus,või seinad üldse lagunevad ära

Aga üks küsimus siin ei saanud vastust,et kuidas see aurutõke ehk kile siis seinte ja lagedega aurutihedalt ühendataxe?liimides/kleepides kuidagi?

Ei saa mainimatta jätta oma olukorda kus olen samuti tõsise probleemi ees (kivimaja seest soojustamise vallas)
Nimelt on karp valatud betoon ja pool maja on nö valmis ehitatud seest soojustades....
väljas sisse momendil: 30cm kivisein, 5cm õhuvahet, 10cm karkass pluss vill (veana puudub tuuletõke) ja siis kile ning kips......pool aastat peale sisse kolimist hakkas välissein hallitama
Et hallitusest lahti saada ventileerisin kiviseina ja villa vahelise õhuvahe välisõhuga (pööningu kaudu) ja ehitasin tuppa algelise ventilatsiooni (1 klapp akna kohal laseb sisse ka vastasseinad läheb ahju kohalt pööningule.) Välisseina õhuvahe oli tegelikult kuiv ja seega tekkis niiskus toas ja se kondendseerus välisseinal (ilmselt vähese villa pärast) Igatahes on nüüd aken kuiv (kui rulood mitte ette tõmmata) ja sein ei hallita enam kusagilt.
Kuna olen kohanud täpselt vastakaid spetsialistide arvamusi siis ei tea enam midagi arvata ja usun et toimib ka nii aga plaan siiski niipalju lahti kaevata nii sügavalt kui võimalik ning soojustada seinad ja vundament väljastpoolt. Peab veel mõtlema mis siis selle õhuvahega pean tegema valmis aehitatud osas aga uues osas sisse enam soojustust ei tule

Minu arust jeff01 lõpetas oma viimase lausega selle teema ilusti ära.Tubli,et soojustad väljast ja kui teised ka seda teeks oleks kõik majad korras.See õhuvahe seal pärast ei sega ju kedagi,muidugi kui võtadseest seina lahti siis pane sinna 5ne vill ja kõik on ok.Ütleks ka veel korra,et sein hakkab seest hallitama 110%,kui soojustada seest poolt(on kogemused)

Nii, äratame vana teema taas üles kuna kevad käes ja näpud sügelevad ehituse järgi....
Olen oma maja loksu nüüd uurinud siit ja sealt poolt ja aru saanud, et väljast soojustamisest ei tule midagi välja kuna se onn on tõesti maa peale valatud pmt. Ei ole tal all hüdroisolatsiooni ega pole ta ka muud moodi maapinnast eraldatud.
Olen vahepeal muretsenud paar tihu prusse ja suurema koguse tuuletõkke plaati ja plaan järgmine: Välja 50x50cm reikadega sirgu ja laud peale aga kuidas teha alumine osa (st et lauda ei pane ju maani) Võtsin ka labida ja kaevasin mõnest kohast valu alumise serva välja ja pidin tõdema et pool maja pmt 20 cm maa sees ja teine pool umbes 30 cm maa sees. Kas peaksin nüüd ringi lahti kaevama ja
a) valama saalungi abil siledaks selle alumise ringi kuni mingi kõrguseni
b) ajama reikadega rihti ja luja plaadiga üle lööma aga mis luja taha? kas betoon või peno vms?
c) Mõni muu variant?

Mis tehas uues "toas" sees ? Plaan oli jätta seina vahele 3-4 cm õhuvahe, siis tuuletõke ja 100ne karkass villaga, mille peale 50nene karkass villaga ja siis kips ja kuni akendeni kipsi peale sisevooder.
Kuidas aga teha selline nurk:

vasakpoolne sein on välissein ja parempoolne sein on nö sisesein, mille taga on mu praegune elamine
Kuidas külm ja niiskus seal vaheseinas liikuma hakkab, kas pean ka tolle tegema õhuvahega (suht nõme kui kahe toa vaheline sein on pool meetrit paks ja milel vahel ulub tuul.....Teiselpool seda seina on 5 cm villa otse vastu seina pandud....hallitust pole täheldanud Mis juhtub kui uuel poolel samamoodi teha ja 5cm villa otse vastu panna?
Ettetänades

Ei taha siis keegi head nõu anda?

loen ja loen kuid mitte ei saa aru, kuidas siis teha tuleb, et "hundid söönud ja lambad terved".
Nimel on ka minul korteris nüüd sein lahti lammutatud ja paneelide vahed vahuga kinni lastud ning otsin õigemat lahendust siseviimistlusele.
eelmised elanikud on sinna teinud eri aegadel nii: maja valmimise ajal u 1984-l on korteri välisseina sisepoolel 25mm laudisele löödud kipsplaat, vahel siis õhk ja
kusagil 1999 või 2000 aastal lõi järgmine elanik sinna 50mm reika ja pani ka isoveri ja kipsplaatis ära.
tänaseks on keskküte juba 15 a ära ja kütmiseks on elektri radikad + õhksoojuspump