Ehitusfoorum

Virgor!
Ma ei nori üldse, vaid püüan edestada reaalsusele lähemaid mõtteid. Sinu arvamused tuginevad (" Siin keegi kirjutas,et puukatlas läheb puid 5ruumi kuus.") ikka täikal kuuldule. Kui sul pole soojustehnikaalaseid teadmisi ja oskusi teha reaalseid nii soojustehnilisi- kui ka ökonoomilisi arvutusi, ära aja (pehmelt öeldes) inimestele "kärbseid pähe".
Kõigepealt tee endale selgeks, milleks on tehtud OÜ Vennad Ehituse ehitusfoorum. Siin soovivad inimesed ehitusalast konsultatsiooni nii spetsialistidelt kui ka teemakohaseid probleeme juba kogenud ja teadmisi kogunud asjatundjatelt. Siin foorumis pole mõtet jahuda ja eitea kust saadud kahtlase väärtusega tarkusi kirjutades.
Kui väga tahad head nõu anda, siis tee seda, kuid tuginedes ikka üldistele põhimõtetele ja meil Eestis väljakujunenud tavadele ning enamuste inimeste võimalustele, mitte erandlikele momentidele tuginedes. Samuti mitte toonitades ainult oma heaolu kõrgemat taset (ütleme rahakoti paksust ja isiklikku mugavuse taset) arvestades.
Veelkord, Virgor, minu eesmärgiks siis foorumis ei ole kellegi kirjutiste peale norimine, vaid püüan oma heast tahtest, erialast ja pikaajaliste kogemuste varal anda võimalikult erapooletuid ning võimalikult reaalsuslähedasi vastuseid inimeste küsimustele. Igal inimesel on alati õigus, kas kasutab seda, või mitte ja otsustab nii nagu ise õigeks peab. Kahjuks nii mõnedki püüavad siin oma tahet peale suruda, nagu ilmselt kindla toote müügimehed, või siis oma isiklikule konkreetsele kogemusele tuginejad - mul on ja minu tuttaval ka see katel või see süsteem ja me oleme VÄGA rahul ning seepärast soovitan kõigile. Mõnikord selliseid kirjutisi lugedes tundub, et peale nende arvamuste polegi maailmas midagi paremat, või teistsugust olemas! Kui sa, Virgor, vaid kujutaks ette, kui väga paljud inimesed on läinud heauskselt nn "ärimeeste- isehakanud torujüride" õnge ja kuna toimunud suhetes puuduvad juriidilised alused täielikult, siis ei saa need inimesed ka kohtu kaudu oma asjatult tehtud kulutusi tagasi nõuda. Nagu vanasõna ütleb "Omad vitsad peksavad kõige valusamini".
Vabandan kõigi nende ees, keda minu tänane kirjutis teravalt puudutab.

Sa loe mu eelmine kiri läbi.Seal on kirjas ,et mind huvitab kui odav on puudega kütmine.Kas see foorum ei ole siis selle jaoks?Ma ei suru kellelegi peale Ega soovita midagi.OK.Tundub,et sa tead sellest asjast.Äkki tead ka diisli ja iooni kulude vahet .Kui siin tohib sellist teemat arutada siis oleks tänulik kui sa vastaks.Aitäh evaldcer

To virgos!
Tean küll, kuid kui saaks võrrelda minule teadmata sinu diisli hulgiostu hinda, siis võiks ka arvutada. Kuid kas sina tead, mis on see ioonküte üldse? Kui sul on rohkem, kui 25-30 aastat elatud, siis ehk oled kuulnud vene ajal oli üsna populaarne lautades, kortereelamutes jne. kasutatud elektroodkatlaid, mil elektri hind oli väga odav. Nüüd on samale asjale pandud uus nimi "Ioonkatel"
Ühe kW soojusenergia saamiseks on ioonkatlal (elektroodkatlal) vaja ühe kW soojusenergia tegemiseks 1 kW elektrienergiat. Kui keskoolis füüsikatundides seanahka ei vedanud, siis tuleta meelde ja arvuta. Elektri kW/h hinda ju tead.
Kõik ja katsu ise asjadest õigetest aru saada.

Tean nii palju,et vene sõjaväes keetsime zilettidega`` tsaikuud``.Eks see ioonküte on aist sama põhimõttel,kiiresti läheb soojaks.Selgusetu on aga see kuidas ta elektrit kokku hoiab,nagu müüjad mainivad.Äkki tead.Ma hästi ei usu seda.1kw on ju ikka 1kw.

Õige! kW jääb ikka kW-ks. see kokkuhoiu jut on äritrikk ehk asjatundmatu inimese lollitamine. Sellest ziletiterade kasutamisest kirjutasin alles hiljuti ka mina kusagil selles foorumis. Otsi üles teema "ioonkatel"

OK.Mul rohkem küsimusi pole.Sellest zileti asjast kirjutasin selle pärast,et sa saaks aru,et ma pole nii noor kui sa arvasid.vene sõja väes sai ikka 2a. ära istutud.Kui sulle tundus jutt lapsik siis ma ütlen,et ma katla asjus ei ole spetsialist.Head aega

Ka minul on üks hea tuttav, kes oma maja kütab diisliga. Katel on küll soomlaste universaalne, saab ka puudega , aga õliga on lihtsalt puhas ja mugav.

Ei käi vahel nädalaid katlamajas, sest asi töötab ise. Kütet saab ka tihti mitteametlikke kanaleid pidi, seda ei peagi eriti otsima. Mitmete aastate jooksul ametlikult ostes , on tal nüüd tekkinud juhte, kellel "jääb seda lihtsalt vahel mahutisse üle". Kuna tankimine on kiire ja lihtne, mahuteid katlaruumis tal aga 3x 1000 liitrit, siis on ta vahel ka aastakütte nii saanud korraga ära osta.

Kuigi maja on kahekordne, kulub tal kütet siiski vähe. Mõni aasta läheb kogu kütteperiood 1500 liitrit, kaasa arvatud suvine soe vesi.

Arvestades siin enda kodust kütmist, sae puid, lõhu neid, vea briketti, tassi ja lao briketti kogu perega, iga päev küta, mitu korda nädalas puhasta ja vea tuhka...
Siis on minu küte kallim, kui oleks õliga küttes. Lihtsalt vabanenud ajaga tuleb midagi kasulikku teha.

Kes teenib oma põhitööga ikkagi rohkem, kui kodus samal ajal tahkekütte katlale tasuta katlakütjat mängides, siis selline inimene võib raha poolest ka õliga kütta.

Loomulikult saavad meil kodus kõiik 3 pereliiget sooja tegemisega hakkama, aga ikkagi on tahke küttega kütmisel kole palju lisatööd, mida kütte hinna arvestustesse keegi tavaliselt ei arvuta.

Praegu kütab veel äraolekul ja laiskusetundidel ka õhk-õhk pumbad, järgmine aasta ehk ka õhk -vesi pump.

Samas tean ka graanulkütte katlamaja omanikku. Korralik suur punker puhurautoga toomiseks ridaelamuboksi ära ei mahu ja siis tassitakse ja valatakse talve läbi seda "sodi" siis kotist punkrisse. Nõrk naisterahvas sellega hakkama ei saaks.
Temal on selle töö jaoks üks kodune pensionär iga päev asjatamas. Sest katel kustub vahel ka ära, kui liiga prahine ja pudi graanul on.

Tubli Tupsik!

paar sõna graanulkatlamaja jutu tasakaalustamiseks:

esiteks on graanulit ka 16 kg kottides - jaksab naisterahvas vabalt tassida. üsna puhas on ka, mul küll mingit sodi ei teki. päevane kulu on keskmiselt (praegusel ajal) 1,5 kotti, mahutisse läheb 400 kg, seega ei pea isegi iga nbädal tassima, aga ise teen tavaliselt nädalavahetusel ca pooletunnise "trenni" ja kallan mahuti graanulit täis. samal ajal puhastan ka katel - ca 10 minutit, et tuhk välja tõmmata ja õue viia. ei ütleks, et miski üle jõu käiv töö oleks.

katel pole veel kordagi seisma jäänud, kuigi paar kotti olid tõesti üsna pudid (päevalillegraanul, see kipub laiali lagunema).

ei tea kas atmos katla omanike pole siin rohkem kes võiks oma kogemusi jagada?

Kuigi olen sellel teemal juba sõna võtnud,panen oma kogemused ka siia kirja.Katel on 32 kw atmos,mahupaak 2,2 t,köetavat pinda umbes 150 ruutu.Kütnud olen 2 talve,aastapeale läheb 20-22 ruumi puid selle sees ka sooja vee soojendamine suvel.Praeguste ilmadega kütan üle päeva,kaks katlatäit .Mahupaak on peale kütmist põhjani 80 kraadi.Selle katla plussiks loen suurt põlemiskambrit.Puhastada on lihtne tänu siledatele seintele.Suure külmaga kütan iga päev kaks katlatäit.Siiani olen väga rahul.See on muidugi tõsi et puu peab kuiv olema.

Aga räägi palju sul kulub ahjutäisi et 80c põhjani soojaks saab ma pole üle kahe ahjutäie järjest kütnud ja olen saanud 80c keskele, all siis 40c

Kahe ahjutäiega on põhjani soe.Kui kütan kasega mis on 5 aastat riidas kuivanud,siis läheb veel vähem.Puit ise kaks aastat kuivanud mustlepp ja saar segamini.Maja ehitusel villaga kokku ei hoidnud.Ja katelt puhastada üritan ka võimalikult tihti

Et katel hästi soojendaks on vaja head ja kuiva lehtpuud. Soovitage palun isikut-firmat, kes müüb ausat ja hea hinnaga kaupa.

Ma elan Viljandis,arvan et siin hinnad hoopis teised kui pealinnas.Kevadel täiandasin oma varusid 20 ruumi lepaga.Siis sain veel 300-ga ruumi.Sügisel võtsin veel 10,nüüd juba 350.Jutt toorest puidust.

virgor kirjutas:Sa loe mu eelmine kiri läbi.Seal on kirjas ,et mind huvitab kui odav on puudega kütmine.Kas see foorum ei ole siis selle jaoks?Ma ei suru kellelegi peale Ega soovita midagi.OK.Tundub,et sa tead sellest asjast.Äkki tead ka diisli ja iooni kulude vahet .Kui siin tohib sellist teemat arutada siis oleks tänulik kui sa vastaks.Aitäh evaldcer

kas sa ei tia et cerbose evald om jummal ja atmos tema kuningatroon
ei tohi temaga vaielda või ataata

Tupsik kirjutas:Ka minul on üks hea tuttav, kes oma maja kütab diisliga. Katel on küll soomlaste universaalne, saab ka puudega , aga õliga on lihtsalt puhas ja mugav.

Lugesin kunagi kusagilt (Maalehest vist) ühest talumehest, kes küllalt suure metsatagavara omanikuna müüs praktiliselt kogu küttepuu maha. Ainult kamina tarvis jättis natuke. Saadud raha eest ostis kütteõli, ja küttis sellega. Põhjendus: pole aega katlakütja ametit pidada.
See jutt on ca aasta-paaritagune, kas ta nii ka tänasel päeval toimetab, ei tea.

ise olen samas olukorras,mõtlen mis katelt panna .saaks soodsa hinnaga pelleteid,akupaake poleks vaja,lisaks mugavus.kuid paraku oman metsa ,igatalvine tüütu puudetegu,lõhkuja mehi ka iga aastaga raskem leida,lisaks bensud ,saeketid ,väljavedu,ladumine .Rähklemist kui palju.Samas 3m puid müüa pole rahaliselt mõtekas,vaid kuivi saetud-lõhutud.ongi ring täis.

Mis on soodsaim, on raske välja tuua, sest inimeste soovid ja võimalused on erinevad.
Üks saab puuhalge või saepuru suisa muidu, teisel on gaasitrass olemas, kolmas tahab mugavust, mõni ehk ökot. Seepärast tuleb enne küsimist oma eelistused ning võimalusi rohkem tutvustada. Samuti tuleb hinna sisse arvestada näiteks puudega kütmisel aeg ja eelnevad ettevalmistustööd. Samuti on ehitushinnad jube erinevad. Üht ja sama küttesüsteemi ehitatakse jube erinevate hindadega - näietks 50000 küttesüsteemi on ehitatud samas konfis ka 150000 eest. Seega tuleb igal inimesel vastavalt oma võimalustele püüda ise hind välja arvutada.

Muidu ilma põhjendamata on minu arvates odavamalt kallimale järgmiselt
tahkeküte (kivisüsi, turvas)
gaas
pelletid, soojuspump, puuhalud
õli
elekter

Vahed erinevate liikide vahel on teinekord väikesed ja mõni kütteliik võib eripärast oma kohta vahetada. Näiteks - kui gaasitrass on olemas, kuid liitumist pole ning liitumistasuks tuleb maksta 50000, aastane kokkuhoid maksimumis on 1000 krooni (tavaliselt on väiksem) siis kulub täiendavalt 50 aastat enne kui rohkemmakstud raha tagasi teeniks võrreldes soojuspumbaga. Seega ma paneks siis juba soojuspumba. Kui aga gaas olemas siis gaasikatla.

Kalvis kirjutas:... Näiteks - kui gaasitrass on olemas, kuid liitumist pole ning liitumistasuks tuleb maksta 50000, aastane kokkuhoid maksimumis on 1000 krooni (tavaliselt on väiksem) siis kulub täiendavalt 50 aastat enne kui rohkemmakstud raha tagasi teeniks võrreldes soojuspumbaga. Seega ma paneks siis juba soojuspumba. Kui aga gaas olemas siis gaasikatla.

Liitumise ja trassi hinda ei tasuks siia ikka arvestada.

Kui vee ja kanalisatsiooniga ei liituks, saaks endiselt küla keskel kaevul käia ja talvel aiamaal tokki edasi tõsta, kuhu järgmine kord kükitada tuleb... Kokkuhoid missugune.

Miks soojuspumba puhul pole siis elektriga liitumist välja toodud ? Saab ju ka petrooliga valgustada ja tunnikese generaatoriga voolu tarbida.

Kui omal oleks võimalik, liituks gaasitrassiga koheselt. See on ikkagi üks maja ja selle pidamisega seotud liitumine, mida küttekuludesse eraldi kindlasti ei arvestaks. Lihtsalt hea, kui ta olemas on.

Pealegi hoiab siis kokku ka toiduvalmistamisele kulunud elektrikulu ja gaasihinna vahelt. Ehk siis isegi trassikulu arvestades, on tasuvusaeg lühem, kui 50 aastat. Soojuspump ju veel suppi ei keeda ja saiu ei küpseta ?
Muidu arvestaks sooja vee tegemise vahe ka, aga sooja tarbevett teeb ka soojuspump.

evaldcer kirjutas:Kui Atmos katelt, tüüpi DC…S ei viitsi enam halupuudega kütta, on seda võimalik hakata kütma puidugraanulitega, paigaldades katlale graanulpõleti,
-punkri, ja etteande teo, ning katel töötab veelgi efektiivsemalt, kui halupuuga.

Kuhu ja kuidas sel juhul graanulpõleti katlale külge poogitakse.

vat seda olin ma ka siiamaani uskunud, et gaas on odavam kui pelletid, kuid üleeile sõber ütles, et tal on 250 m2 maja gaasikulu jämedalt veidi üle 2200 krooni kuus (praeguste ilmadega). mul maja 200 m2 ja pelletikulu ca 1000 krooni kuus. lisan juurde, et tal sooja vee tarbimine väiksem kui mul ... ja ma hoian tubades 25C, seega kokku eriti ei hoia. mõlemad majad on soojustatud korralikult (minu oma kindlasti, aga tal peaks ka olema), klaaspinnad suured.

Katlaostja kirjutas:

evaldcer kirjutas:Kui Atmos katelt, tüüpi DC…S ei viitsi enam halupuudega kütta, on seda võimalik hakata kütma puidugraanulitega, paigaldades katlale graanulpõleti,
-punkri, ja etteande teo, ning katel töötab veelgi efektiivsemalt, kui halupuuga.

Kuhu ja kuidas sel juhul graanulpõleti katlale külge poogitakse.

Äkki alumise ukse külge?

Maja järgi ei saa gaasi-pelleti adekvaatset hinnangut anda sest keegi ei tea täpselt maja soojuskadu - võrdlusmomendiks peavad nad võrdsed olema. Reeglina on suurimad soojakaod läbi uste ja akende, seega üksainus halvasti soojustatud lisauks ja kaod on märgatavalt suuremad. Samuti loeb ventilatsiooni, tarbevee lahendus (mõjutab tulemit 30%).
Seepärast on kõige usutavam teoreetiline võrdlus, kus katla kasutegur korrutatakse kütteväärtuse ja hinnaga läbi. Saadud tulem on võrreldav. Kuid kõik valiku tingimused tuleb välja tuua. Tüüpiline elekterkütte meeste trikk on lihtne - võetakse juurde ehituskulud - elektril 4000 krooni (4 radikat) - pellet küttesüsteem 150000. Nüüd taandatakse kulud 5 aastale ideaalsoojustatud majale ja voila elekter on igal juhul soodsam. Kui aga võtta 25 aastat siis oleks juba pellet soodsam.

ja kui arvestada, et mul läks pelletkütte süsteem ca 120 000 (koos radikate, põrandaküttte torude ja muuga), siis veel varem

aga siiiski - 2 hästi ehitatud ja soojustatud maja, aknapinnad enam-vähem võrdsed, mõlemal puituksed... ja NIII suur küttekulude vahe - see viitab pigem sellele, et gaas siiski ei ole nii väga palju odavam (lisaks pole tal veel sooja vee tarbimist, kuid mul käib 2 inimest korra päevas vannis, mitte dusgi all, seega vett ikka läheb)