Ehitusfoorum

trumm-ära mine sarkastiliseks aga ma näen naisi parema meelega mujal kui ehitus.

windo1 kirjutas:Kas keegi kasutab paberteipi v. võrku nurkades. Kuidas on kogemused ja mida sellest arvate ? Olen ise juba 4a. vahelduva eduga maaler, töö lihtsalt meeldib. Koguaeg olen kasutanud teipi aga nüüd vahetasi firmat ja tuleb välja ,et uues firmas ei taha keegi (maaritest)teibipanekust kuuldagi ja ega ülemusedgi neile midagi ei ütle. Mida arvate, ja veel , ruuduhind on mul sama mis teistel maalritelgi.

Peberteipi kasutame ainult krohvi ja kipsi kokkusaamise sisenurkades, kips-kips, pole vajadust!

Teed lihtsalt teistest kvaliteeetsemat tööd, aga seda ei osata hinnata sinnamaani, kui hakkab töö vastuvõtmine-üleandmine.

manowar
mida siis peaks kips-kips nurgas kasutama?
mul sõbral karkassmaja, seinad ja lagi kips. maalrid panid ikka teipe ka, aga ei viitsinud väga täpselt mõõta ja paljudes kohtades on teip paar cm lühem kui sein/vuuk. pahteldatud/värvitud ca 2 a tagasi. kõikides neis paarisentimeetristes kohtades, kuhu teip ei ulatunud, on praod. ilmselt kui poleks sinna üldse teipi pannud, oleks pragu terve nurga ulatuses.

entu
noooh, ei tea, kes siin sarkastiliseks läks ja naisi "paksu persega vene eitedeks" sõimama kukkus
aga muus osas tuleb huumorimeel elus ainult kasuks

trumm kirjutas:manowar
mida siis peaks kips-kips nurgas kasutama?
mul sõbral karkassmaja, seinad ja lagi kips. maalrid panid ikka teipe ka, aga ei viitsinud väga täpselt mõõta ja paljudes kohtades on teip paar cm lühem kui sein/vuuk. pahteldatud/värvitud ca 2 a tagasi. kõikides neis paarisentimeetristes kohtades, kuhu teip ei ulatunud, on praod. ilmselt kui poleks sinna üldse teipi pannud, oleks pragu terve nurga ulatuses.

Mina isiklikult lasen need nurgad ikka akrüüli täis ja tõmban ilusasti märja sõrmeotsaga ära, siiani pole küll ühtegi pragu ilmnenud, karkassmajaga muidugi on mängimised suuremad, seal isegi võiks paberit sisenurgas kasutada. Ja pealegi, kui need mängimised on nii suured, et akrüüli lahti kisub, siis ei pea see paber ka ja lõhub lihtsalt selle paberi ära.

Manowar kirjutas:Mina isiklikult lasen need nurgad ikka akrüüli täis ja tõmban ilusasti märja sõrmeotsaga ära, siiani pole küll ühtegi pragu ilmnenud, karkassmajaga muidugi on mängimised suuremad, seal isegi võiks paberit sisenurgas kasutada. Ja pealegi, kui need mängimised on nii suured, et akrüüli lahti kisub, siis ei pea see paber ka ja lõhub lihtsalt selle paberi ära.

Sama siin. Kunagi ammu sai ka topitud seda paberteipi igasse nurkka, ei soovita. Sellega on selline jama, et kui prgunema hakkab siis ei jookse pragu mitte täpselt nurgast vaid ikka paar cm eemalt. See tuleneb sellest, et paber annab tihti järgi suvaliste kohtade pealt (eriti laenurgad). Paberteipi kasutan nurkades ainult juhul kui materjalid pole omavahel kokku viidud (on jäetud vahed sisse) ja siis ka ei voldi teipi kokku vaid ikka ühele poole, vastavalt siis kus pool vahe asub. Hiljem lihtsam akrüüliga parandada.
Üldiselt on uue ehituse puhul sedasi, et ega need praod tulemata jää. Asjad tahavad paika vajumist ja korraliku kuivamist, mis tänapäeval suht haruldane nähtus. Tahetakse ju sekundiga kõik valmis saada... Võrkteipi üldjuhul väldin.

maaler kirjutas:Ise olen maalriks jäänud sellepärast,et selles töös on tugev loominguline moment sees.Kuradi hea tunne on,kui mõne "peldiku" korda teed ja perenaise silmad säravad (ärge hakake lõõpima kahemõtteliselt),kuigi on ka kahemõttelisi olukordi ette tulnud

võib-olla olen mina loll, aga olles kunsti ja loominguga natuke lähemalt kokku puutunud, siis maalritöös on mul väga raske leida midagi loomingulist. Peaasi on ju, et seinad saaksid sirgu ja siin tuleb mängu puhas töövilumus, loomingulisusega pole siin midagi pistmist. Iseasi, kui tellija annab teostajale vabad käed pinna viimistlemisel(reljeef, värvivalik, dekoratsioonid, jne.). Olles ise tegelenud asjaga mõned aastad, võin väita, et ehitustöö nõuab pigem üldist insenerisoodumust. Kätteõpitud töövõtted ei pruugi alati kohalduda erinevate ülesannete juures ja võib nõuda varasemate kogemuste kombineerimist. Ehkki samas - vaieldes endale vastu - nõuba seegi teatavat loomingulisust.

Kuidas keegi akende ja uste palede hinda arvestab? Ise tavaliselt rehkendan akna ja ukse augud ruudu sisse kuna nendega paras jamamine ja ajakulu suur.

Sama siin, võib ka jooksva meetriga teha, aga rohkem arvestamist ja sisulist vahet ei tule, minu puhul meetriga hind veel kallim!

olen nii mitmelgi korral märganud,et maalri vigu hakatakse haiglaslikult otsima siis kui tahetakse tellija tähelepanu eemale viia tõsisematest puudustest üldehituses.Tihti teevad nii mittekompetentsed projektijuhid ja tellija poolsed järelvaatajad,ebapädev tellija läheb tihti ka selle orgi otsa.

Tere!
Ma olen maalinud ~5 aastat, töötan paaris(paarimehel töökogemust varsti 25 aastat...)

Mina ei ole nt üldse paper teipi kasutanud... Eelistan võrk-teipi Kunagi sai jah veel neid paber metallnurki pandud, aga nüüd juba üle 2 aasta alumiiniumnurga peal... Omal ajal kui neid paermetallnurki sai pandud siis liimisime need kontaktliimiga kinni enne pahteldust, aga jah mõttetu vidin see ja ka paberteip, ei tea kes neid veel kasutab?!?
Metallnurgaga lihtne, fikseerid ennem pahteldust(kipsil) ära või kui fibo siis koos krohviga seina kohe... Tänapäeval palju selliseid isehakanud kipsimehi ka, et nurgad kipuvad ikka kõvasti loest väljas olema :s siis selle nurgaga hea loe/latiga ära fikseerida. Kipsimeestest veel niipalju, et paljudel jääb kips liikuma nt laes ja praod kerged tekkima...
Võrkteipi paigaldame kipsi vuukidesse ja lae ja seina nurka, esimene kiht läheb siloitega siis järgmine kiht juba peenpahtliga ja siis viimasena teeme lauspahtli, nii tagab seinale hea kvaliteedi.
Kui keegi isegi 500W prose peale viskab, ega selat naljalt midagi leia
Pahtlina kasutame muidu kotipahtleid.

Tavaliselt võtab akna/ukse ruuduhinde sisse kui vaja akan/ukse põsk viimistleda, aga kui aken ikka suur siis võtab sealt paar ruutu maha

Siis selline küsimus palju keegi ruute 1 kuuga jõuab viimistleda? NT. Fibo ja kips-toonini?
Mis pahtleid kasutate? Millist liivapaberit ja värvi(krunt toon)?
Huvitav oleks teada

-Tom- kirjutas:Mina ei ole nt üldse paper teipi kasutanud... Eelistan võrk-teipi

Kuigi ma olen amatöör ning teen ainult endale, on pahteldamist olnud üsna palju ning olen jõudnud sama tulemuseni, et paberiga mässamine ei tasu end ilmselt ära. Praeguseni olen 90% teinud paberiga, nüüd olen hakanud võrku kasutama. Kui tegu on liikuva vuugiga (milliseid õnneks on vähe ning nende asukohad on teada), siis tuleb pragu nagunii. Paber jääb ise küll terveks kuna ta on elastne, kuid juuspeene prao annab pealmisele kihile edasi ikkagi - seega pole suurt vahet, mida kasutada. Tegin just ühe sellise vuugi ümber ning ootan praegu suuremaid temperatuuride kõikimisi, et vuuk mängima hakkaks ning võrgu katki tõmbaks. Siis saab kenasti latiga sirge ja peenikese vuugi teha ning akrüliga ära täita enne värvimist. Aeglasel ehitamisel on omad plussid.

Minu küsimus on aga see, et mis imeteipi sa kasutad, mida sul õnnestub nurka panna? Tegin ise katsetuse ning murdsin Tesa võrkteibi keskelt 90° alla ning sikutasin kergelt servadest. Teip läks kohe katki. Seega nurkades kasutan praegu ikkagi paberit.

Täiesti tavalist kipsi võrkteipi kasutan:

seega pole suurt vahet, mida kasutada.

Nojah kuidas võtta, mõlemal oma miinused ja plussid...
Kui paber nurka panna siis tekib sama asi nagu tapeedil, et nurka kisuvad voldid sisse :S
Seda küll, et nurka ei kisu pragu, vaid vaid veidi eemale.
Viga tehakse veel paberiga, et ei kasutata õigeid segusid ja paber kipub lahti jääma(ise mitu sellist tööd ümber pidanud tegema), ega siis muud ei ole kui paber maha ja võrk asemele...
Aeg on näidanud, et võrk on ikka efektiivsem nurkades... nt kips liigub/maja vajub/kuivab ega siis pragudest pääsu pole ja kui võrk nurgas siis tekib pragu täpselt keskele, mida on lihtne parandada, paberil jah kipuvad voldid tulema ja pragu ei tule täpselt nurka...

Igal suurel objektil kohtab ka selliseid, kes lasevad nurka ainult hermeetikut :S Ja siis kui radikad sisse pannakse ja esimene suur kütmine toimub hakkab hermeetik kohe pragunema!(mida laiem vahe seda rohkem/kiiremini praguneb)
Samas kuuleb ka sellist juttu-mees tuleb lõunaks tööle:"Oeh käisin jälle ühel objektil akrüüli nurkadesse laskmas"
No tule taevas appi ja vaata kuidas teised tööd teevad!

Ega igal mehel on oma tehnoloogia millele truuks jääb

Lisaks paberteibile ikka akrüül ka nurka, tulemus jääb väga hea!

kui see pragu tulla tahab,siis ta tuleb.akrüüli nurgas parandada on hiljem ikkagi hulga kergem kui paberteipi,ka sirgel seinal on võrkteipi tekkinud pragu lihtsam parandada kui paberit.

Kuidas see parandamine käib. Mul on küll vähe kipsi kasutatud, kuid maaler on osanud ka seal nii teha, et akrüül on kipsi küljest väikesed praod sisse tõmmanud. Kas lõikan nurga välja ja täidan uuesti. Millegi pärast tundub mulle, et akrüüli on nagu vähe lastud, et on ainult pinna peale jäänud või pole kipsi lõigatud serva korralikult kruntinud... aga eks proovi ise, kas õnnestub paremini.... maaler sindrinahk on ise kuhugi ää kadunud, oma tööriistad ka maha unustanud!

Parandamiseks sobib ka kui nurgad uuesti akrüülida (juhul kui eelnevalt pole akrüüli kelluga visatud...). Väikesed praod akrüüli pinnal kipuvad siis tulema kui on värvitud veel kuivamata akrüülile (erinevad materjalid kuivavad erinevalt), piisab lihtsalt üle värvimisest. Kui on aga tõesti akrüül nurgast lahti, mis on kindlasti tingitud halvast kruntimisest (akrüül teatavasti tolmu külge ei jää) siis lõigata noaga lahtine akrüül ära ja seejärel uuesti kogu protsessi korrata (värv, akrüül, värv).

mrWilson kirjutas:Parandamiseks sobib ka kui nurgad uuesti akrüülida (juhul kui eelnevalt pole akrüüli kelluga visatud...). Väikesed praod akrüüli pinnal kipuvad siis tulema kui on värvitud veel kuivamata akrüülile (erinevad materjalid kuivavad erinevalt), piisab lihtsalt üle värvimisest. Kui on aga tõesti akrüül nurgast lahti, mis on kindlasti tingitud halvast kruntimisest (akrüül teatavasti tolmu külge ei jää) siis lõigata noaga lahtine akrüül ära ja seejärel uuesti kogu protsessi korrata (värv, akrüül, värv).

ôige Mr wilson.
Täpselt nii teeme ka meie kôik Rootsis. Panid kirja ka pôhivead akryylimisel. Rootsi keeles on f u g.
Imelik, et leidub veel maalrijuhte, kes lasevad maalritel töömahukat jama nurka toppida. Rootsis mindi akryylile yle vähemalt 15 a tagasi. Aga noh, eks igayks teab mis teeb...
Mina eelistan panna vôrku kipsi otsa servadele. Siis seal kus puudub faas. Siis ei teki muhku, mis tekib paberiga. Efektiivsem töömeetod. Rootsis pole ma kyll kuulnud, et kipsi otsi krunditakse! Milleks? Vaadake ehitusbrantsi kipsiviimistlus juhendit Pôhjala ruumis. Eesti maalribrants on nii kirju, et raske on seal orjenteeruda, iga sell teeb teise meetodeid maha ja ôigustab enda omi. Lôpuks näeb tellija, et mingi jama nende maalöritega...
Päikest.

Eks iga mees kiidab ikka oma kuulipritsi... Töövõtteid ja meetodeid on palju, seega igaüks teeb kuidas harjunud on. Selles ei ole midagi halba. Lõpptulemus peab aga ikkagi jääma hea, et klient ja ise rahul oleks.

-Tom- kirjutas:Tere!

Siis selline küsimus palju keegi ruute 1 kuuga jõuab viimistleda? NT. Fibo ja kips-toonini?
Mis pahtleid kasutate? Millist liivapaberit ja värvi(krunt toon)?
Huvitav oleks teada

Tere Tom,
Pôhjamaades "toodavad" maalrifirmad masinatega päris effektiivselt.
Pahtlid on valmissegatud. Lihvitakse "kaelkirjakuga" paber 100. Värvitakse survemasinaga, kui puhtalt värvimisaega vôtta, siis keskmiselt 1000 m2 päevas(8tundi). Muidugi ei ole nii ideaalseid suuri pindu tihti, näitex garaazi laed, laopinnad jne.

Kvantiteet ei ole minuarust oluline niivôrd, tähtsam tööga rahulolu....tänapäev mûûakse kvaliteeti

entu kirjutas:Mul on kuri kahtlus,et paljud praod kipsis tekivad just ebaõige pahtli valikus.Eriti patustavad selle vastu naismaalrid,siloitet on ju raske lihvida.Ja üleüldse on naised ehitusel nõukogude aegne rudiment.

Noo noo- see nüüd küll räige ülekohus siin!! naised teevad ikka palju korralikumalt:) ja pragude tekkimisel küll pahtlit ei saa süüdistada. Kui oled firma all tööl,siis ei lastagi sul ju eriti pahtlit valida- teed sellega,mis tuuakse.Loomulikult peaks vuukide jaoks olema ekstra vuugipahtel jne.!
Lugesin siin eelnevat juttu... Olen olnud keskeltläbi 3 aastat maaler...Algul omal käel..siis paaris firmas... Üldiselt mulle meeldib firmas töötada- ametlik palk ja normaalne töö- pole vaja endal paljude asjade pärast muretseda.Töö iseenesest kah meeldib- ja just seepärast,et näed oma töö tulemust ja saad teha "peldikust" "lossi".Ja veel see,et kui tahad rohkem teenida,on võimalik rohkem pingutada...saad nagu ise panustada... Tulin selle töö peale väga peenest kohast- kaubandusest.Ja ei tahaks üldse sinna tagasi minna.. aga kahjuks vist pean...sest ma ei oska ennast reklaamida...Tõeliselt kurb...

maaler41 kirjutas:

entu kirjutas:Mul on kuri kahtlus,et paljud praod kipsis tekivad just ebaõige pahtli valikus.Eriti patustavad selle vastu naismaalrid,siloitet on ju raske lihvida.Ja üleüldse on naised ehitusel nõukogude aegne rudiment.

Noo noo- see nüüd küll räige ülekohus siin!! naised teevad ikka palju korralikumalt:) ja pragude tekkimisel küll pahtlit ei saa süüdistada. Kui oled firma all tööl,siis ei lastagi sul ju eriti pahtlit valida- teed sellega,mis tuuakse.Loomulikult peaks vuukide jaoks olema ekstra vuugipahtel jne.!
Lugesin siin eelnevat juttu... Olen olnud keskeltläbi 3 aastat maaler...Algul omal käel..siis paaris firmas... Üldiselt mulle meeldib firmas töötada- ametlik palk ja normaalne töö- pole vaja endal paljude asjade pärast muretseda.Töö iseenesest kah meeldib- ja just seepärast,et näed oma töö tulemust ja saad teha "peldikust" "lossi".Ja veel see,et kui tahad rohkem teenida,on võimalik rohkem pingutada...saad nagu ise panustada... Tulin selle töö peale väga peenest kohast- kaubandusest.Ja ei tahaks üldse sinna tagasi minna.. aga kahjuks vist pean...sest ma ei oska ennast reklaamida...Tõeliselt kurb...

See jutt ei käi kõigi naiste pihta , aga ex maalritöö on ikka tiba raskke küll nasterahvale. Olen isegi töötanud koos naistega ja näinud, et osad teevad tööd aeglaselt aga korralikult, teised jälle kiiruga ja lohakalt-oskamatult. Tegelt nagu mahedki, nii-et vahet pole kas naine v. mees, kui töötad südamega on ka tulemus 5+

windo1 kirjutas:

maaler41 kirjutas:

entu kirjutas:Mul on kuri kahtlus,et paljud praod kipsis tekivad just ebaõige pahtli valikus.Eriti patustavad selle vastu naismaalrid,siloitet on ju raske lihvida.Ja üleüldse on naised ehitusel nõukogude aegne rudiment.

Noo noo- see nüüd küll räige ülekohus siin!! naised teevad ikka palju korralikumalt:) ja pragude tekkimisel küll pahtlit ei saa süüdistada. Kui oled firma all tööl,siis ei lastagi sul ju eriti pahtlit valida- teed sellega,mis tuuakse.Loomulikult peaks vuukide jaoks olema ekstra vuugipahtel jne.!
Lugesin siin eelnevat juttu... Olen olnud keskeltläbi 3 aastat maaler...Algul omal käel..siis paaris firmas... Üldiselt mulle meeldib firmas töötada- ametlik palk ja normaalne töö- pole vaja endal paljude asjade pärast muretseda.Töö iseenesest kah meeldib- ja just seepärast,et näed oma töö tulemust ja saad teha "peldikust" "lossi".Ja veel see,et kui tahad rohkem teenida,on võimalik rohkem pingutada...saad nagu ise panustada... Tulin selle töö peale väga peenest kohast- kaubandusest.Ja ei tahaks üldse sinna tagasi minna.. aga kahjuks vist pean...sest ma ei oska ennast reklaamida...Tõeliselt kurb...

See jutt ei käi kõigi naiste pihta , aga ex maalritöö on ikka tiba raskke küll nasterahvale. Olen isegi töötanud koos naistega ja näinud, et osad teevad tööd aeglaselt aga korralikult, teised jälle kiiruga ja lohakalt-oskamatult. Tegelt nagu mahedki, nii-et vahet pole kas naine v. mees, kui töötad südamega on ka tulemus 5+

Kes oskab, see teeb kiirelt ja korralikult, kõik võtted on lihtsalt ajaga käe sisse kulunud ja kes oma tööd oskab, sellel ei teki kunagi ootamatusi, mida lahendada ei oska!

Manowar kirjutas:

windo1 kirjutas:

maaler41 kirjutas:

entu kirjutas:Mul on kuri kahtlus,et paljud praod kipsis tekivad just ebaõige pahtli valikus.Eriti patustavad selle vastu naismaalrid,siloitet on ju raske lihvida.Ja üleüldse on naised ehitusel nõukogude aegne rudiment.

Noo noo- see nüüd küll räige ülekohus siin!! naised teevad ikka palju korralikumalt:) ja pragude tekkimisel küll pahtlit ei saa süüdistada. Kui oled firma all tööl,siis ei lastagi sul ju eriti pahtlit valida- teed sellega,mis tuuakse.Loomulikult peaks vuukide jaoks olema ekstra vuugipahtel jne.!
Lugesin siin eelnevat juttu... Olen olnud keskeltläbi 3 aastat maaler...Algul omal käel..siis paaris firmas... Üldiselt mulle meeldib firmas töötada- ametlik palk ja normaalne töö- pole vaja endal paljude asjade pärast muretseda.Töö iseenesest kah meeldib- ja just seepärast,et näed oma töö tulemust ja saad teha "peldikust" "lossi".Ja veel see,et kui tahad rohkem teenida,on võimalik rohkem pingutada...saad nagu ise panustada... Tulin selle töö peale väga peenest kohast- kaubandusest.Ja ei tahaks üldse sinna tagasi minna.. aga kahjuks vist pean...sest ma ei oska ennast reklaamida...Tõeliselt kurb...

See jutt ei käi kõigi naiste pihta , aga ex maalritöö on ikka tiba raskke küll nasterahvale. Olen isegi töötanud koos naistega ja näinud, et osad teevad tööd aeglaselt aga korralikult, teised jälle kiiruga ja lohakalt-oskamatult. Tegelt nagu mahedki, nii-et vahet pole kas naine v. mees, kui töötad südamega on ka tulemus 5+

Kes oskab, see teeb kiirelt ja korralikult, kõik võtted on lihtsalt ajaga käe sisse kulunud ja kes oma tööd oskab, sellel ei teki kunagi ootamatusi, mida lahendada ei oska!

Minu puhul kiirustamine head kvaliteeti ei tooda-pean tegema rahulikult-seda parem tulemus...

entu kirjutas:Kui sulle meeldivad paksu perssega vene eided kelle kisa ja sõimu on kogu ehitus täis,siis muidugi.Rääkimata sellest,et sa pead kogu aeg oma töö pooleli jätma ja neid aitama,küll pukki tõstma,küll segu kotte tassima,vett kuskilt keldrist tooma,pealegi kui sul on veel tükitöö ja kiire,huvitav kaua sa nende tagumiku ilu seal alt üles imetled.

Tahaks siinkohal ka paar sõna vahele segada.Olen ka naisterahvas ja üritanud tööjuures võimalikult palju ise hakkama saada. Mulle ei meeldi kedagi paluda- tean seda tunnet väga hästi,kui pead kellegi teise pärast oma töö pooleli jätma.Arvasin siiani,et olen ise piisavalt tugev neid kotte ja pahtliämbreid tirima.Viimasel objektil olid mu kolleegideks noorukesed praktikandipoisid- seda enam- arvasin,et nad minust nooremad ja väiksemad,et tassin ise... Aga kui ma siis üritasin üht MP kotti ise tirida-sain aru,et pean ikkagi abi paluma.Pakkusin poistele,et võtku kahekesi üks kott.. Ja kui ma siis nägin,kuidas nad igaüks MPkott õlal trepist üles marssisid,sain aru,et tegelt on ikka mehe ja naise jõul vahe vahel.Niiet poisid-mehed:!1. aidake ikka naisi... te ei pea ju kohe tormama ja oma tööd kriitilises kohas pooleli jätma...seiske ikka enda eest ka. 2. nõudke ülemustelt,et oleks ikka vesi ja rasked materialid käepärast!PS! Minu korrus oli sellel objektil 8. Õnneks enamus asju toodi tõstukiga aknast sisse.. aga 3-4 korrusevahet tuli ikkagi ise tassida...trepist-lifti polnud.