Ehitusfoorum

Anonymous kirjutas:Mul on kuri kahtlus, et Kalvis suutis ikkagi akupaagi ja paisupaagi segamini ajada. Paisupaagi mahtuvusega tonn (ma arvan, et siis kuupmeetrit pidas silmas) võiks teoreetiliselt kogu süsteemi maht olla 10 kuupmeetrit. Ma ei oska küll välja mõelda, miks niisugust hulka vett peaks ühe eramaja jaoks soojaks kütma. Tõsi küll selle jahutamine võtaks päris mitu päeva aega isegi sita soojustuse puhul aga kogu selle asja mahutamine pole ka enam päris lihtne.

Kuule, loe seda Kalvise juttu õige veel, ja veel....
Krt. isegi mina sain aru.

Kogu süsteem oli vabavoolne, mille plussiks on see, et kui sul elekter ära astub siis ei juhtu mitte midagi.

Selles on siis katel Viadrus U26/7, akupaak 1500 liitrit, Laddomat (katla ja akupaagi vaheline automaatikaga segusõlm), sellesama regulaatori juhtimisautomaatika, paisupaak 150 liitrit, elektritenn, põrandakütte regulaator, kolm pumpa, suitsutoru, kütuse põlemisel tekkiva suitsurõhu regulaator (üks iseavanev siiber mis käib suitsutoru külge) ja siis veel umbes ämbritäis ventiile, manomeetrid ja ühendusnublakaid

Siinsamas Küttesüsteemide foorumis ju alles oli juttu laadimisautomaatide ja samaväärsete asjade komponentidest koostamise plussidest_/miinustest.

Ja veel: kraan, kuulkraan, ventiil, siiber, termostaat, jne.... Neist igaüks on erineva otstarbega. Neid segi ajades võid erialainimesed hoopis segadusse ajada.
PS. Minu selles vallas koolitaja, kes häälestab juba mitu aastat teispoolsuses küttesüsteeme, ei andestanud kunagi terminite segiajamist. Seda pattu saime me kõik kaua mäletama.

Kle seleta mulle veelkord ära, miks on vaja suurt paisupaaki ? Ma ei saa tõesti aru. Ja terminitest ei tea ma ka suurt midagi kuna pole seda asja õppinud. Seega võin vabalt neid termineid valesti kasutada. TPI's aga sai kursakaaslane laksti uue eksami võimaluse kui suutis joonestamisel seletada, et nüüd tõmbame siit siia ühe juti.

Nojah. Niipalju siis targemaks saamisest paisupaagi suurues osas. Mõtlesin ja mõtlesin aga ei suutnud ikkagi välja mõelda, mida see tonnine paisupaak paremaks/halvemaks muudab. Vahepeal aga sain ka oma paisupaagi tööle, kuna suutsin lõpuks leida netist eelrõhu arvutamise valemi.

Anonymous kirjutas: Paisupaagi mahtuvusega tonn (ma arvan, et siis kuupmeetrit pidas silmas) võiks teoreetiliselt kogu süsteemi maht olla 10 kuupmeetrit. Ma ei oska küll välja mõelda, miks niisugust hulka vett peaks ühe eramaja jaoks soojaks kütma.

Selle tonnise/kandise paagi korral on tegemist ühitatud paisu-akumulatsioonipaagiga lahtises süsteemis. Süsteemi maht ei ole sel juhul sugugi 10 kanti, vaid vbl. 50-100 korda väiksem.

Ok, las ta olla. Ma ei kavatse sellist asja mitte kunagi teha. Kuna ma ei suuda aru saada mismoodi see värk üleüldse töötada võiks. Vesi peaks ju ise ringi hulkuma seal. Kui radikad on ülevalpool paaki siis astub õhk ka kohe sinna radikasse. Kui akupaak on ülevalpool radikat siis ei kipu soe vesi jälle alla vajuma. Või olen ma valesti aru saanud ?

Lahtises süsteemis ei saa ju radikas paisupaagist (praegusel juhul siis aku-paisupaagist) kõrgemal olla.
Kui see nii peab olema, tuleb süsteem projekteerida kinnisena, ja siis pole seda suurt pütti kah mõtet pööningule tassida.
Tsirkulatsioonist niipalju, et aku-paisupaagist lahkudes hakkab ju vesi kohe jahtuma, ja radikaid pidi allapoole minema. Torude kalded ja läbimõõdud peavad loomulikult kõik paigas olema.

tcumen kirjutas:Lahtises süsteemis ei saa ju radikas paisupaagist (praegusel juhul siis aku-paisupaagist) kõrgemal olla.
Kui see nii peab olema, tuleb süsteem projekteerida kinnisena, ja siis pole seda suurt pütti kah mõtet pööningule tassida.
Tsirkulatsioonist niipalju, et aku-paisupaagist lahkudes hakkab ju vesi kohe jahtuma, ja radikaid pidi allapoole minema. Torude kalded ja läbimõõdud peavad loomulikult kõik paigas olema.

Mis jõud tekitavad tsirkulatsiooni kui soe on juba üleval ja jahtunud vesi all.
Ja võib-olla olen valesti aru saanud mõistest "aku-paisupaak".Seal on ju õhuga kokku puutuvat pinda küllaltki palju ja soe vesi (55-65-75 kraadi) tekitab seal küllaltki palju auru.Kas see aur kusagile (pööningule) probleemi ei tekita?

metsmees kirjutas:...Ja võib-olla olen valesti aru saanud mõistest "aku-paisupaak".Seal on ju õhuga kokku puutuvat pinda küllaltki palju ja soe vesi (55-65-75 kraadi) tekitab seal küllaltki palju auru.Kas see aur kusagile (pööningule) probleemi ei tekita?

Lahtine, ei pea ju tingimata pealt päris lahtine ämber olema. Piisab sellest, kui üle paisunud õhk, vesi, aur kuskile toruga ära juhtida.

Enamus veeauru kondenseerub siiski mahuti laes ja ei lähe kuhugi pööningule uitama .