Ehitusfoorum

Nagu siin ka varem viidatud, siis põrandakütte miinuseks selle võrdluse puhul on ka suur inertsus. Kui öösel on ikka külm ja tuleb kütta, siis hommikuse sooja päikse peale reageerib põrand alles lõunaks, samas radikad saab mõne minutiga uuele rezhiimile.

põrandakütte suurema energiakulu tekitab tavaliselt piirete isolatsiooni puudulikkus, samuti ülekütmine
soome soovituslik isolatsiooni paksus(peno) põranda alla on 150 mm,aga meil piirdutakse 100 mm,samuti vundamendi ja betoonplaadi vaheline isolatsioon on vahel olematu
hiljem ju pole näha kui palju müügimajades seda penot tegelikult paigaldati, aga naftat põleb katlas oi oi kui palju
(mul üks klient haldab õliküttel põrandaküttega kortermaja...)

inertsust saab vähendada betoonikihi paksuse vähendamisega
kuid suurtest akendest ja päikesest tekkivat ülesooja on keeruline vältida

mis puutub radikavee temperatuuri siis 75 kraadi oli see nõuka ajal
nüüd piisab uute radikate kasutamisel vabalt 55-60 C

loomulikult on maapumba puhul põrandakütteosa domineeriv kuid ega radikatesse polegi siis vaja tulist vett,sest soojus levib alt üles ning radikad on põhiliselt teise korruse lisasooja allikas

teisalt biokatla puhul võib vabalt lahendada põhilise kütmise radikate abil ja niiskeid ruume põrandaküttega
on ju imelik paigaldada puu ja teiste looduslike(kork..) heade soojustisoleerivate põrandakatte materjalide alla veel põrandakütet

euroopas on suund elamutele puitaknad ja sisustusmaterjalid võimalikult looduslähedasemaks muuta
küll see meilegi tuleb
Glaskek-aknafirma juba suundub rohkem puitakende tootmisele
mina panin enda elamisele need juba ammu

tooks veel põrandaküttele kaks miinust:

- "Emme! Issi! Miks meil on nii külm pärast suusalaagrist tulekut? Meil ei ole külm, vaid meil on põrandaküte- oota 4h, küll läheb soojaks!"

- On peoõhtu, tehakse meeleolu tõttu kaminasse tuli-põrandaküte on tark, lülitab ennast välja, kuid põrandasse akumuleerunud kuumust aurab veel tunde-tulemus-mõttetult lämbe ning aknad lüüakse lahti.

need on minu kogemused paari tuttavaga-äkki nad on midagi valesti teinud?

to: porandakytte_miinus
Lisaks lastele veel ühe küsimuse! Kas te emme, issi olete tõesti nii lollid, et peate põrandakütte vahepeal välja lülitama ?
Kes teil kaminaga üle käskis kütta elamise? Kui iluasi, siis võib sooja ju ka korstnasse juhtida!

igaljuhul tuleb tavaliselt põrandaküte ja radikad mõlemad panna, vähemalt tavalise 2 korruselise eramaja puhul, sest teisele korrusele naljalt põrandakütet panna ei saa (kui just põrand valatud ja alt väga hästi isoleeritud pole).
lisaks, tee mis tahad, ainult ühe kütteliigiga küttesüsteemi ehitada pole ka hea, võiks ikka sekundaarne olla (juhtumil, kui midagi rikki läheb või hooldust vaja teha või lihtsalt toetav küte). näiteks mingi kamina variant või õhksoojuspump.

eramu esimsesel korrusel on tavaliselt palju ruume, kus põrandaküte väga vajalik: esik, pesu- ja majapidamisruumid, köök, seega vast mõtekam terve korrus põrandaaluse torustikuga teha.

võibolla tõesti on radikaküte grammike odavam, aga usun, et mugavus maksab ka palju, lisaks põrandakütte ühtlasem levik ruumis.

saan ma välja lugeda siit loogika, et kui plaanis ahi, siis põrandaküte samasse ruumi ahjuga ei passi, küll aga radikad?

mul on köögis vesipõrandaküte + soojamüüriga puupliit. kui pliiti kütan, saan põrandakütet maha keerata (tulevikus tuleb automaatika, mis ise temepratuuri mõõdab ja vastavalt siis põrandakütet reguleerib).

ja ka vahepeal akent lahti teha on ainult ok, eesti inimesed miskipärast ei hinda/hinga üldse värsket õhku.

Vabalt võid ahjuga kasutada põrandakütet. Asi selles, et ahju puhul võid radiaatorid otse taha ühendada (kasvõi loomuliku tsirkulatsiooniga), kuid põrandakütte puhul on pump ja segamissõlm kohustuslikud.

põrandakütte automaatikat toatemperatuuri anduriga pole mõttet panna .kütad pliiti ja autumaatika keerab kütte maha siis mõju 4 tunnipärast ,siis varsti vaja jälle juurde keerata. piisab temperatuuri regureelimine õue temperatuuri järgi .ülejäänud mõtetult kallis ja tasuvus aeg pikk.