Ehitusfoorum

Väikest nirisemist veemõõtja ei mõõdagi. Kui ei usu, proovige järgi, äkki suudate nii vaikselt jooksma panna, et veemõõtja ei loe.

võhik kirjutas: 21 Jaan 2025, 14:17 See oleks juba 9 sekundiga liiter - ma ei nimetaks seda nirisemiseks vaid jooksmiseks...

No kui 10 m³ päevas ja kuus 350 m³ siis loogika kohaselt on kuus 35 päeva.
10 m³ päevas on keskmiselt 0,416(6) m³ tunnis, see on keskmiselt 0,11(5) l/s.
Lihtsam oleks vesi välja lasta ja potti autode aknaklaasi pesuvedelikku kallata?

suvaline kirjutas: 21 Jaan 2025, 14:31 Lihtsam oleks vesi välja lasta ja potti autode aknaklaasi pesuvedelikku kallata?

Klaasipesuvedelik kipub ära aurama, ennekõike etanool. Pigem soovitatakse toiduõli.

Miks peaks talveks sinna potti midagi kallama - vesi kinni, loputuspaak tühjaks, alt haisulukk veest tühjaks ning aroomitõkkeks vana ajalehepundar ette. Null probleemi ning siiani aastaid toiminud. Kui pole vett siis ei saa ka midagi ära külmuda. Kuulnud ka linnalegende et paisupaagi tihendid peavad vedeliku sees olema muidu kevadeks kutud jne. aga siiani ei midagi.

Pakun, et haisuluku tühjendamine on kõige suurem probleem - töö. 2 liitrit õli maksab mõnes poes 2€ sentidega. Minu arust lihtsam ja odavam kui kuivaks tegemine - oma aega arvestades.

RaJy kirjutas: 21 Jaan 2025, 14:46

suvaline kirjutas: 21 Jaan 2025, 14:31 Lihtsam oleks vesi välja lasta ja potti autode aknaklaasi pesuvedelikku kallata?

Klaasipesuvedelik kipub ära aurama, ennekõike etanool. Pigem soovitatakse toiduõli.

Toiduõli kleebib hiljem kõik kokku. Jutt oli tegelikult auto JAHUTUSvedelikust (antifriis).

suvaline kirjutas: 21 Jaan 2025, 14:31

võhik kirjutas: 21 Jaan 2025, 14:17 See oleks juba 9 sekundiga liiter - ma ei nimetaks seda nirisemiseks vaid jooksmiseks...

No kui 10 m³ päevas ja kuus 350 m³ siis loogika kohaselt on kuus 35 päeva.
10 m³ päevas on keskmiselt 0,416(6) m³ tunnis, see on keskmiselt 0,11(5) l/s.
Lihtsam oleks vesi välja lasta ja potti autode aknaklaasi pesuvedelikku kallata?

Loogikavaestele ja elukogemuseta isikutele selgitus.
Vanas elumajas kus igapäevaselt peldikut kasutatakse, ka kasutatakse igapäevaselt elamises vett siis see lisandub ju kogu veekulus.
Kui igapäevaselt kasutatav asutus, siis erinevate vedelikega mängimine ei tule kõne alla.

Loputuskasti vett ei kogutud vaid enne loputuskasti olev kraan keerati piisavalt lahti ja loputuskasti põhjaklapp jäeti ka lahti, et vesi paagis ei külmuks.
Kui oli vaja asjale minna, siis lasti põhjaklapp kinni ja selle ajaga pidi paak täis jooksma, et ei peaks liigselt külmas passima ning ega siis kraani iga kord ei timmitud.

Vanasti ka ahjuküttega koolimajades ja muudes avalikes asutustes jäeti ööseks ja nädalavahetusteks vetsudes kraanid jooksma, et torustikud ei külmuks.
Tavaliselt "hoolikas käsi" oli ettenägelikult vajalikud hoiatussildid kraanide juurde riputanud.
Ega siis riigikorra vahetusega hetkega majad ja kombed ei muutunud.

kunn24 kirjutas: 21 Jaan 2025, 16:25 Toiduõli kleebib hiljem kõik kokku. Jutt oli tegelikult auto JAHUTUSvedelikust (antifriis).

Kekkonnakaitse Sinu väitega kindlasti nõus ei ole.

Klaasipesuvedelik on tihti metüülalkohol koos igasuguste muude lisanditega, mis sinna on jäänud, mis su jutt parem oli?
Kui tahta olla nö keskonnateadlik, tuleb teha kuivaks, mis siin ikka rohkem pläriseda.
Toiduõli hiljem oksüdeerudes kleebib kõik kokku. Vaata köögis pindasid, kui komme sellega praadida.
Kui sa soovitanuksid valada tilga õli muu vedeliku pinnale aurumise takistamiseks, ma saanuksin veel aru. Kuid 2 liitri toiduõli- nojah.

Kui tihti peldikupotis midagi praed?

Nonii, oma probleemiga sain hakkama. Lahenduseks panin 1" tagasilöögiklapi, probleem kadus ja enam klapi vahelt õhku ei ime. Sain poest prooviks võtta kaks erinevat 1"-st ja nendest üks imes kergelt õhku, kuid teine millepärast ei. Klappidel oli väike sisu ja pikkuse erinevus.
Veel üks küsimus, sest tahaks üldteoorias tuleviku tarbeks saada veidi targemaks. Hetkel on vahetünni kaanes 3/4" auk koos 3/4"SK - 1"VK klapile, kuid kuidas mõjutab klapi avanemist see kui 1" klapil oleks ka auk kaanes 1"-ne või pigem väiksem auk ja teha väiksemast august üleminekuga 1"-le klapile ehk kas sama imemisevaakumi numbrite juures mõjutab klapi avanemist nn. "seespool" oleva augu suurus? Ei osanud muudmoodi seletada, kuid loodan, et saite mu küsimusest aru? Panen pildi kah igaks juhuks.

Omavahelises seoses on verdu tugevus ja klapi pindala. Need on sul mõlemad konstandid, ülejäänud ei mängi avanemis hetke suhtes rolli.

joekas kirjutas: 22 Jaan 2025, 21:06 Omavahelises seoses on verdu tugevus ja klapi pindala. Need on sul mõlemad konstandid, ülejäänud ei mängi avanemis hetke suhtes rolli.

Tänan! Mul on veel vaja teha üks nn vahetünn, siis kas tähendab sinu kommentaar seda, et võin kohe kaane sisse teha suurema augu 1"-se klapi jaoks ja ei ole vaja mingeid üleminekut väiksemalt avalt tünni kaanes suurema diameetriga klapile? Kuna mul tekkis väheke pikemaks ajaks üks lepinguline tööots, siis tahaks olla ka tööandja suhtes veidi säästlikum ja ei tekitaks talle tolmuimeja jaoks kottide ostmisega liigseid kulutusi. Südametunnistus tärgnud? Kahtlen.

Ikka kohe õige suurusega ava, pole mõtet elu keeruliseks teha.
Aga jah endal tõmbas kunagi 2kW elektroluxi koduimeja plekist "tuhkatriinu" pauguga kortsu. Sinu lahendus oleks ära päästnud