Ehitusfoorum

Puidu sees polte nii sikutada, et katkevad, on veidi lootusetu ülesanne, kuna puit on pehmem ja poldiga "kõvatamine" pole kohane. Üldse enne sellist juttu tuleb anda poldi tööskeem. Näiteks on mõistlik teha selline liide, kus polt on vaid detaile paigale sikutav abinõu, reaalseid jõude võtab vastu 2 detaili vaheline ogaplaat, liim või mõlemad. Probleem on ka tõsine osas, kus polditakse niiske nn ehituspuit ja hiljem kuivab kokku ning polt jääb logisema- sel juhul ei saa arvestada isegi 2 detaili vahelise hõõrdejõuga.

Näiteks on poltliite kohta jutt:

Poldid ja kruvid peavad olema pingutatud nii, et elemendid kinnituksid tihedalt ja neid saaks puidu tasakaaluniiskuse
saavutamisel konstruktsiooni kandevõime
ning jäikuse tagamiseks järele pingutada.

Sellise jamaga tuleb arvestada ja kui järelpingutust pole hiljem võimalik teha, tuleb poltliidet vältida.

https://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/puu ... liited.pdf
lk 43 keskel.

kunn24 kirjutas: 16 Jaan 2025, 15:17 ...
Sellise jamaga tuleb arvestada ja kui järelpingutust pole hiljem võimalik teha....

Kõik õige. Ainult, et selline jama saab tekkida, kui protsessi juhib ja korraldab mittepädev protsessi juht, kes ei tea isegi seda, millist puitu tuleb ehituskonstruktsioonides sellistes kohtades kasutada.
Aga muidugi, ka mul on ette tulnud olukordi, kus tuuakse mittenõuetekohased materjalid ja soovitakse nendest ehitamist.
Eelmise riigikorra ajal tuli ette ka olukordi, kus töödejuhataja organiseeris kohale poolmäda puidu.
Kui meie, tol ajal veel noored poisid selle peale imestasime, siis öeldi:" Võtke prussil või laual teine teisest otsast ja raputage. Kui katki ei lähe, siis pange paika". On saanud ka nii ehitatud. Kusjuures ei tea, et oleks laiali läinud.
Aga nüüd 40+ aastat hiljem, kus vahepeal kõvasti kogemusi ja teadmisi omandatud, nagu ei oska enam ehitada - kõik ehitised hakkavad kohe-kohe laiali minema.

Küsiks seekord teemakohase küsimuse ühe kunagise pakkumuse tegemisel olnud eramu vundamendi osas.
Projekti seletuskirja osas lause (kopeerin): "Vajadisel täita taldmikealune killustikuga ning tihendada 10cm kihtide kaupa E=100MPa".
Kuidas tundub?

vuuk kirjutas: 17 Jaan 2025, 08:29 Küsiks seekord teemakohase küsimuse ühe kunagise pakkumuse tegemisel olnud eramu vundamendi osas.
Projekti seletuskirja osas lause (kopeerin): "Vajadisel täita taldmikealune killustikuga ning tihendada 10cm kihtide kaupa E=100MPa".
Kuidas tundub?

Ma sisulises osas ei kvalifitseeru kommenteerima, aga kuna just äsja tegelesin (ehituskaugel alal) kohustusliku regulatsioonidega koolitumisega, siis see väike typo siin seletuskirjas on täiesti "kukepea". "Ehitusvälistel", aga küllalti olulisel teisel teemal kehtivate regulatsioonide eestikeelsetes tõlgetes leidus mitu olulist tõlkeviga, ajas täitsa "harja punaseks", elan siin välja . Ehk paberi olemasolu on oluline, mitte selle sisu! Kui tegelikkuses midagi peaks juhtuma (ptüi-ptüi), millega regulatsioon seotud, siis kas kohus arvestab, mis peaks olema (võrdleb originaaliga) või kas kehtib see, mis eestikeelses täht-tähelt kirjas?

Sisulise poole pealt on aga mul ka segane, miks meil siin (ja vist ka Rootsis?) pannakse vundamendi alla killustikupadi, aga nt lombitagustes videotes valatakse betoon otse kaevendi põhja, ka raketisi ei tehta. Kas põhjus võib olla pinnasegeoloogia erinevustes?

A23 kirjutas: 17 Jaan 2025, 09:00 ...
kaevendi põhja
...

Sõna "kaevend". [ÕS] õigekeelsussõnaraamat sellist sõna ei tunne, aga mulle see meeldib - tuleks võtta kasutusele.
ÕS järgi õige sõna "kaevik" ei meeldi. Jäägu see sõjaväljadele. Mõnes juhendis ja projektis on olnud "kaevis" - no see tähendab ÕS järgi hoopis välja kaevatud pinnast...

vuuk kirjutas: 17 Jaan 2025, 09:46

A23 kirjutas: 17 Jaan 2025, 09:00 ...
kaevendi põhja
...

Sõna "kaevend". [ÕS] õigekeelsussõnaraamat sellist sõna ei tunne, aga mulle see meeldib - tuleks võtta kasutusele.
ÕS järgi õige sõna "kaevik" ei meeldi. Jäägu see sõjaväljadele. Mõnes juhendis ja projektis on olnud "kaevis" - no see tähendab ÕS järgi hoopis välja kaevatud pinnast...

Üldkasutatav sõna kaevatud süvendi kohta on "kaevand". https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kaevand&F=M
Uus keeleleht: https://keeleveeb.ee/

Jah.
Aga mulle kaevend tundub nagu suupärasem.

Tundus kuidagi sobiv väljend vundamendikraavi kohta ja rõhutamaks lisaks, et kraavi põhjas on "modifitseerimata" pinnas, ei kildu ega puistatud pinnast seal.
Aga kui sõnastikus pole, siis pole

vuuk kirjutas: 17 Jaan 2025, 08:29 Küsiks seekord teemakohase küsimuse ühe kunagise pakkumuse tegemisel olnud eramu vundamendi osas.
Projekti seletuskirja osas lause (kopeerin): "Vajadisel täita taldmikealune killustikuga ning tihendada 10cm kihtide kaupa E=100MPa".
Kuidas tundub?

Tundub üle paisutatud - ja mitte ei tundu vaid ongi...
Lisaks on ebatäpne...
Ise kirjutaks nii - täite tihendustegur min 0,95, E1 min 60 MPa, E2/E1 max 2,2

Mis see E2/E1 max 2,2 tähendab? Kas tulemuse saamiseks teise katse tulemus (E2) tuleb jagada esimese katse tulemusega (E1)? Ja jagatis ei tohi olla suurem kui 2,2?
Eneseharimise eesmärgil tekkis küsimus, kas ja kuivõrd see mõõteriist sobiks vundamendi ja põranda aluse killustik- või/ja liivtäite tihendamise tulemuse üle kontrollimiseks?
https://www.ramirent.ee/tooted/ehitusse ... h-printer/
Töötamise ulatuseks öeldud Evd < 225 MN/m²
MN/m² vist = MPA.
Kas selle Evd ongi sama E1 ja E2?
Varasemalt vundamente ehitatud üksjagu, aga tihendamine on saanud tehtud tunde järgi. Kui aga peab töö tulemust dokumenteerima, siis on dokumendis vajalik mõõdutulemused ära näidata ja need peavad olema projektipõhised.
Kusjuures 100MPa on selline suurus, mille näitu mõnesuguse pinnase puhul Inspector-3 mõõduriistaga vist võimatu saavutada? Näitab "aiateibaid".

EH.INS. kirjutas: 17 Jaan 2025, 13:07 Ise kirjutaks nii - täite tihendustegur min 0,95, E1 min 60 MPa, E2/E1 max 2,2

vuuk kirjutas: 18 Jaan 2025, 08:50 Mis see E2/E1 max 2,2 tähendab? Kas tulemuse saamiseks teise katse tulemus (E2) tuleb jagada esimese katse tulemusega (E1)? Ja jagatis ei tohi olla suurem kui 2,2?

Viidatud avaldisest saan ka mina niimoodi aru. Aga kas see on ka see, mida autor mõtles?

vuuk kirjutas: 17 Jaan 2025, 08:29 "Vajadisel täita taldmikealune killustikuga ning tihendada 10cm kihtide kaupa E=100MPa".
Kuidas tundub?

EH.INS. kirjutas: 17 Jaan 2025, 13:07 Tundub üle paisutatud - ja mitte ei tundu vaid ongi...
Lisaks on ebatäpne...

Mis on üle paisutatud ja mis ebatäpne?

A23 kirjutas: 17 Jaan 2025, 09:00 Sisulise poole pealt on aga mul ka segane, miks meil siin (ja vist ka Rootsis?) pannakse vundamendi alla killustikupadi, aga nt lombitagustes videotes valatakse betoon otse kaevendi põhja, ka raketisi ei tehta. Kas põhjus võib olla pinnasegeoloogia erinevustes?

Sest on nähtud, et nii tehakse.
Unustades samas, et ka meie oleme ennevanasti killustikuta hakkama saanud. Rikkumata struktuuriga mineraalne pinnas on taldmiku aluseks väga hea. Küsimus on selles, kuidas säilitada rikkumatus ehitusprotsessi vältel.

Aluspinnase geoloogia on üks, mis mõjutab.
Teine põhjus tuleneb optimeerimisest. Ennemalt mindi kaevesügavusega külmumispiirist allapoole.
Vahepeal on leiutatud lahendus, mil vundamendi tallaga minnakse maapinnast vaid 50...60 cm sügavuseni, kuna tahetakse materjalide pealt kokku hoida. Taldmiku aluse külmumise vältimiseks paigaldatakse ümber perimeetri "horisontaalse" soojustuse (XPS või EPS). "Horisontaalne" on jutumärkidesse mul pandud sellepärast, et tegelikult see päris horisontaalne ei panda, vaid väljapoole kaldega.
Aga kuna sellise madala kaevesügavuse korral kipub olema kohati veel muld või mullasegune talla alla mittesobiv pinnas, siis see asendatakse killustikuga, mis on ühtlaselt tihendatult suhteliselt konstantse ja teada oleva arvulise väärtusega. Killustik ju ikka märksa odavam, kui betoon või Fibo plokk.
Kolmas põhjus seisneb muidugi ka eelpoolnimetatud asjaolu, et kopp kipub aluse ära kobestama, ei suudeta või ei ole võimalik saavutada ühtlast projektikohast kaevesügavust. Ega nüüdsel ajal ju keegi enam labidat liigutada ei taha.
Aga jah, minagi olen omal ajal vundamente ehitanud ilma killustikaluseta. Ja ega kaugemas minevikus killustikku igal pool lihtne saada ka ei olnud. Ehitati käepärasemate ja taskukohasemate materjalidega.
Tehnikat ei olnud niipalju nagu tänapäeval, samas töökäsi oli märksa rohkem.

EH.INS. kirjutas: 15 Jaan 2025, 09:27

suvaline kirjutas: 14 Jaan 2025, 16:13 Et lamp tuleb tasuta, aga lambiõli karmi hinnaga? Kah kaval.

Kui lugesid nii välja siis ega ma ette heida...
Mõte oli siiski, et teatud konsultatsiooniteenus oleks tasuta mitte see, et teen tasuta projekti
Siin foorumis on mõned inimesed kellele olen andnud tasuta konsultatsiooniteenust nt olemasoleva projekti optimeerimine
Ja on tolku ka olnud

"Ükski heategu ei jää karistuseta"

Äärenurk kirjutas: 18 Jaan 2025, 14:23

EH.INS. kirjutas: 17 Jaan 2025, 13:07 Ise kirjutaks nii - täite tihendustegur min 0,95, E1 min 60 MPa, E2/E1 max 2,2

vuuk kirjutas: 18 Jaan 2025, 08:50 Mis see E2/E1 max 2,2 tähendab? Kas tulemuse saamiseks teise katse tulemus (E2) tuleb jagada esimese katse tulemusega (E1)? Ja jagatis ei tohi olla suurem kui 2,2?

Viidatud avaldisest saan ka mina niimoodi aru. Aga kas see on ka see, mida autor mõtles?

Ei ole päris nii...
Pane googli otsingusse nt aluspinnase kandevõime mõõtmine

Äärenurk kirjutas: 18 Jaan 2025, 14:26

vuuk kirjutas: 17 Jaan 2025, 08:29 "Vajadisel täita taldmikealune killustikuga ning tihendada 10cm kihtide kaupa E=100MPa".
Kuidas tundub?

EH.INS. kirjutas: 17 Jaan 2025, 13:07 Tundub üle paisutatud - ja mitte ei tundu vaid ongi...
Lisaks on ebatäpne...

Mis on üle paisutatud ja mis ebatäpne?

Vt eelmine kommentaar...

100 MPa eramu alla on liig...

Näide:

Sisulise poole pealt on aga mul ka segane, miks meil siin (ja vist ka Rootsis?) pannakse vundamendi alla killustikupadi, aga nt lombitagustes videotes valatakse betoon otse kaevendi põhja, ka raketisi ei tehta. Kas põhjus võib olla pinnasegeoloogia erinevustes?

Ega tõepoolest alati ei pea seda killustikku panema...
Killustikalus võimaldab väiksemat kaitsekihti
Lisaks on alus nö kontrollitud

EH.INS. kirjutas: 20 Jaan 2025, 13:45

Äärenurk kirjutas: 18 Jaan 2025, 14:23

EH.INS. kirjutas: 17 Jaan 2025, 13:07 Ise kirjutaks nii - täite tihendustegur min 0,95, E1 min 60 MPa, E2/E1 max 2,2

vuuk kirjutas: 18 Jaan 2025, 08:50 Mis see E2/E1 max 2,2 tähendab? Kas tulemuse saamiseks teise katse tulemus (E2) tuleb jagada esimese katse tulemusega (E1)? Ja jagatis ei tohi olla suurem kui 2,2?

Viidatud avaldisest saan ka mina niimoodi aru. Aga kas see on ka see, mida autor mõtles?

Ei ole päris nii...

Aga mis moodi siis on?

Teostan mõõdupunktist kolm mõõtmist. E1 = nende kolme näidu aritmeetiline keskmine.
Elastsusmoodul E(2) on teise mõõdukorra näit.
Tihedusnäitaja T = E1/E(2)
Ja T peab olema tabeli esimeses reas olevast suurem või võrdne.
Kas nii?

Panin ju tabeli...
Kõik näitajad arvutatakse mitte pole nö üheselt võetavad...
Ja nendega tegelevad geotehnikud / konstruktorid

PS
Igale geotehnikule on mõistetav see mida kirja panin
Ei eeldagi, et nö iseehitaja peab kõike mõistma

EH.INS. kirjutas: 20 Jaan 2025, 16:38 Panin ju tabeli...
Kõik näitajad arvutatakse mitte pole nö üheselt võetavad...
Ja nendega tegelevad geotehnikud / konstruktorid

see tabel kirjutas: ...teisena mõõdetud elastsusmooduli...

Kas arvutatud või mõõdetud?

EH.INS. kirjutas: 20 Jaan 2025, 16:38 Igale geotehnikule on mõistetav see mida kirja panin
Ei eeldagi, et nö iseehitaja peab kõike mõistma

Siin on mitu asja segi aetud. Pädevad teedeinsenerid ja geotehnikud saavad aru, milles viga.

Suhteliselt kerge elamu projektis kohatud, et vundamendi taldmikule näidatud rangid Ø12mm B500B või A500, s=200mm.
Tundub kõvasti üleliia olevat. Arvan piisavat Ø6mm ja pigem olgu pehmem teras, et oleks lihtsam väänata.
Ei usu, et elamu puhul mõjuv koormus 200 mm kõrguse C25/30 tugevusega betoonist taldmiku jõuaks tihendatud killustikaluse peal pikuti lõhki murda. Isegi kui all on märg ja aegajalt leonduv savi ehk nõrk pinnas ja taldmik peaks olema seetõttu 700mm laiusega.
Tegemist ei ole ju pilvelõhkujaga.
Kas minu sisetunne valetab?
Joonistasin ka illustratsiooniks pildi ühes projektis olnud variandist, kus taldmiku kõrgus oli koguni 300mm, ja rangid, nagu ülal mainitud:

Antud vund taldmikul sisuliselt puudub paindemoment...
Jah - armatuur on vajalik kuid vaid nö sidearmatuuririna...