Kaitselüliti valiku kriteeriumid LED valgustuse jaoks

[SooSass]

D-karakteristikuga ei tahetud PK-ks pista enam vähem sama seletusega. Vaatasin just 1 16 A liitumise TT üle, milles oli liitumispunktis min 1-f lühisvool 620 A, kuid D-karakteristikuga PK saadeti pikalt, kuigi eraldi taotlesin (insenöör ei luba).

Mulle vastati D-karakteristikuga PK taotlusele, et siis tuleb neilt osta samapalju ampreid veel juurde, võrreldes C-karakteristikuga olemasoleva PK-ga. Ehk siis sisuliselt täpselt sama nagu oleksin tellinud 2 korda suurema nimivooluga C-karakteristikuga PK. Millega kogu asi kaotab mõtte ju, maksan täisraha topelt, kuigi seda suuremat voolutarbimist tekitan halvimal juhul vaid paar korda päevas sekundi jooksul. Seejuures piiravat probleemi pole ei kohaliku toitefiidri ega alajaama osas, üks on väga jäme maakaabel ja teisel võimsusreservi küllaga üle. Seega pigem on asi selles, et nad oskavad (tahavad) eelkõige raha küsida. Või siis lihtsalt pole nende ülebürokratiseeritud ettevõttesiseste teenuste ja protseduuride valikus sellist minu soovitud "erilist" asja kirjas, aga samas nad ei tohi ka uusi protseduure ise juurde luua.

[Küülaline]

paneb 2 korda rohkem ampreid sama tarbimisvõimsuse juures

Ütle talle, et pinge on 230 V mitte 110 V, siis vast ei pane?

[kunn24]

Su iroonia on mõningas mõttes kohane, sest 230 V (1 f) ja 400 V (3 f) liitumine on sama hinnaga.

[trebla]

Selle loogika järgi peaks siis B-karakteristikuga liitudes poole odavamalt saama....
Kui 16 A C laseb võib lasta läbi pea 160 A impulsi, siis 16 A B ainult 80 A ...!

[kunn24]

Sattus näppu 1 kilbi pilt:

LK.PNG (528.33 KiB) Vaadatud 2828 korda

[SooSass]

Selle loogika järgi peaks siis B-karakteristikuga liitudes poole odavamalt saama....

Selle kohta vastati, et "jaotusvõrgud on projekteeritud tarbijate C-tüüpi peakaitsmetele". Ehk siis igatepidi tundub, et neil on massklientuurile mingid asutusesisesed jäigad reeglid ja töökorralduslikud protseduurid ette kirjutatud, võimalikult lihtsad seejuures, nii et keegi seal jumala eest oma peaga midagi laiemalt juurde mõtlema ei hakkaks... Ma siiski arvan, et suurtele tööstustarbijatele on neil ikkagi juba eraldi lähenemine, teised töötajad ja siis personaalsel kokkuleppel tehakse igasuguseid variante, ikkagi suured tulusad kliendid ju.

Aga jah, need pisikesed laiatarbe eelkõige kodu-toa-kilpidele mõeldud MCB'd, mida praegu kuni 63A liitujatele sundkorras peakaitsmeks paigaldatakse, on valitud ka suht suvaliselt, mitte just kõige parema reputatsiooniga tootjalt, tõenäoliselt hanke suure partii odavaimalt pakkujalt. Seadme põhiparameetrid ka sellised võimalikult nadid, mis aga siiski veel lubatu piiridesse napilt mahuvad, nii et otseselt protestida ei saa ka. Muidugi, eks kui see KL ära sureb, siis nad selle ka tasuta asendavad, aga mingi aeg esinevad siis tõenäoliselt ka tarbijal ebamugavused.

[trebla]

Peale vene aeja lõppu algselt iga võrk majandas ise kuidas oskas ja millega oskas. Mõned sulavkaitsmetega, mõned automaatidega. Kuskil 90-ndate lõpus aga otsustas Jaotusvõrk liitumiskilbid unifitseerida ja hakata hankeid korraldama. Samas taheti aga ka ajada läbi nii odavalt kui saab, ja arvati ekslikult, et need väikesed 'Kodutarbija ja sarnastes' paigaldistes kasutatavad automaadid (EVS-EN 60 898 ) tagavad ka kaitselahutuse välisvõrgust. Hiljem saadi aru küll et nii ei ole ja esmalt leiutati see kaitselahutuseks juhtmete lahtiühendamie kleeps ja veel hiljem hakati ikkagi IV liigpingekategooria kaitselahutuslülitit lisaks nõudma.
Liitumisautomaate aga ostetakse riigihanke korras (nii B kui C-d , omal ajal vähemalt) ja nii sinna kõige odavamad satuvadki.

Kas tarbijakaitse ei saaks nõuda Elektrilevilt selektiivsuse tagamist ?
Ehk et siis vähemalt uued liitumised võiksid selektiivsete automaatidega tulla... ?

[Küülaline]

"jaotusvõrgud on projekteeritud tarbijate C-tüüpi peakaitsmetele" ... kodu-toa-kilpidele mõeldud MCB'd ... on valitud ka suht suvaliselt, mitte just kõige parema reputatsiooniga tootjalt ... kui see KL ära sureb, siis nad selle ka tasuta asendavad

See C-tunnusjoone jutt on seotud sellega, et Elektrilevi üritab tagada liitumispunktides vähemalt peakaitse 10-kordse lühisvoolu, nii nad viimasel ajal tehnilistesse tingimustesse kirjutavad.
Aga näiteks minu liitumiskilbis on ABB S193 C25 kaitselüliti üle 20 aasta probleemideta töötanud. See just väga suvaline ja viletsa reputatsiooniga tootja ei ole?

[trebla]

Mis su lühisvool kõige kaugemas pistikupesas võiks olla?

[Küülaline]

lühisvool kõige kaugemas pistikupesas

Tahtsin kohe vastata, et kindlasti päris suur, aga otsisin 2005 a tehtud mõõtmised üles ning sealt tuleb välja, et kõigest 224 A.

[SooSass]

"jaotusvõrgud on projekteeritud tarbijate C-tüüpi peakaitsmetele" ... kodu-toa-kilpidele mõeldud MCB'd ... on valitud ka suht suvaliselt, mitte just kõige parema reputatsiooniga tootjalt ... kui see KL ära sureb, siis nad selle ka tasuta asendavad

See C-tunnusjoone jutt on seotud sellega, et Elektrilevi üritab tagada liitumispunktides vähemalt peakaitse 10-kordse lühisvoolu, nii nad viimasel ajal tehnilistesse tingimustesse kirjutavad.
Aga näiteks minu liitumiskilbis on ABB S193 C25 kaitselüliti üle 20 aasta probleemideta töötanud. See just väga suvaline ja viletsa reputatsiooniga tootja ei ole?

Selles ongi probleem, et nad on oma tehnilised tingimused väga ühetaoliseks ära silunud ega viitsi arvestada konkreetse liitumispunkti situatsiooni. Sedasi siis toitefiidrite alajaamast kaugeimas punktis ja lähimas punktis olevatel liitumistel ei tehta vahet. Eks mitmesaja meetri kaugusel võib tõesti jääda lühisvool väikeseks, aga näiteks minul on keskmisest suuremat tüüpi alajaam kõigest 20 meetri kaugusel 4x240mm2 fiidri taga, no ei tohiks olla lühisvoolust puudust sel juhul.

Olid jah millalgi ajad, kui veel paigaldati neid suht korralikke ABB kaitselüliteid peakaitsmeteks. Aga need ajad on juba ammu möödas. Täna panevad Legrand brändi kõige odavamat seeriat.

[kunn24]

10x vähim lühisfool tähendab selle PK numbri juures 10 % 1-f pingelangu. Ei tundu usutav. Kui, siis maksimaalne erand vanade liinide puhul.

[SooSass]

lühisvool kõige kaugemas pistikupesas

otsisin 2005 a tehtud mõõtmised üles ning sealt tuleb välja, et kõigest 224 A.

Sinnakanti see minimaalne lühisvool kipub olema jah, kui on viimases lõigus mõnikümmend meetrit peenemat 1,5mm2 juhet veetud (tavaliselt 2,5mm2 juures nii kriitiline ei tule, aga kui lisaks ka toite eespool on juba pikad ja peenemad fiidrid, siis ikkagi täiesti võimalik). Üldiselt on kogemusi, et pikkade ehitaja-rullpikendustega toimetades (sealhulgas sageli neid mitu järjestikku ühendades) võibki reaalselt tekkida olukordi kus lühis tarbija poolses otsas ei panegi eemal hoonekilbis tüüpilist pistikupesade C16 liinikaitselülitit rakenduma.

Aga kui mõelda tagasi nõukogude aega, siis minu mäletamist mööda tollastel elektripaigaldistel (vähemalt väiketarbijatel, kodutarbijatel) üleüldse keegi ei arvutanud ega mõõtnud neid minimaalsete lühisvooluide suurusi, kõik lasti tulla ja olla nii kuidas jumal juhatas. Veelgi enam, enamasti need nõukogude musta värvi bakeliidist kaitseautomaadid ei sisaldanudki lühisvoolule reageerivat kiiret elektromagnetit, neis oli ainult eelkõige pikemale ülekoormusele reageeriv bimetall-termokaitse ja ei midagi muud. Olen selliste kaitseautomaatide taga elektrikilbis toimetades kogemata kruvikeerajaga lühist tekitades kruvikeeraja otsa täiesti ära sulatanud, aga kaitseautomaat püsis jätkuvalt sees nagu poleks midagi juhtunudki.

[Küülaline]

10x vähim lühisfool tähendab selle PK numbri juures 10 % 1-f pingelangu. Ei tundu usutav

Kuidas on seotud peakaitse suurus pingelanguga?
Sedaviisi nad igatahes kirjutavad:
• ELV tagab liitumispunktis nõuetekohase lühisvoolu. Uue sisepaigaldise projekteerimisel arvestada vähemalt 10-kordse liitumispunkti kaitsme nimivoolu suuruse minimaalse 1-faasilise lühisvooluga liitumispunktis.•

tavaliselt 2,5mm2 juures nii kriitiline ei tule ... nõukogude musta värvi bakeliidist kaitseautomaadid ei sisaldanudki lühisvoolule reageerivat kiiret elektromagnetit

C16 kaitse taga ei ole pistikupesade liinil 224 A sugugi mitte kriitiline vaid täiesti normaalne.
Kõige levinuma ja üldkasutatava A3100 seeria "musta värvi bakeliidist" automaadid sisaldasid kõik kas kombineeritud või justnimelt ainult elektromagnetvabastit (va A3163, mis oli ainult termovabastiga).

[kunn24]

Kuidas on seotud peakaitse suurus pingelanguga?

Pidasin silmas PK suurust 1-f koormusvoolu. Ei viitsiks nagu pikemalt hakata jaurama Ohmi seaduse teemal. Kuid sa võid ju ise arvutada 23 V (10 %) pingelangul liini impedantsi ja selle 1-f lühisvoolu (silmus L-PEN). 16 A PK puhul 1-f silmuse impedants 1,44 Ohm.

Sedaviisi nad igatahes kirjutavad:
• ELV tagab liitumispunktis nõuetekohase lühisvoolu. Uue sisepaigaldise projekteerimisel arvestada vähemalt 10-kordse liitumispunkti kaitsme nimivoolu suuruse minimaalse 1-faasilise lühisvooluga liitumispunktis.•

Siin on korraga 2 tingimust ja sina valisid siit nigelama ja hakkasid juttu ketrama unustades teise ära?
Lisaks on see väite ka terves osas iba, sest realsuses ELV annab TT-s liitumispunkti impedantsi.
Kas tahad pikemat jauramist tekitada või piisas? Teema on lisaks hoopis selline: "Kaitselüliti valiku kriteeriumid LED valgustuse jaoks". Reaalsuses näide 1-st TT-st (maakoht, 100 m mast-alajaamast):

Tehnilised lähteandmed elektrijaama liitumispunkti kohta:
Liitumispunkti kaitsme nimivool 3x32 A,
liitumispunkti nimipinge 0,4 kV,
elektrisüsteemi summaarne takistus liitumispunktis pärast liitumispunkti valmimist 0,246 + j 0,135 oomi,
minimaalne ühefaasiline lühisvool liitumispunktis enne elektrijaama ühendamist ca 0,619 kA.

[Küülaline]

Pidasin silmas PK suurust 1-f koormusvoolu ... Siin on korraga 2 tingimust ja sina valisid siit nigelama

Mida sa ometi sogad. Selgesti on kirjas - ELV tagab liitumispunktis ... vähemalt 10-kordse liitumispunkti kaitsme nimivoolu suuruse minimaalse 1-faasilise lühisvoolu - ja kogu lugu.
Ei anna madalpingeliitumistel alati impedantsi, annab lühisvoolu väärtuse amprites või selle jutu, mis ma siis kopisin.

[kunn24]

Lisasin reaalse TT, mida mul on mitmeid. Seal on ka kirjas impedants aktiiv ja reaktiivtakistustena, need võid ruutseosena ise kokku liita.
PS. kui pole andnud, siis küsi või palu ära mõõta või arvuta lühisoolude alusel välja.

[Küülaline]

Samuti reaalsed tehnilised tingimused:
xxxx liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub olemasolevas liitumiskilbis LK167802 peakaitsmega 3x10 A. : Minimaalne 1-faasiline lühisvool --370 A: Maksimaalne 3-faasiline lühisvool — 830 A.

• Tarbimiskoha xxxx liitumispunkt Elektrileviga asub liitumiskilbis 158025LK. Olemasolev
peakaitsme nimivool – 3x20 A.
• Soovitud peakaitsme nimivool – 3x20 A.
• Minimaalne 1-faasiline lühisvool – 2,022 kA.

[kunn24]

10A> min lühivoolukordsus 37, 1-f pingelang PK nimivoolul 2,7 %
20A> min lühisvoolukordsus 100, 1-f pingelang PK nimivoolul 1 % (tundub veidi liiga hea).

Sinu väidetud 10-t ma ei näinud. Liini kaovõimsus on voolu ruutsõltuvuses- nii igaks juhuks mäluvärskendus.

[SooSass]

nõukogude musta värvi bakeliidist kaitseautomaadid ei sisaldanudki lühisvoolule reageerivat kiiret elektromagnetit

Kõige levinuma ja üldkasutatava A3100 seeria "musta värvi bakeliidist" automaadid sisaldasid kõik kas kombineeritud või justnimelt ainult elektromagnetvabastit (va A3163, mis oli ainult termovabastiga).

Sai just lahti lammutatud kunagine vana peakaitselüliti AE 2056M, selline 2-liitrise piimapaki mõõtu kolakas. Ei leia selle seest mingit elektromagnetit, bimetall-termovabastid on aga igal faasil näha küll (püstised latid kaitselüliti alumises osas, alumisel fotol, kahjuks siin halvasti nähtavad):

AE_2056M_outside.jpg (19.95 KiB) Vaadatud 2308 korda

Samas on selle sildil kirjas ОТСЕЧКА 12In ehk siis peaks see vist tähendama, et rakendub 12-kordsel ülekoormusel? või lühisvoolul? Või oli tollal see mõiste niiöelda ühine? Elektromagnetit ju pole, järelikult bimetall pidi vist siis suutma ka lühise korral piisavalt reageerida (mida aga praktikas eriti nagu ei juhtunud). Samas aga seadme sisesed paindjuhtmed on vägeva diameetriga, nominaalvoolule vajalikust mitmekordselt üledimensioneeritud.

[SooSass]

20A> min lühisvoolukordsus 100, 1-f pingelang PK nimivoolul 1 % (tundub veidi liiga hea).

Ei tundu midagi liiga hea, täiesti normaalne olukord, siis kui võimsam alajaam on lähedal ja fiidrid jämedad. Mul on isegi veelgi "vägevamad" numbrid samadel näitajatel. Lühisvoolud mul ka juba ca 3kA kanti, odavama seeria MCB (pea)kaitselüliti lühisvoolu lahutusvõime on sellele juba üpris lähedal isegi. Aga loomulikult ELV ei raatsi kasutada veidi kallimaid suurema lühisvoolu lahutusvõimega tooteseeriaid, kuigi igaks juhuks võiks ju reservi natuke rohkem jääda, mitte nii kriitilisel piiril opereerida.

[Küülaline]

Ei leia selle seest mingit elektromagnetit ... sildil kirjas ОТСЕЧКА 12In ehk siis peaks see vist tähendama, et rakendub 12-kordsel ülekoormusel? või lühisvoolul? ... sisesed paindjuhtmed on vägeva diameetriga, nominaalvoolule vajalikust mitmekordselt üledimensioneeritud

Kirjanduse andmetel sisaldab AE2056 termilist ja elektromagnetvabastit. See ОТСЕЧКА 12In tähendab, et magnetvabasti rakendub 12-kordsel nimivoolul, siis midagi tänapäevase C ja K tunnusjoone vahepealset.
Nagu tähisest AE2056 näha, tähendab see 100 A gabariidi lülitit, sellepärast on sisemised juhtmed jämedad.

10A> min lühivoolukordsus 37, 1-f pingelang PK nimivoolul 2,7 % ... 20A> min lühisvoolukordsus 100, 1-f pingelang PK nimivoolul 1 %

Mis valemiga sa arvutad pingekao tarbija liitumiskilbis, ilma alajaama trafo tüüpi, toitekaabli ristlõiget ja pikkust teadmata?

Sinu väidetud 10-t ma ei näinud

ELV tagab liitumispunktis ... vähemalt 10-kordse liitumispunkti kaitsme nimivoolu suuruse minimaalse 1-faasilise lühisvoolu.

[kunn24]

Kui 1-f min lühisvool on antud, allub rikkesilmus Ohmi seadusele. Sama silmus on töös ka 1-f koormusel. Näiteks eeltsiteeritud: "minimaalne ühefaasiline lühisvool liitumispunktis enne elektrijaama ühendamist ca 0,619 kA."
1-f silmuse näivtakistuse suurusjärk R=U/I= 230V/620A=0,37 Ohm. Võib targutada lühise üleminekutakistute, maandustakistuste jms osas, kuid tulemus on hinnangus õige, ELV ja Simelect minuteada ei arvesta kaitselülitite, sularite ja klemmide ja posti otsas üles-alla kulgevate 16 mm2 liitumiskaablite takistusi. Liitumispunkti 1-f pingelang on ka koormusega kontrollitud, oli tiba suurem, aga mitte oluliselt. Kirjuta siis seinale, et kui 1f kaitsme arvutuslik lühisvool on 10x, on kaitsme nimivooluga pingelang 10 %, kui 20 x, siis 5 %.
Siit võib edasi minna 3-f sümmeetrilise koormuse juurde, kus N-juht pole koormatud, on pingelang ca 2x vähem.

Su "vähemalt 10-kordse" üle ei viitsi pikemalt jutustada, kuid lühidalt see tähendab 1-f pingelangu kuni 10 %, mis on vastava võrgustandardiga kaetud (5 % ajast võib olla -15 %).

Lisan siia tsitaadi klassikutelt, mis kiirelt silma jäi:

Pingekvaliteedi nõuded on määratud Eesti Standardiga EVS-EN 50160 “Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused“, millest juhindub ka Elektrilevi OÜ.
Sellekohane nõue on fikseeritud võrgulepingu lahutamatuks osaks olevates tüüptingimustes pkt 3.5.
Vastavalt nimetatud standardile peab igas nädalases ajavahemikus pinge 10-minutilistest keskmistest väärtustest 95% olema +/-10% piirides ning 5% ajaintervallis võib olla +10%/-15% piirides.
Standardikohane pinge on 230V. Seega pinge liitumispunktis peab 95% ajast olema 207/253V piirides ja 5% ajast võib olla 195,5/253V piirides.