Ehitusfoorum

Kiikasin kergelt laenutusi ja oli ainult üks pakkuja, kuid sellel padrunitega paugutamine ning padruni hind tundus esialgu natuke krõbedavõitu.
Kas näiteks 5 või 6mm puuriga betooni augu ettetegemine on suur vaev? Kui ei, siis ise kasutaks perfolindi juppe ja tavalisi või metallist naeltüübleid. Vajalikud tööriistad on plekikäärid juppide tegemiseks, lööktrell ja haamer.
https://espak.ee/epood/toode/montaazili ... -10m-rull/
https://www.tooriistamaailm.ee/metall-n ... -mm-100-tk
https://espak.ee/epood/tootekategooria/ ... eltuublid/

rye kirjutas: 07 Dets 2024, 12:55 Sellel Makital on min naela pikkus 50mm. Võiks palju väiksem olla?
Kas tõesti laseb 50mm naela betooni?

15-40 mm ikka

Urmas kirjutas: 07 Dets 2024, 13:03 Kiikasin kergelt laenutusi ja oli ainult üks pakkuja, kuid sellel padrunitega paugutamine ning padruni hind tundus esialgu natuke krõbedavõitu.
Kas näiteks 5 või 6mm puuriga betooni augu ettetegemine on suur vaev? Kui ei, siis ise kasutaks perfolindi juppe ja tavalisi või metallist naeltüübleid. Vajalikud tööriistad on plekikäärid juppide tegemiseks, lööktrell ja haamer.
https://espak.ee/epood/toode/montaazili ... -10m-rull/
https://www.tooriistamaailm.ee/metall-n ... -mm-100-tk
https://espak.ee/epood/tootekategooria/ ... eltuublid/

Vbl nii on tõesti lihtsam, kui renditud püssiga 5cm naelu betooni paugutada.
Ma just kirjutasin jõuluvanale, et puudu on veel Makita akuga puurvasar, sellega peaks mõne sekundiga 5mm, 3cm auk minema.

rye kirjutas: 07 Dets 2024, 13:37 Ma just kirjutasin jõuluvanale, et puudu on veel Makita akuga puurvasar, sellega peaks mõne sekundiga 5mm, 3cm auk minema.

Lõdvalt ja jääb aega ülegi.

Püssiga paugutades jääks veel rohkem aega üle
Uuri ka kinnitite hinna erinevust (neal vs düübel, betoonikruvi).

kaimagk kirjutas: 07 Dets 2024, 14:56 Uuri ka kinnitite hinna hinna erinevust (neal vs düübel, betoonikruvi).

Kiikasin kasutaja rye eest.
Naelapüssi laenutus 20€/ööpäev + naelad-padrunid, tuli ühe paugu omahind ikka väga krõbe vs tavalised naeltüüblid või nendest 2x kallimad metall-naeltüüblid.
https://realrent.ee/shop/rent/naelutus- ... shilti460/

Kas soone freesimise&naelutamise&puurimise asemel lihtsam&kiirem ei oleks laotada põrandale nt miski armatuurvõrk, mille külge nipukatega toru kinni tõmmata. See võrk lisab küll natuke kõrgust, aga kui nt 5mm paksust võrku kasutada, siis vist üle 10mm kõrgust ei lisandu. Võrk võiks piisavalt jäik küll olla, et seda torumajanadust paigal ja nö "vastu maad" hoida.
Midagi sarnast pean silmas: https://interbauen.ee/armatuurvorgud/

Ei võrku ei tule, kallis ja iga kõrguse mm on arvel.

rye kirjutas: 07 Dets 2024, 23:36 Ei võrku ei tule, kallis ja iga kõrguse mm on arvel.

Võrgu võid torude peale ka panna. Iseasi jah, kuidas teda paigaldada.
Teine variant oleks mingid väikesed plastikust või puust klotsid betooni külge liimida ja toru sinna vahele kinnitada.
Lisaks on olemas ca. 4mm tüüblid tavalistele naeltega kaabliklambritele. Tõmbad triibud maha, lased iga klambi jaoks ühe 4mm augu põrandasse, mis korraliku puuri ja drelliga võtab mõne sekudi. Pärast lööd toru klambritega kinni. Olen nendega betoonist ja silikaadist seinte külge kaableid kinnitanud.

Betooninaeltega toru kinni paugutamine tundub kuidagi eriti brutaalne ja kui midagi valesti läheb, on toru lapik ja hakka otsast pihta.

Tuli veel meelde üks asendustoode torude kinnitamiseks põrandale ning ei pea perfolindi ja naeltööblitega mässama. Elektrikud kasutavad neid kaablite kinnitamiseks soontesse. Auk põrandasse, klamber ümber toru ja surud klambri otsa auku. Aga seda peaks enne katsetama, et kui kõvasti hoiab. Neid klambreid on erineva diameetriga kaablite jaoks.
https://espak.ee/epood/toode/kaablihoid ... ah620h-10/

Olen proovinud.
Auk betoonis peab olema suhteliselt suure läbimõõduga ja väga täpne. Muidu kas ei lähe hästi sisse või ei seisa sees. Seda siis jämedamate kaablite/torude puhul. Soones seisab jah paremini, aga antud juhul ei ole see variant ilmselt.

Perfolint ca 50 cm vahega toa seinast seinani. Esimene lint mõni cm otsaseinast.
6x40 tüüblitega lint põrandasse kinni ca 30...40 cm sammuga.
Toru paigaldus spiraalina ja nippusidemetega lindi külge kinni.
10..12 m2 peale kulub kahe kontuurina 70.. 80 jm 16 mm toru,ca 100 tüüblit, 100 tk 5mm seibi,ca 1 rull linti,ca 100 nippusidet.

Kas toru võiks( peaks) tihedamalt, kuna selle peale ju praktiliselt segu ei tule.

Paneks nii tihedalt kui võimalik painutada.
Kas 16mm toru 10 cm vahega saab panna? St kas pöörderaadius annab välja?
Siis lähevad kontuurid pikemaks ja ilmselt peab mingi võimasama tsirkulatsioonipumba panema.

Kuskil on ka 10 mm torust olnud juttu..?

rye kirjutas: 08 Dets 2024, 22:08 Paneks nii tihedalt kui võimalik painutada.
Kas 16mm toru 10 cm vahega saab panna? St kas pöörderaadius annab välja?

Noh, sõimaks ka vahepeal. No kuulge, kuhu jääb kodutöö? Kas tõesti on guugli otsingusse märksõna "põrandaküttetoru pöörderaadius" kirjutamiseks vaja 2x tehnilist kõrgharidust? Mul ei ole, aga olgu, tegin selle töö siis ära. Esimene suvaline allikas, mis peale märksõna kirjutamist ekraanile tuli.

... minimaalne pöörderaadius võib ulatuda 5 korda toru läbimõõdust.

Allikas https://ee.ifanbrass.com/info/how-to-ch ... 63762.html

minimaalne pöörderaadius võib ulatuda 5 korda toru läbimõõdust

võib ulatuda ….
Ju see sõltub ikka torust. Ei kujuta ette, kuidas näiteks 16mm plastiktorul saavutada 80mm pöörderaadius.
Tegelikult pole pöörderaadius üldse nii oluline, sest küttetoru saab panna (tegelikult isegi peaks panema) ringidena, mitte edasitagasi sakkidena.

kaimagk kirjutas: 08 Dets 2024, 18:35 Kas toru võiks( peaks) tihedamalt, kuna selle peale ju praktiliselt segu ei tule.

Kogu kihi paksus on ca 40 mm. Toru on 16 mm ja peale jääb segu kiht ca 25 mm kui S100 seguga teha.
( Igal segul on antud millistel tingimustel võib seda paigaldada.)

10 mm toruga ei saa teha. Tänapäeval on enamik küttesüsteeme, ka põrandaküte, madala temperatuuriga.
Soojuse kannab edasi veevoog. Kui põrandakütte veetemperatuur on kuskil 5 C kõrgem toatemperatuurist siis on vaja suurt ülekandepinda et soojus tuppa üle kanduks.

Proovige Coca-colat läbi kõrre juua. Saab juua küll kuid kogus on piiratud.
Kui piltlikult teha pikk ja peenike kõrs siis sellel kõrrel on torutakistus ja ringluspump ei jõua vett sealt torust läbi pressida.
OK, kuidagi ikka peab saama! Aga ei saa.

Kui muud küsimused kõrvale jätta, siis mulle tundub lihtsam lahendus torud kinnitada näiteks Uponori kinnituslindiga. https://interbauen.ee/q-and-e-kinnitusl ... m-pex.html

Need muud küsimused oleks: kas selle vana põrandaplaadi all on üldse piisavalt soojustust, et sinna on mõistlik põrandaküte panna? Kas ol. olev põrandaplaat on piisavalt tasane, et sinna saab nii õhukest plaati peale valada jne.
Loodetavasti on teemapüstitaja need enda jaoks läbi mõelnud.

Coolhouse kirjutas: 09 Dets 2024, 08:20

kaimagk kirjutas: 08 Dets 2024, 18:35 Kas toru võiks( peaks) tihedamalt, kuna selle peale ju praktiliselt segu ei tule.

Kogu kihi paksus on ca 40 mm. Toru on 16 mm ja peale jääb segu kiht ca 25 mm kui S100 seguga teha.
( Igal segul on antud millistel tingimustel võib seda paigaldada.)

10 mm toruga ei saa teha. Tänapäeval on enamik küttesüsteeme, ka põrandaküte, madala temperatuuriga.
Soojuse kannab edasi veevoog. Kui põrandakütte veetemperatuur on kuskil 5 C kõrgem toatemperatuurist siis on vaja suurt ülekandepinda et soojus tuppa üle kanduks.

Proovige Coca-colat läbi kõrre juua. Saab juua küll kuid kogus on piiratud.
Kui piltlikult teha pikk ja peenike kõrs siis sellel kõrrel on torutakistus ja ringluspump ei jõua vett sealt torust läbi pressida.
OK, kuidagi ikka peab saama! Aga ei saa.

Siin tahetakse ju max30 mm koos torudega mingit valu. Ja veel tahetakse hakata kütma lausa ette( kasutada odavamat elektrihinda), juba ammu mainisin et siinsel ( see kes põrandat plaanib) meistril on plaan füüsika seadused teispidi käima panna.

kaimagk kirjutas: 09 Dets 2024, 10:57 Siin tahetakse ju max30 mm koos torudega mingit valu. Ja veel tahetakse hakata kütma lausa ette( kasutada odavamat elektrihinda), juba ammu mainisin et siinsel ( see kes põrandat plaanib) meitril on plaan füüsika seadused teipidi käima panna.

Ise saan aru, et allapoole on veel 100mm betooni, mis kah nagu soojeneb.

Urmas kirjutas: 09 Dets 2024, 11:40

kaimagk kirjutas: 09 Dets 2024, 10:57 Siin tahetakse ju max30 mm koos torudega mingit valu. Ja veel tahetakse hakata kütma lausa ette( kasutada odavamat elektrihinda), juba ammu mainisin et siinsel ( see kes põrandat plaanib) meitril on plaan füüsika seadused teipidi käima panna.

Ise saan aru, et allapoole on veel 100mm betooni, mis kah nagu soojeneb.

Sama hea( pea-aegu) kui visata küttekaabli rull nurka ja öelda et kütab ju küll.
Lootus sureb viimasena, jah soojeneb, kõik on tõlgendamise küsimus.
Jõudu

Teoorias muidugi põranda betoonimass toimib soojussalvestina, ka allapoole. Kui soojus allapoole ei liiguks, puuduks igasugune vajadus põrandate soojustamise järele - kui soojus sinna ei liigu, ei tuleneks sealt ka soojakadu. Kuna põrandate soojustamine erakordselt populaarne, täna ei piirduta enam 10-20cm soojustust, 30cm pannakse, nähtud ka 40cm kõik projekti järgi, järelikult insenerikunst tunnistab läbi põranda soojakao oluliseks..

Iseküsimus kas põrandaplaadi kasutamine akumulaatorina nö energiakokkuhoiuks ettekütmise plaaniga, päriselt adekvaatne plaan on. Põrandaküttel betooni salvestunud soojusest on positiivses vaates räägitud kriisi vaatest, a'la elektrikatkestus, tänu põrandaplaati salvestatud soojusele, pikeneb hoone jahtumine.
Samas olen lugenud ja kuulnud ka negatiivset, eriti kevadiste ilmadega, kus päiksepoolsed suurte akendega toad kipuvad üle kuumenema ja tahaks jahutamist ehk jahutamisel jahutad ka seda ülesköetud põrandamassi. Tänapäevasemad energiasäästud põhinevat vastupidisel teoorial, kus ruumipõhine temperatuuri jälgimine ja sellele tuginev operatiivne reguleeritav kütmine, ehk põrandasse salvestatud soojus ei ole kõige parem lahendus ja mõned peavad isegi nö soojustusse ilma betoonita uputatud põrandakütet paremaks, sest väiksema inertsi tõttu on ruumitemperatuurid paremini reguleeritavad - mida täpsemini reguleeritav, seda suurem võimalus energiakuludelt säästa.

Mis viib järelduseni, kui põrandakütte puhul kangesti tahta energiasäästu ja nö ettekütmist, kas seda ei oleks parem lahendada nt puhver-akupaagiga, nö kütad paagis vett ette ja elektrisäästmise ajal jaotad paaki salvestatud soojust. Vee soojusmahutavus on vist parem kui betooni oma, ehk vett kuluks sama soojushulga akumuleerimiseks vähem.
Iseküsimus, kas akupaagi jaoks sobivat kohta-ruumi leidub, samuti kas olemasoleva süsteemi puhul vastavad torustiku ümberehitused võimalikud on.
Et kas tasub selle põranda soojussalvestamise plaani väga kinni jääda, see ei tarvitse toimida nii säästlikult ja reguleeritavalt kui seda ette endale kujutatakse.

Sama hea( pea-aegu) kui visata küttekaabli rull nurka ja öelda et kütab ju küll.

jah, selle asja nimi on radiaator ja kuuldavasti olevat mõnel see ikkagi toa soojaks kütnud.

Tegelt ma ei saa aru jauramisest valukihi paksuse üle. Toa soojaks saamise seisukohalt on toru mistahes materjalist või paksusega põrandas igal juhul parem, kui põrand ilma toruta. Kui see põrandavalu on kokku 30mm mis sellest siis juhtub? Selge et see ei ole optimaalne, kuid mis teha, kui muud variandid on veel jaburamad. Toa saab soojaks ju ka selle 30mm põrandavaluga. Seda enam, kui tal on seal all veel 100mm betooni.

Mul näiteks on 22mm OSB peal kipsivalu kokku 40mm (toru seal sees 16mm) ja selle peal 14mm puitparkett. Ma küll ei saa öelda, et sellel lahendusel praktikas midagi viga oleks. Toad on igatahes soojad.

netmaster kirjutas: 09 Dets 2024, 17:17

Sama hea( pea-aegu) kui visata küttekaabli rull nurka ja öelda et kütab ju küll.

jah, selle asja nimi on radiaator ja kuuldavasti olevat mõnel see ikkagi toa soojaks kütnud.

Tegelt ma ei saa aru jauramisest valukihi paksuse üle. Toa soojaks saamise seisukohalt on toru mistahes materjalist või paksusega põrandas igal juhul parem, kui põrand ilma toruta. Kui see põrandavalu on kokku 30mm mis sellest siis juhtub? Selge et see ei ole optimaalne, kuid mis teha, kui muud variandid on veel jaburamad. Toa saab soojaks ju ka selle 30mm põrandavaluga. Seda enam, kui tal on seal all veel 100mm betooni.

Mul näiteks on 22mm OSB peal kipsivalu kokku 40mm (toru seal sees 16mm) ja selle peal 14mm puitparkett. Ma küll ei saa öelda, et sellel lahendusel praktikas midagi viga oleks. Toad on igatahes soojad.

Jaa, see on ja ok lahendus ja mis peamine, ise oled rahul. Minu tähelapanek oli ainult selle kohta, et taheti hakata selle 16 mm toruga mis asetseb 30 mm kipisvalu sees, ja nüüd loodetakse hakata kütma selle krempli all olevat 100 mm betooni. Et saaks kallitel tundidel rubilnik välja lülitada, samas ei pidavat eru saama põranda ja toa temp kõikumisest.
Võiks ikka teermat korralikult lugeda. Mis mõtet on kirutada mida mu tädi Võtrus kokku keedab. Muidugi , see vist liigne lootus.