Re: puitkarkassi vertikaalse seinaprussi sõlm alusvööga
Postitatud: 12 Nov 2024, 12:05
Rehielamu oli 25+ meetrit pikk ja 10m lai. Tänapäeval ehitatakse pisemaid putkasid. Väiksem putka võiks ikka kinnitatud olla miskitmoodi.
Töökaaslane kasutas sama meetodit. Lõi kohe ka OSB'i külge. Ettenägematul põhjusel jäd need seinad planeeritust kauemaks maha vedelema, tulemus, et OSB pundus märgatavalt paksemaks kui algselt oli. Ära kuivades enam nimimõõtu tagasi et tõmmanud. Aga suurt probleemi sellest ei tõusnud, nüüd elavad perega juba paar aastat rõõmsalt sees.Kalvis kirjutas: 12 Nov 2024, 07:27 Miks ainult mujal. Eestis kah - teed puitraami kõrval valmis ja siis tõmbad püsti ja toestad paari ajutisega ära.
Saab ju betoonikruviga otse läbi prussi kinni tõmmata ja lisa vidinaid ei olegi vaja.porjuh kirjutas: 12 Nov 2024, 20:23 ...
Kui on tõesti mere ääres mingi kõrge maja siis peab vast teoorias mõtlema ka ära lendamisele kasutaks ise terasest nurgikuid vms sidemeid ja laseks need betoonikruviga otse läbi alusvöö betooni sisse.
Saab igate pidi jah, eks oleneb, kuidas need jõud lõpuks sinna vundamneti jõuavad ja mis kihid seinas on.ping kirjutas: 12 Nov 2024, 22:20Saab ju betoonikruviga otse läbi prussi kinni tõmmata ja lisa vidinaid ei olegi vaja.porjuh kirjutas: 12 Nov 2024, 20:23 ...
Kui on tõesti mere ääres mingi kõrge maja siis peab vast teoorias mõtlema ka ära lendamisele kasutaks ise terasest nurgikuid vms sidemeid ja laseks need betoonikruviga otse läbi alusvöö betooni sisse.
See aitab ka vundamendi "äravajumise" vastu, sest vundament ripuks siis seina küljes.
![]()
Räägitakse, et üks parun olevat ennast juustest sikutades, koos hobusega soost välja tõstnud.porjuh kirjutas: 12 Nov 2024, 22:41 Saab igate pidi jah, eks oleneb, kuidas need jõud lõpuks sinna vundamneti jõuavad ja mis kihid seinas on.
Selle vundamendi rippumise kohta kogemus puudub, aga eks iga nael või kruvi annab mingi väikse osa jäikusest juurde.
Ma olen ise ka imestanud, miks ei ole ühtset standardit. Villaga arvestades oleks samm 600 mm, aga OSB puhul 625 või 833. On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on?vuuk kirjutas: 13 Nov 2024, 06:41 Mina olen omal ajal teemaalgatajaga samalaadseid küsimusi enda sees küsinud. Ja ma ei arva, et peab olema ilmtingimata ehitusvõhik, et küsimused tekiksid. Tegijatel ikka tekivad küsimused, eriti kui tehakse uusi tegemisi ja uuemate meetoditega. See on minu meelest ülimalt positiivne, kui mõned inimesed ikka midagi peale istuva töö ka teha tahavad. Eriti kui käeline tegemine ei ole au sees nagu meil see viimastel aegadel kipub olema.
Omal ajal on saanud palju ristühendustes kasutatud viltuse naelaga meetodit. Ikka eeltegijate eeskujul ja tunde järgi. Töötavad need ühendused siiani laitmatult.
Tulid uued ajad, uued meetodid, lisandus kinnitusvahendite valikusse palju erinevaid ja mitmesuguseid.
Tulid ka uued nõuded vastavalt elustandardi muutusele.
Naelkinnituse peamiseks miinuseks on, et ei võimalda lihtsasti vajadusel korrigeerida ja lahti monteerida.
Näiteks võib juhtuda, et viltuse naelaga lüües puit kinnituskohas lõheneb. Või nihkub kinnitatav detail oma kohalt ja paigaldamise täpsus on ülemäärase hälbega.
OSB-ga karkassi jäigastamisel kipuvad olema omad probleemid või küsitavused.
Selgitav joonis:
OSB karkassi jäigastajana.jpg
OSB plaadi laiusmõõt ei sobitu 600 mm karkassi sammuga juhul kui tahaks seina soojustada. Karkassi vahele plaatvilla laius on 560 või 565 mm. Sealjuures tuuletõkkeplaadid on laiusega 1200 mm.
Ja kui OSB plaatide vahel on ette nähtud paisumise pilud, kusjuures kui mõelda nende pisikeste plaadikruvide hoidmise võime peale, siis ei ole kindlustunnet, et igas olukorras OSB piisavalt tugevalt jäigastava elemendina töötab.
See on ju plaat ja samm võib olla ka üle pikema külje ja 625 sammuga sobib 2500 plaat. Mujal maailmas on rohkem kasutusel 16" jne samm mille jaoks nende plaatide mõõtmed mõeldud.A23 kirjutas: 13 Nov 2024, 08:34 Ma olen ise ka imestanud, miks ei ole ühtset standardit. Villaga arvestades oleks samm 600 mm, aga OSB puhul 625 või 833. On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on?
(Ka 610 mm laiusega vill 625 sammuga 45 mm prusside vahele ilma külge veidi mahanüsimata hästi ei sobiks, jääks tsipa liiga kokkusurutuks, 30 mm, optimaalne pinge ca 10+ mm)
Mõned panevad OSBi ja prussi vahele lisaks kruvidele ka liimi, mõned on kasutanud jämedamaid kruve kui need 4,2 mm standardsed hobaud, mis juhendis ette nähtud.
Seda ma ju kirjutan, et 625 mm samm on OSBi jaoks, aga vill, ei mõõtudega 610 x 1000 ega 565 x 1000 sinna vahele ilma lõikamata ei "istu".tabarabarap kirjutas: 13 Nov 2024, 15:00See on ju plaat ja samm võib olla ka üle pikema külje ja 625 sammuga sobib 2500 plaat. Mujal maailmas on rohkem kasutusel 16" jne samm mille jaoks nende plaatide mõõtmed mõeldud.A23 kirjutas: 13 Nov 2024, 08:34 Ma olen ise ka imestanud, miks ei ole ühtset standardit. Villaga arvestades oleks samm 600 mm, aga OSB puhul 625 või 833. On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on?
(Ka 610 mm laiusega vill 625 sammuga 45 mm prusside vahele ilma külge veidi mahanüsimata hästi ei sobiks, jääks tsipa liiga kokkusurutuks, 30 mm, optimaalne pinge ca 10+ mm)
Mõned panevad OSBi ja prussi vahele lisaks kruvidele ka liimi, mõned on kasutanud jämedamaid kruve kui need 4,2 mm standardsed hobaud, mis juhendis ette nähtud.
OSB plaat paigaldatakse algupäraselt eramus karkassile horisontaalselt ja 2 rida annab kokku ruumi laekõrguseks 250cm ning postide samm ei mängi sellisel paigaldusel praktiliselt üldse rolli.A23 kirjutas: 13 Nov 2024, 08:34 .... On Sul infot, kust sellised plaatide mõõdud algupäraselt pärit on? ...