Ehitusfoorum

kaimagk kirjutas: 21 Aug 2024, 22:15 …..seda jah, aga kui just vaja nn õiget ülemist kõrgust……

Mäletamist mööda oli Bauroci juhendis, et sillusele on võimalik altpoolt vajalikku paksusesse lõigatud plokitükke külge "liimida" ehks siis "jäävad rippuma" silluse külge.

Bauroci puhul on jah 100mm ploki silluse alla liimimine täiesti tootja poolt välja käidud lahendus. Millegipärast jääb küll internetis pidevalt silma, et silluse otsa alla on pandud L kujuline, 100mm, jne jne plokk aga mitte täisplokk nagu tootja ette näeb. Kas ei viitsita tootja juhendeid lugeda või on põhjus midagi muud, pole aimugi.

Hiid kirjutas: 12 Aug 2024, 18:28 mina tegin omale ka maja püstisest universalist, siis lõikasin kergplokisaega kaks viltulõiget iga posti otsa ja valasin segu kaevu sisse.
Nüüd tegin teise maja lappi plokist, ei viitsinud enam vaeva näha ja lasksin vertikaalvuukidesse hoopis liimvahtu. Püstvuuk ei oma mingit tähtsust, soovitav on takistada vaid tuult...

Kuidas silluste osa lahendasid? Plokid 300mm,aga sillused 200mm (või siis 400mm) kõrged.

ikka 400
200 on sellised naljasillused rohkem...

Kuskil pidid mingit muud plokki ka kui 300 mm kõrgust kasutama, et viimane rida samale tasapinnale “jõuaks”…
Kas Silluste alumise pinnani tulid 300mm kõrgusega ja edasi 200mm Classicuga või..?

kirjutasin kusagil, et 200 ploki panin juba silluse alla.
Ja edasi läksin ka kaks rida klassikut, selle peale raudbetoonõõnespaneelid.

Natuke ajaloost... . Seda, et sillus tuleb toetada täisplokile, (mitte lõigatud plokile) sain mina esimest korda teada ilmselt ligi 15 aastat tagasi ühel koolitusseminaril. Oli veel mingi ehitusjärelevalve insener, kes esines.
Hiljem hakkas tekkima selline nõue mustvalgelt kirja ka plokitootjate müüriladumise juhenditesse.
Enne seda olin ehitanud ja plokkmüüre ladunud ligi 30 aastat. Kuna projektid sellised, et nendes polnud keegi selle nüansiga arvestanud, eks siis oligi varemalt lahendatud loominguliselt ka nii, et parajale kõrgusele lõigatud plokk silluse otste all. Sealjuures ei ole mingit negatiivset tagasisidet, et sellest (mittenõuetekohasusest) hiljem mingit probleemi oleks olnud. Kui muidugi välja arvata see, et mina kui ehitaja olen pidanud projekti puudulikkuse tõttu mõttetult nikerdama.
Isiklikult olen üsna kindel, et kui probleem oleks, siis peamine viga oleks milleski olulisemas. On ju suur erinevus, esiteks kui suure sildega ja milliste koormustega on konkreetsel juhul tegu.

Aga hiljem sai hakatud ise projektide kallal eelnevalt (arvuti taga) ajusid ragistama, et kuidas juba esimene plokirida alustada selliselt, et (kandvate) silluste otste alla satuks (võimalikult) täisplokk. Viimastel aastatel olen ise kõik müürid arvutiprogrammis endale ette mudeldanud, teinud vastavad printimissõbralikud, loetavad tööjoonised (spikrid), et protsess oleks tööd tehes võimalikult kontrolli all, tootlik, et objektil oldud ajal ei peaks tegema mõttetuid lisaliigutusi. Et ühel hetkel (näiteks sillusteni jõudmisel) ei peaks haarama peast - oi kurat, mis nüüd saab - jälle kukkus välja mitte nõuetele vastav töö ja, et keegi tark ei saaks näpuga osutada.
Aga muide siinkohal ei saa ma juurde mainimata jätta, et minu, kui väikese ühest mehest koosneva väiketegija jaoks tähendab see kõik lisatööd, mille olen teinud oma töövälisest puhkeajast. Sellest võidab eelkõige tellija - minu võit on peamiselt see, et suudan mittenõuetekohase projekti alusel tagada võimalikult nõuetekohase töö.

Hiid kirjutas: 22 Aug 2024, 16:58 ikka 400
200 on sellised naljasillused rohkem...

Millest arvamus, et 200 sillused on naljasillused?

võrdle parameetreid. See ei ole arvamus, vaid fakt

v220 kirjutas: 23 Aug 2024, 11:16

Hiid kirjutas: 22 Aug 2024, 16:58 ikka 400
200 on sellised naljasillused rohkem...

Millest arvamus, et 200 sillused on naljasillused?

…jah, mis siin naljakat. Igal sillusel on oma koht kus seda saab kasutada. Naljakas on see et pannakse 1x maja tarbeks 9x maja jaoks projk silluseid ja öeldakse, ‘ega küll-küllale” liige ei tee….

need kahesajased sobivad vaid siis, kui müür jätkub tema kohal ja mingit rasket punktkoormust neile ei tule!
Pikematel on probleeme enda hoidmisegagi, rääkimata sinna siis millegi toetamisest....

Ilmselt on mõistlik siinkohal see arutlus pooleli jätta. Muidu jõuame arusaamale, et maja kus silluse kohal jätkub müür ja ei esine suuri punktkoormuseid on naljamajad .

...pannakse 1x maja tarbeks 9x maja jaoks projk silluseid...

Mind täitsa huvitaks mis vahe oleks kohakuti asetsevate akende korral 1x või 9x maja silluste vahel...

PS
Silluse kohal asetsevat "müüri" saab "kasuks" lugeda vaid teatud tingimustel - muul juhul on see "kahjuks" (lisakaal)

PPS
Väga "konservatiivselt" suhtuks Bauroc-i silluste ARVUTUSLIKU kandevõime väärtustesse
Esitamata on "mis tingimustel" need kandevõimed leitud on...
Esitamata on "mis tingimustel" need läbipainded leitud on...
Ja noh - nii üldhuvides:
Silluse arvutuslik kandevõime 20 kN/m tähendaks, et sinna peale saaks toetada ca 4m vahelaepaneeli mille peal on ERAMU eluruumid ja põrand tehtud tasandusvaluga...

Kaldun arvama, et ainult 20kN/m kandevõime järgi ei ole õige hinnata, oleneb ka ava laiusest. Kitsaste avade korral koormust sillustele peaaegu ei saa jäädagi, jaotub läbi toepunktide seinale.
900 mm ja 1200 mm avadele ikka 200 mm kõrgusega sillus üldjuhul OK. Sobib ka 1600 mm 1900 mm avadele, aga siin juba peab kontrollima - võib olla nii ja naa.
Laiematele avadele 400 mm sillused ja veel laiematele 600 mm.
Ja kui tabelis olevatesse numbritesse veel süveneda, siis 600 mm kõrgune sillus kannab 5400 mm aval peaaegu 2 korda vähem kui 200 mm kõrgune 1900 mm aval.
Milline sillus on millisele avale optimaalne, seda ei peaks üldse igaüks määrama. See peaks tegelikult olema määratud konstruktori poolt ehitusprojektis.

Lihtsalt märkeks - kui silluse kandevõime on antud 20 kN/m siis pole oluline mis on ava laius
Nii ava laiusele 1m kui ava laiusele 6m on kandevõime ikka 20 kN/m
Lihtsalt silluse gabariidid / armatuur jms on teine
Lisan veel, et nn "rusikareegel" on selline, et kui ava laius on võrdne ava peale jääva "müüriosa" kõrgusega (või see kõrgus on suurem kui ava laius) siis sillus on sisuliselt konstruktiivne ja peab kandma vaid ehitusaegset koormust so omakaalu ja silluse peale ehitatava "müüriosa" kaalu
Rõhutan - tegemist on "rusikareegliga" ja selle "kasutatavuse" üle peaks otsustama pädev isik
Samas selle hindamine pädeval isikul "suurt pingutust" ei nõua - lisan, et siin ei kehti nn "tavaline tunnihind"

…..viimased read nagu lõhnaks ‘ pakun teenust’ , kas mitte selleks pole muu koht?

kaimagk kirjutas: 24 Aug 2024, 13:04 …..viimased read nagu lõhnaks ‘ pakun teenust’ , kas mitte selleks pole muu koht?

Absoluutselt mitte... Viide on sellele, et teenus on tasuline ja lihtsalt teadmiseks, et sellega võiks arvestada...

Tuleb tunnistada, et ava laiuse osas on inseneril õigus - koormus 20kN/m kehtib nii kitsamale kui laiemale ühtviisi.
Aga... .Kui vaatleks erinevaid olukordi võlvi efekti suhtes.
Pilt: Kui mõlemale neile pildil olevale sillusele avaldada ühesugust jõudu. Suurendada mõjuvat jõudu täpselt ühetaoliselt, siis kumb neist murduks ennem kuigi mõlemal on 20kN/m?
Minu kõhutunne ütleb, et pikem annab alla ennem.

Eelpool kirjeldasin just nimelt seda võlvi efekti
Siin on omad agad, kuid vuugil on põhimõtteliselt õigus
Omalt poolt lisan jällegi väikse märke - sisulist vahet ei ole "kumb puruneb enne" - kui puruneb siis on "hapu"

Hapu jah.
Mina lähtusin terviku seisukohalt, mitte ainult sillusest.
Hapuvõitu on minu meelest ka üle dimensioonitud tervik.
Kui madalam sillus ja ühe rea võrra rohkem plokke tervikus tuleb sama hinnaga, mis kõrgem (tugevam) sillus ja rea võrra vähem plokke, siis oleks OK.
Kusjuures madalamad (kergemad) sillused saab paika tõsta ka käsitsi. Olen isegi 200*200*3000m silluseid erandjuhul ilma kraana abita käsitsi üksi peale ajanud. Aga sealjuures muidugi väikseid nippe kasutades.

@ vuuk
Projekteerija seisukohalt on vastus lihtne: "tugevamat" võib kasutada "iga kell"

Kuna endal on just "nalja sillustega" maja ehitus pooleli siis tegin kahe kõrvuti asetseva 2400mm aknaga kus kasutusel 3000x500x200 sillused veidi muudatusi ja panin veidi rauda juurde Enne oli sillus - 1 rida plokke - U plokid kus sees 4x8mm armatuur ning rangid sammuga 300mm. Nüüd allosas 3x12mm armatuur ja üleval 2x12mm. Ehk pähe ei kuku Armatuuri oli anyway puudu ja hinnavahe 8mm ja 12mm vahel üsna kosmeetiline selle koguse juures. Kahjuks koormust seinale projektist välja ei lugenud aga tegu ühekordse majaga kus U ploki vöö peab kandma ferme ja muud sellega kaasnevat. "Teisele korrusele" peale villa ja vent torude suurt midagi ei tule.