Ehitusfoorum

Postitatud: **02 Aug 2024, 13:59**

EH.INS. kirjutas: 02 Aug 2024, 13:49 Kas tõepoolest on kõiki neid "putkasid" vaja???

Põhiprojekt on tegelikult suitsuahi, ülejäänud on kõrvaprojektid. Aga maal, jah, tõepoolest, igasugused varjualused kuluvad marjaks ära.

Postitatud: **02 Aug 2024, 14:08**

T25 kirjutas: 02 Aug 2024, 13:59
EH.INS. kirjutas: 02 Aug 2024, 13:49 Kas tõepoolest on kõiki neid "putkasid" vaja???
Põhiprojekt on tegelikult suitsuahi, ülejäänud on kõrvaprojektid. Aga maal, jah, tõepoolest, igasugused varjualused kuluvad marjaks ära.

Selge...
Minu tagasihoidlikul hinnangul muutub "kompleks" sellisel juhul lihtsalt inetuks (foorumis ei taha kasutada "vängemat" terminit)
Ehitaks ÜHE vajaliku suurusega "varjualuse" / vajadusel osaliselt kinniste piiretega jne - aga "ühe hoonena"

Postitatud: **02 Aug 2024, 17:46**

Suitsuahjule oleks piisanud ka 100mm betoonplaadist ja mitte nii sügavalt alustada. Sa näed ikka roppu vaeva

Postitatud: **02 Aug 2024, 22:43**

Hiid kirjutas: 02 Aug 2024, 17:46 Suitsuahjule oleks piisanud ka 100mm betoonplaadist ja mitte nii sügavalt alustada. Sa näed ikka roppu vaeva

Sa tema peldiku projekti ei mäleta? Huvitav kas see tuumavarjend ka valmis sai? :jooma

P.S. Täna on rahvusvaheline õllepäev!

Postitatud: **02 Aug 2024, 23:42**

EH.INS. kirjutas: 02 Aug 2024, 13:47 Klaasfiiber lubab väiksemat kaitsekihti - kuid ma viitasin selgelt terasarmatuurile
Klaarfiibrit ise ei kasutaks

Teemaalgataja algpostituses oli plaan klaasfiibit kasutada.

Mujal maailmas kasutatkse just terrasside ja sissesõiduteede valamisel palju klaasfiibrit, hoonete endi konstruktsioonis pole juhtunud küll nägema.

Postitatud: **04 Aug 2024, 18:02**

Teemaalgataja "plaan ja soovid" ei võrdu soovitused...

Postitatud: **05 Aug 2024, 01:13**

EH.INS. kirjutas: 04 Aug 2024, 18:02 Teemaalgataja "plaan ja soovid" ei võrdu soovitused...

Ok, selge, algselt kahtlustasin, kas kaitsekihi punkt käis T25 eelneva postituse kohta.

Aga mis teema selle klaasfiiber sarrusega üldiselt on, kas vaimustus hakkab vaikselt "out" minema või on tal siiski mingtel juhtudel oma koht?

Postitatud: **05 Aug 2024, 07:52**

Klaasfiiber betooni kasutatakse ühes kohas - kui on sarruse kaudu liikumas suured uitvoolud.
Muul juhul on ikka klassikaline armatuuriga betoon parem.

Postitatud: **05 Aug 2024, 08:03**

Vt nt voolupiir, elastsusmoodul, nake jne
Ühtlasi leia mõni kohalik internetileht kus antud sert koos KÕIKIDE tehn parameetritega
Ja vähemalt isiklikult ei "julgeks" enne kasutada ("sisse projekteerida") kuni pole selged konstrueerimisnõuded...

Postitatud: **05 Aug 2024, 12:41**

Kalvis kirjutas: 05 Aug 2024, 07:52 Klaasfiiber betooni kasutatakse ühes kohas - kui on sarruse kaudu liikumas suured uitvoolud.
Muul juhul on ikka klassikaline armatuuriga betoon parem.

Klaasfiibri peamine mõte on see, et ei roosteta. Raudarmatuuri tõttu hävib betoonkontsruktsioon 30-100 aastaga. Roostetav armatuur paisub 6x ja surub betooni puruks.

Vt nt voolupiir, elastsusmoodul, nake jne
Ühtlasi leia mõni kohalik internetileht kus antud sert koos KÕIKIDE tehn parameetritega
Ja vähemalt isiklikult ei "julgeks" enne kasutada ("sisse projekteerida") kuni pole selged konstrueerimisnõuded...

Ma oleks roostevaba armatuuri kasutanud, aga selle hankimine on keeruline. Saatsin kunagi Outokumpusse kirja, et kust saaks nende Duplex armatuuri osta( pidavat olema odavam, kui tavalised margid 304 , 316 ) , aga vastust pole saanud siiani.

Postitatud: **05 Aug 2024, 13:45**

Betoon kaitseb armatuuri roostetamise eest. Teine asi on kui pidevalt vihmaveevoolu all - ehk puudub hüdrotõke.
OK üks erijuhus jääb kui ei taheta hüdrotõket teha.

Postitatud: **05 Aug 2024, 14:07**

"Rooste vältimiseks" - täpsemalt vastavalt keskkonnatingimustele valitakse betoon ja sarruse kaitsekiht...
"Rooste vältimiseks" klaasfiibri kasutamine arvestades muid tegureid on pehmelt väljendades rumalus
Siit omakorda edasi - lähtuvalt "putka" kasutusotstarbest / muudest "putka" konstruktsioonidest - kui pikaks on üleüldse mõtet seda kasutusiga venitada???

Postitatud: **05 Aug 2024, 16:59**

"Rooste vältimiseks" - täpsemalt vastavalt keskkonnatingimustele valitakse betoon ja sarruse kaitsekiht...
"Rooste vältimiseks" klaasfiibri kasutamine arvestades muid tegureid on pehmelt väljendades rumalus

Betoon alati praguneb ja rossitamine algab. Eriti muidugi niisketes tingimustes, nagu maapinnale toetuv betoonplaat.

Miks muidu kasutatakse mujal maailmas epoksiidiga kaetud armatuuri , tsingitud armatuuri jm taolisi lahendusi, et roostetamist vähendada. Ka klaasfiibrit on hakatud kasutama.

Rossitamine ongi ainus põhjus, miks klaasfiibrit kasutan. Muud põhjused oleks ülim lollus, sest raua elastsusmoodul on 4 korda parem.

Postitatud: **05 Aug 2024, 17:49**

Mida krd-t tähendab "betoonplaat alati praguneb"?
Millises "asjas" pole pragusid / olgu või mikropraod?
Viita mulle lollile ka kus tavaehituses kandekonstruktsioonides (ja siin me räägime PUTKAST) kasutatakse seda mida mainid...
Ainuke koht mis pähe tuleb on 3 kihilised soojustatud paneelid kus välis- ja sisekiht (läbi soojustuse) seotakse roostevabade elementidega (väliskiht ripub sisekihi küljes või vastupidi) ja sedagi mitte alati ja kihtide enda armatuur on ikka "tavaarmatuur"

Postitatud: **05 Aug 2024, 19:49**

T25 kirjutas: 05 Aug 2024, 12:41
Kalvis kirjutas: 05 Aug 2024, 07:52 Klaasfiiber betooni kasutatakse ühes kohas - kui on sarruse kaudu liikumas suured uitvoolud.
Muul juhul on ikka klassikaline armatuuriga betoon parem.
Klaasfiibri peamine mõte on see, et ei roosteta. Raudarmatuuri tõttu hävib betoonkontsruktsioon 30-100 aastaga. Roostetav armatuur paisub 6x ja surub betooni puruks.

...
Ma oleks roostevaba armatuuri kasutanud, aga selle hankimine on keeruline. Saatsin kunagi Outokumpusse kirja, et kust saaks nende Duplex armatuuri osta( pidavat olema odavam, kui tavalised margid 304 , 316 ) , aga vastust pole saanud siiani.

Uurisin Outokumpust: tegelased on siiani šokis ja pole võimelised vastama.
Kuulsa tuumapelleri puhul oleks ilmselt Duplex 2205 kasutamine end õigustanud, lisada oleks tulnud veel hõbeniit pahade vaimude vastu ning vasktraat õnnistuse tarbeks.

Postitatud: **05 Aug 2024, 20:51**

Roostevaba armatuuri ainuke eelis on suurem korrosioonikindlus...
Puudused on muu hulgas:
- hind
- galvaaniline korrosioon (teatud keskkonnas)
- "keevitatavus"
- "painutatavus"
- "tugevus"
- elastsusmoodul
JNE
jutumärkides sest pole korrektne termin kuid siia sobib

Peamine puudus on aga "arutu raiskamine" nn "tavahoonete" puhul kus PROJEKTEERITUD kasutusiga (see ei ole hoone lõplik kasutusiga) piirdub 50a
Ja siin ei ole mõeldud PUTKASID
Kui tegemist on "suurte mererajatistega" (teatud juhtudel ka seismiliselt aktiivsetes piirkondades paiknevate ehitistega / rajatistega) mille projekteeritud kasutusiga on min 100a ja töökindlust nõutakse min CC3 siis on "mingis kriitilises osas" kasutamine põhjendatud

Postitatud: **05 Aug 2024, 21:17**

See CC3 tundub väga huvitav. Kui kasutada betooni valmistamiseks vett, mis sialdab mõnes mõttes "liiga"palju kloriide, siis mis teete? Üdliselt väliskeskkond betoonis olevale rauale ligi ei peaks pääsema, aga siiski, kuidas rahuldada Tellija nõuet keskkonna C5 osas?

Postitatud: **05 Aug 2024, 21:29**

C5 käib terase kohta teatud väliskeskkonnas / keemiliselt agressiivses keskkonnas
Betooni armatuur ei pea olema C5 et täita eelpool nimetatud keskkonna nõudeid
Selleks on betooni vastavad betooni keskkonnaklassid
Teras C
RB XC / XF / XA / XD
Müüritis MX
Jne
Vastavalt keskkonnaklassidele materjalid / abimaterjalid (nt betoonilisandid, tugevusklassid, müürikivid, müürisegu, müürisarrus ja ankrud) jne

CC3 tähistab siin töökindluse klassi / tagajärgede klassi - see pole seotud keskkonnamõjudega vaid hoopis "avariikindlusega"

Kuna siin paljud küsivad nõu, kuidas teha seda ja toda ning vastused on nii ja naa, siis paneks õpetuseks mõned pildid, kuidas mina plaatvundamendi aluse ära täitsin , raketise tegin ja armatuuri sidusin. Võibolla on mõnele abiks, kes sama tööd tegema hakkab.

Kõigepealt täitsin augu liivaga ja seejärel tasandasin veega. Uputasin veega senikaua, kuni tekkis nö väike tiik liiva peale ja siis sorkisin raudkangi ja labidaga, et liiv tihenduks. Seda operatsiooni tegin mitu korda, et kindel olla, et liiv ikka korralikult tihenduks. Samas oli hea sedaviisi pinda tasapinda saada, sest vesi loodib ise pinna ära ja pole vaja loodi kasutada. Mõnda kohta tuleb liiva juurde panna ja mõnest kohast vähemaks võtta. Ma tõmbasin ka lauaga tasasemaks, nagu betoonpõrandat latiga tõmmatakse siledaks.
Tulemus

T25 kirjutas: 16 Okt 2024, 15:37 Kuna siin paljud küsivad nõu, kuidas teha seda ja toda ning vastused on nii ja naa, siis paneks õpetuseks mõned pildid, kuidas mina plaatvundamendi aluse ära täitsin , raketise tegin ja armatuuri sidusin. Võibolla on mõnele abiks, kes sama tööd tegema hakkab.

Kõigepealt täitsin augu liivaga ja seejärel tasandasin veega. Uputasin veega senikaua, kuni tekkis nö väike tiik liiva peale ja siis sorkisin raudkangi ja labidaga, et liiv tihenduks. Seda operatsiooni tegin mitu korda, et kindel olla, et liiv ikka korralikult tihenduks. Samas oli hea sedaviisi pinda tasapinda saada, sest vesi loodib ise pinna ära ja pole vaja loodi kasutada. Mõnda kohta tuleb liiva juurde panna ja mõnest kohast vähemaks võtta. Ma tõmbasin ka lauaga tasasemaks, nagu betoonpõrandat latiga tõmmatakse siledaks.
Tulemus

Kas see kallak on selleks tehtud, et vesi pinnalt ära voolaks?:

See on loodimisel tekkinud ebatäpsus. Ma arvasin, et see ei ole väga hull ja ei hakanud ümber tegema.

Pärast aluspinna ettevalimstamist sai alustatud armatuuri sidumisega. Kuna seekord kasutasin rullikeeratud armatuuri, siis sidumine oli hulka keerukam. Armatuur on kõver ja vaja sirgeks painutada kinnitamise hetkel jne jne. Ei olnud meeldiv. Järgmine kord võtaks kindlasti sirged vardad. Rulli lahtipäästmine oli ka omaette ooper. Naksasin viimase traadi läbi ja siis jooksin nagu jalad võtsid, aga ometi sain teist rulli lahti tehes armatuuriga piki pead. Rullis oli 50 m. Ei viitsinud ohutumalt lahti võtta, sest kiire oli, kuna kartsin , et öökülmad tulevad peale ja ei saa valada ja seetõttu saigi sedaviisi tulega mängitud rullid lahti päästetud.
Tulemus:

Valu:

T25 kirjutas: 16 Okt 2024, 16:02 Pärast aluspinna ettevalimstamist sai alustatud armatuuri sidumisega. Kuna seekord kasutasin rullikeeratud armatuuri, siis sidumine oli hulka keerukam. Armatuur on kõver ja vaja sirgeks painutada kinnitamise hetkel jne jne. Ei olnud meeldiv. Järgmine kord võtaks kindlasti sirged vardad. Rulli lahtipäästmine oli ka omaette ooper. Naksasin viimase traadi läbi ja siis jooksin nagu jalad võtsid, aga ometi sain teist rulli lahti tehes armatuuriga piki pead. Rullis oli 50 m. Ei viitsinud ohutumalt lahti võtta, sest kiire oli, kuna kartsin , et öökülmad tulevad peale ja ei saa valada ja seetõttu saigi sedaviisi tulega mängitud rullid lahti päästetud.
Tulemus:

Kas need kaldus vardad olid mõeldud diagonaalsarrustena või olid lihtsalt krempli järgastamiseks valamise ajal?

tulemus on midagi meeletut....

Ehitusfoorum

2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament

Re: 2mx2m aiamajakese vundament