Katuse konstruktsiooni valik

[EH.INS.]

...
6. NORMATIIVNE LUMEKOORMUS MAAPINNAL Sk=1.25kN/m².
...

Selline lumekoormuse number on vist pärit buumi ajast, kui odav hind oli esmatähtis.

Minu "Ajalooline mälu" soovitab selle numbri kahega korrutada, kui ei taha näha fermide alla riputatud kipslaes pragusid ja soovida ise selle katuse all rahulikult magada.

(Oma katusel Tartus olen kaalunud lumekoormuseks üle 200kg/m2.)

Selline väide on pärit "absoluutsest ajatundmatusest" omamata mingitki arusaama osavarutegurite / kombinatsioonitegurite süsteemist...

[pancho villa]

Selline lumekoormuse number on vist pärit buumi ajast, kui odav hind oli esmatähtis.

Minu "Ajalooline mälu" soovitab selle numbri kahega korrutada, kui ei taha näha fermide alla riputatud kipslaes pragusid ja soovida ise selle katuse all rahulikult magada.

(Oma katusel Tartus olen kaalunud lumekoormuseks üle 200kg/m2.)

Selline väide on pärit "absoluutsest ajatundmatusest" omamata mingitki arusaama osavarutegurite / kombinatsioonitegurite süsteemist...

Teretulemast ehitusfoorumisse, tema on meil ping.

[A23]

...
6. NORMATIIVNE LUMEKOORMUS MAAPINNAL Sk=1.25kN/m².
...

Selline lumekoormuse number on vist pärit buumi ajast, kui odav hind oli esmatähtis.

Minu "Ajalooline mälu" soovitab selle numbri kahega korrutada, kui ei taha näha fermide alla riputatud kipslaes pragusid ja soovida ise selle katuse all rahulikult magada.

(Oma katusel Tartus olen kaalunud lumekoormuseks üle 200kg/m2.)

Selline väide on pärit "absoluutsest ajatundmatusest" omamata mingitki arusaama osavarutegurite / kombinatsioonitegurite süsteemist...

Kas Hr Xxx on tagasi?

[ping]

...
6. NORMATIIVNE LUMEKOORMUS MAAPINNAL Sk=1.25kN/m².
...

Selline lumekoormuse number on vist pärit buumi ajast, kui odav hind oli esmatähtis.

Minu "Ajalooline mälu" soovitab selle numbri kahega korrutada, kui ei taha näha fermide alla riputatud kipslaes pragusid ja soovida ise selle katuse all rahulikult magada.

(Oma katusel Tartus olen kaalunud lumekoormuseks üle 200kg/m2.)

Selline väide on pärit "absoluutsest ajatundmatusest" omamata mingitki arusaama osavarutegurite / kombinatsioonitegurite süsteemist...

Kas Hr Xxx on tagasi?

Ei vist, sest erialaselt tehniliselt haritud inimese tunneb tavaliselt ära tehnilistes tekstides täislausete kasutamise oskusest, mitte umbmäärase sõnaühendi "selline väide", ilma täpsustuseta väitele, kasutamisest.

[Küülaline]

mitte umbmäärase sõnaühendi "selline väide", ilma täpsustuseta väitele

Igatahes mina sain sellest "umbmäärasest sõnaühendist" küll üheselt aru, et EH.INS. viitas pingi väitele normatiivse lumekoormuse väärtuse kahega korrutamise vajadusele.

[EH.INS.]

Mida on vaja viidata?
Viide on kasutaja ping tekstile...
Kogu tekst (kasutaja ping tekst) on totaalne jamps...

PS
P6 tekst:

NORMATIIVNE LUMEKOORMUS MAAPINNAL Sk=1.25kN/m²

on nii sisult, vormilt kui tehniliselt täiesti korrektne...

[ping]

mitte umbmäärase sõnaühendi "selline väide", ilma täpsustuseta väitele

Igatahes mina sain sellest "umbmäärasest sõnaühendist" küll üheselt aru, et EH.INS. viitas pingi väitele normatiivse lumekoormuse väärtuse kahega korrutamise vajadusele.

Eestikeelt emakeelena mitterääkival inimesel on vist raske kohalikus keeles kirjutatud liitlauseid mõista, et see ei olnud mitte "väide" vaid tingimuse täitmise soovitus: "kui soovida rahulikult magada, siis ...." ja ei olnud väidet, et standardeid tuleks muuta.

Eks iga peremees tellib oma valuläveni ulatuva lahenduse.

Keskmine lumekoormus maapinnal võib oluliselt erineda kokkutuisanud lumevaalu + lumekoristaja poolt katusele tekitatud koormusest.

[EH.INS.]

Olgu see väide, soovitus vms on tegemist jampsiga / lisaks eksitava jampsiga / lisaks asjatundmatu jampsiga.
Ja sama jätkub...
Kui valdkonda ei tunne ei tasu ka sellisel viisil "arvata / soovitada".
Mõni võtab veel tõe pähe (ja arvestab postituste hulka ja "tänu").

[ping]

Noore "spetsialisti" tunneb moodsast sõnakasutusest kohe ära.
Kohe kahju on raisatud ressursist, kui näha et inimese koolitamine on katki jäänud selle koha peal kus õpitakse suhtlemist potensiaalsete klientidega.

Aga kui numbrid on selgeks õpitud, siis jätkuva hariduspõllu kündmisega võib vast veel isegi asja saada.

[Walter2]

Kui räägitakse aiast pole viisakas ega soliidne aiaaugust heietama hakata..

[EH.INS.]

Kas insener on noor / keskealine või vana (käesoleval juhul kogemust peale 20a ja omab vol ins 8 kutset) ei oma mingit tähtsust kui tema "jutt" on erialaselt pädev...
Ja ka viidatud P6 jutt on igati erialaselt pädev...
Pingi kogu tekst selle ümber on aga erialaselt mittepädev - on ka mõistetav, et ei tunne eriala professionaalselt.
Mõistetav pole aga see, et omamata mingitki pädevust järjekindlalt jama aetakse...

[Hiid]

Kas Hr Xxx on tagasi?

Teatud sarnasus paistab olevat. Pakun, et noorem vend või poeg

[EH.INS.]

Paneme mõned numbrid ka "ritta"
Normatiivne lumekoormus maapinnal 1.25 kN/m2 tähendaks "tavakatusel" (ilma lumekotita katusel) ja arvestades lumetõkkeid ning olenemata kaldest HORISONTAALPROJEKTSIOONIL 0.8 x 1.25 = 1.0 kN/m2
Eramute puhul on suuremas osas tegemist puitkatustega (saepuit) / otseste välistingimuste eest kaitstud
Võttes arvesse "teatavad" tegurid (ja pädev isik teab mis need on) saame nn kriitiliseks lumekoormuseks:
1.0 kN/m2 x 1.5 x 1.3 / 0.9 = 2.17 kN/m2
Seda olenemata muudest koormustest / puidu tugevusklassist jms

PS
Pingi viidatud Tartu näitel oleks eelpool mainitud 2.17 asemel numbriks 2.6 kN/m2

[A23]

Paneme mõned numbrid ka "ritta"
Normatiivne lumekoormus maapinnal 1.25 kN/m2 tähendaks "tavakatusel" (ilma lumekotita katusel) ja arvestades lumetõkkeid ning olenemata kaldest HORISONTAALPROJEKTSIOONIL 0.8 x 1.25 = 1.0 kN/m2
Eramute puhul on suuremas osas tegemist puitkatustega (saepuit) / otseste välistingimuste eest kaitstud
Võttes arvesse "teatavad" tegurid (ja pädev isik teab mis need on) saame nn kriitiliseks lumekoormuseks:
1.0 kN/m2 x 1.5 x 1.3 / 0.9 = 2.17 kN/m2
Seda olenemata muudest koormustest / puidu tugevusklassist jms

PS
Pingi viidatud Tartu näitel oleks eelpool mainitud 2.17 asemel numbriks 2.6 kN/m2

1) Et foorumlastele Su postitustest, kasvõi silmaringi laiendamiseks, rohkem kasu oleks, siis ära häbene neid "teatavaid tegureid" ka paari sõnaga lahti seletamast

2) Kas Tartus on Normatiivne lumekoormus maapinnal 1.5 kN/m2? Või millest see 2,6 tulenes?

[EH.INS.]

Vastus 1:
1.5 on lumekoormuse osavarutegur
1.3 on puidu tugevuse osavarutegur
0.9 on puidu modifikatsioonitegur

Vastus 2:
Jah

PS
Aga kui projekti tellija (nt ping) soovib arvestada KATUSEL normatiivseks koormuseks 2x1.25=2.5 siis see on tema otsus...
Lihtsalt alatest katusest kuni vundamendini arvestatakse kõik kandeelemendid sellele koormusele ja kogu lugu...
Midagi üleloomulikku pole / kas mõistlik on juba teine küsimus...

[A23]

Vastus 1:
1.5 on lumekoormuse osavarutegur
1.3 on puidu tugevuse osavarutegur
0.9 on puidu modifikatsioonitegur

Vastus 2:
Jah

PS
Aga kui projekti tellija (nt ping) soovib arvestada KATUSEL normatiivseks koormuseks 2x1.25=2.5 siis see on tema otsus...
Lihtsalt alatest katusest kuni vundamendini arvestatakse kõik kandeelemendid sellele koormusele ja kogu lugu...
Midagi üleloomulikku pole / kas mõistlik on juba teine küsimus...

Igati loogiline...
Aga kuidas risti vastupidisel juhul insener käitub? Kui projketi tellija, kelle maja tuleb nt piirkonda, kus normatiivne lumekoormus maapinnal on 1.5 kN/m2 või suurem, aga soovib, et arvutus tehtaks väiksema järgi. A-la väidab, et "meil siin pole juba aastaid nii palju lund olnud" jms. Kas sel juhul insener keeldub tööst või teeb siiski hetkenormidele mittevastava lahenduse? (Mis iseenesest ei pruugi veel ka koormuse all reaalselt kokku vajuda)

[EH.INS.]

Vastasel juhul:

- Ei viidata standarditele
- Viidatakse projekteerimise lähteülesandele
- Projekteerimise lähteülesanne on projekti tellija poolt allkirjastatud

Kogu lugu...

PS
Siiski selgitatakse projekti tellijale, et see on vastuolus standarditega...

[Küülaline]

Vastasel juhul ... Viidatakse projekteerimise lähteülesandele ... Projekteerimise lähteülesanne on projekti tellija poolt allkirjastatud ... Kogu lugu

Elektri alal küll nii ei tehta. Kui näiteks tellija allkirjastab lähteülesande, mis on vastuolus füüsikaseadustega, siis sedaviisi ikka ei projekteerita.

[EH.INS.]

Vastasel juhul ... Viidatakse projekteerimise lähteülesandele ... Projekteerimise lähteülesanne on projekti tellija poolt allkirjastatud ... Kogu lugu

Elektri alal küll nii ei tehta. Kui näiteks tellija allkirjastab lähteülesande, mis on vastuolus füüsikaseadustega, siis sedaviisi ikka ei projekteerita.

Vastuolu füüsikaseadustega ju puudub...
Füüsikaseadused kehtivad sõltumatult igal juhul...
Eraldi on mainitud "Ei viidata standarditele" ja "selgitatakse projekti tellijale, et see on vastuolus standarditega"...

PS
Täpselt sama so eelpool antud "mainimised" oleksid lahutamatult ka "pingi projekti" osaks...

[Küülaline]

Standardid põhinevadki füüsikaseadustel. Kaablite ristlõiked vastavalt nimivoolule on ju analoogiline - sarikate ristlõiked vastavalt normatiivsele koormusele.
Ma ei hakka ometi mingit jama projekteerima ja seletuskirja kirjutama, et selgitasin tellijale, et projekt on vastuolus standarditega.

[EH.INS.]

Mainid ju isegi - sarikate ristlõige vastavalt koormustele (normatiivne on siinjuures sügavalt ekslik)...
Ma võiks tuua hulgaliselt näiteid kus projekti tellija (olgu siis koos vastava konsultandiga või iseseisvalt) peab esitama koormused, nt:
- Laokoormused
- Ehitusaegsed koormused
- Kasuskoormused
jne...

Lumekoormuse puhul pole üldse ainulaadne kui nähakse ette lume koristamine mingi piirväärtuse nt paksuse saavutamisel (nt lumekottide alad)...
Siit tekib küsimus miks "tragi" projekti tellija ei võiks / ei tahaks lund eemaldada mitte ainult lumekottide alalt vaid tervelt katuselt mingi piirväärtuse saavutamisel...(ja seda tehakse ju ka praktikas)
Samuti võib standardikohane lumekoti ala olla praktikas välistatud - nt erineva kõrgusega hooneosad kus kõrgema osa aknad jäävad madalama osa katuse kohale - lumi ikka koristatakse enne "kui aknast sisse pressima hakkab"
Standard (nagu nt mingi programm vms) on tööriist - oluline on ikka vahet teha mida / kus / kuidas kasutada sh ka mis standardit kasutada

[ping]

...
Lumekoormuse puhul pole üldse ainulaadne kui nähakse ette lume koristamine mingi piirväärtuse nt paksuse saavutamisel (nt lumekottide alad)...
Siit tekib küsimus miks "tragi" projekti tellija ei võiks / ei tahaks lund eemaldada mitte ainult lumekottide alalt vaid tervelt katuselt mingi piirväärtuse saavutamisel...(ja seda tehakse ju ka praktikas)
Samuti võib standardikohane lumekoti ala olla praktikas välistatud - nt erineva kõrgusega hooneosad kus kõrgema osa aknad jäävad madalama osa katuse kohale - lumi ikka koristatakse enne "kui aknast sisse pressima hakkab"
Standard (nagu nt mingi programm vms) on tööriist - oluline on ikka vahet teha mida / kus / kuidas kasutada sh ka mis standardit kasutada

Ja nii ongi, et omanik ise otsustab, et kas valib katusekanduri projekteerimisel normikohase koormuse ja nõustub ekstreemolukorras (palgatud) lumekoristamisega katuselt või omanik valib kohe sellise vajaliku katuse kandevõime, et ei peaks lähema poolsajandi jooksul katuselt lund maha ajama, olenemata milline ilm talvel tuleb.

Noortele, kellel on ees võimalus korduvalt elukohta vahetada, on see teema kauge aga kui ma omale ehitan järjekordset "viimast maja", siis valin kohe sellised lahendused, et ei peaks 90 aastaselt oma katuse pärast muretsema.

Kusjuures vaevalt oskab mõni arhitekt ette simuleerida lume olukorda, et millisesse kohta tekkib antud hoone katusel suurema lumekoormuse koht, et just seda kohta tugevadada.

[EH.INS.]

@ ping

Jutt mõttes "olen mõõtnud katusel... jms" ei päde...
So see millest juttu sisuliselt alustasid so lumekoormusest katusel
Sest see mida oled mõõtnud mahub kenasti standardi piiresse
Kui tahad "vingemat" siis OK - aga siis võiks / peaks KÕIK kandeelemendid olema vastavad
Vastasel korral on tegemist arulagedusega