Ehitusfoorum

Ja veidral kombel enne 2000 toodetud tellised kestavad - sõltumata ilmastikust või kasutuskohast. No midagi nad oma retseptis muutsid ja sellega asi ka pekki läks. Praktiline kogemus lihtsalt.

Sellest oli omal ajal pikem teema siin ja Silikaadi esindaja ütles, et ainuke muudatus, mida nemad tegid siis, oli paekivi karjääri vahetus. See tähendab, et lubja koostis muutus. Kui oleks viga ainult kütmis harjumuste muutumises...et köetakse vähem...jne. siis laguneksid ka vanemad pitsid sama kiirelt...aga need vanad pitsid on pigem alles ja kivi ei muutu killustikuks.

Aga tundub jah, et lagunevad nii suitsu kui ventlõõrid suht ühte moodi...kuigi suitsulõõris on hapet sada korda rohkem.Lagunemise tehniline põhjus tundub ikka olevat märja kivi puruks jäätumine, sest kivi imab niiskust ja külmudes vesi paisub palju rohkem kui kivi.

Eelpostitaja on ilmselgelt asja tuumale pihta saanud.
Kivid ja kivist asjad taluvad läbikülmumist küll ja ka läbivettimist, aga paraku mitte mõlemat korraga.
Ärge nüüd küsige kuskohast ma seda tean.

Isegi kui kasutada selliseid kive, mis taluks kõike ja oleks igavesed, siis ikkagi hakkab vuukidest lagunema, sest vuugid imavad niiskuse sisse ja seal jäätumine võib lammutada. Sisetorud ja muud asjad-värgid, mis kaitsevad kivi osa üleliigse niiskuse eest on kõik tervitatavad. Isegi Isokern tüüpi korstnad võivad sama moodi pilbasteks külmuda.

Lugedes nüüd proffide postitusi, teen järelduse, et mul on ainult 2 varianti pitsi parandamiseks - kasutada vanu kive või laduda LODE JANKA korstnatellisest (VTT)?
Vanade kivide kasuks räägib see, et vaja ainult max 4 ülemist rida uuesti laduda. Kui need punastest tellistest teha, siis võb jääda veidi imelik vaadata. (Ma pole veel ka kindel, kas korstnatelliste mõõdud ühtivad olemasolevate silikaatidega)
Kas segu marki, millega oleks "kindla peale minek", julgeb keegi pakkuda?

Robi 11 kirjutas: 29 Juun 2024, 13:56 Sellest oli omal ajal pikem teema siin ja Silikaadi esindaja ütles, et ainuke muudatus, mida nemad tegid siis, oli paekivi karjääri vahetus. See tähendab, et lubja koostis muutus. Kui oleks viga ainult kütmis harjumuste muutumises...et köetakse vähem...jne. siis laguneksid ka vanemad pitsid sama kiirelt...aga need vanad pitsid on pigem alles ja kivi ei muutu killustikuks.

Paekivi erinevatest kihtidest ja karjääridest laguneb erinevalt ning selleks lagunemiseks ei ole isegi külmumist vaja.
Uurige vanalinna müüride kivide värvust ja näete erinevust, sest kui need ei ole senini lagunenud, siis kestavad kaua.
Aga osa killustikku ja paekiviplaate laguneb lihtsalt maas vedeledes pulbriks.
Ka Virumaalt saab tasuta killustikku ilma rahata, mis tegelikult on põlevkivi aheraine ehk jääk ja ei kõlba ehituseks, sest pudeneb laiali.

Meie silikaatkivi tehnilised näitajad aastast 2020 (kopeeritud AS Silikaat silikaattelliseid tutvustavalt tootelehelt) Kas see 108 tsüklit külmakindlus kõneleb teile midagi?
Ja muide, millest peab prof. ehk kutsetegevuse raames tegutsev ettevõtja lähtuma?

Ei ole mõtet neid "Vahitorne" levitada ...kui reaalne elu näitab hoopis vastupidist. See, et kasvõi 108 korda peab vastu jäätumisele...see ei tähenda, et ühes aastas ei või olla juba 50 päeva kus toimub läbijäätumine.
Küll aga üldiselt on maja juures just korstnapits see ainus kangelane, kes saab erilist vilet ja piitsa koguaeg. Temperatuuride max. kõikumine...mitte ainult talvel kui on -30 väljas ja tehakse tuli ahju või kaminasse....Vaid suvel kui päike kütab ühte külge ja teine on varjus...see tekitab tohutuid pingeid. Kõiki neid tegureid arvesse võttes oleks mõistlik rohkem keskenduda korstnapitsile, sest see kõik on tasu ja naeratus tulevikuks...pärast nii hea vaadata kui toimib aga teised vahetavad iga nelja aasta tagant...

Üldiselt nõus. Aga tasuks teada, mis on külmatsükkel.
Tasuks tähele panna, et vahet pole, kas silikaatkivi või ükskõik milline teine poorne vett endasse imav materjal, kõigile avaldab külmatsükkel mõju ühtviisi.
Tasub aru saada, et see number just ongi see, mis külmakindlust iseloomustab ja mille alusel erinevaid materjale hinnatakse.
Eespool tõin võrdluseks numbrilisi näiteid erinevate materjalide külmakindlusest.
Seega, kui uskuda numbreid ja eeldada, et need ei ole valed, siis ei saa olla lagunemise põhjus üksnes külmakindluses vaid põhjust tuleb otsida mujalt. Ja mitte valet ning laimu levitada.
Ma kordan - mulle ei meeldi laim ja vale.
Kes valetab, kas tootja (ilustades ja valetades oma numbrid mitu korda suuremaks) või suvaline isik näiteks mingis isiklikust kasust lähtuvalt või näiteks teise toodet maha tegev konkurent?

Ei ole veel numbritest korstnapitsi seni näinud...sest kordan veel, et kui 20 aasta tagused silikaadist pitsid on tänaseni alles aga uued lagunesid 3-5 aastaga, siis kas on numbrid valed või kivid? Muud tingimused on samad.

Millest järeldad, et muud tingimused on samad?
Et kõik uued lagunesid 3...4 aastaga, seda tuleks alles tõestada. Mina ole sellist tõendusmaterjali näinud.

Neid näiteid on väga palju, mida ise tean...kuna pea iga päev asjade sees ise. Näiteks inimesel korstna taga üks ahi. Korsten oli oma 50 aastat vähemalt vana, silikaadist pits. Lasi katuse uue teha ja ka uue pitsi, et ilus oleks. Pits murenes sodiks juba esimestel aastatel. Kõik muu sama, ahi sama, omanikud samad, kütmine sama. Nüüd on kolmas, punane pits ja tundub, et probleemi pole.

Olen siin aastaid mõelnud, et kuidas saaks palju lihtsamaks ja selgemaks teha neid potsepanduse ja tuleohutuse probleeme? Kõik on äri...aga seda ärilist poolt peaks muutma nii, et pea igale inimesele oleksid üldised põhimõtted lihtsad ja selged, et mida ja millest teha tasub ja tohib. Millisest materjalist näiteks korstnapitse tasub teha ja millest mitte, mis segud ...jne. Kõik olek kohe kuskilt loetav ja selge. Kui palju on ohutuskujad ja pigem olgu selgelt turvalisemad, mitte tuhat erinevat võimalust, millest üks saab nii aru ja teine naa...ja vahepeal jõuab vaieldes pool maja ära mädaneda ja teine pool maha põleda...

Robi, Sinu soovunelm on igati ilus ja kiiduväärt. Aga kas sa siis ei tea, et see kõik ongi kusagil riigi poolt kirja pandud. Vastavas seaduses, selle alamaktides ja standardis, millele on seaduses viidatud. Kui oleksid vastavat ala õppinud, küllap siis ka teaksid, kus see info asub. Jah, ei ole enam nagu vanasti, et võtsid Arvo Veski raamatu, natuke sirvisid ja oligi info leitud. Ajad on teised.

Aga mida Vuuk arvad, kas asaajamine sellel alal on läinud tänapäeval lihtsamaks või keerulisemaks? Paremaks või hullemaks? Vat selles ongi asi, et iga aastaga lähevad asjad keerulisemaks ja hullemaks. Tavaline inimene aga vajab lihtsust asjadest ja konkreetsust. Et seadust mõista tuleb jurist võtta ja see ka ei jäga tihtilugu...see kõik on üle igasugu võlli äriks läinud.

"Torkaks" oma küsimusega vahele, kas keegi söandab soovitada segu marki pitsi parandamiseks?

Mis parandamine täpsemalt plaanis, mis kivid ja miks peab parandama? Siis ehk saab rääkida margist täpsemalt.

Robi 11 kirjutas: 01 Juul 2024, 11:26 Mis parandamine täpsemalt plaanis, mis kivid ja miks peab parandama? Siis ehk saab rääkida margist täpsemalt.

Pits on umbes aastast 1970, silikaatidest (õhematest). Laotud otse korstnajala pikendusena, ei ole sisevoodrit. Kivid ise on terved, aga vuugivahed, eriti just horisontaalvuugid on aegadega tühjaks jooksnud, mõnest kohast paistab taevas läbi! Probleeme on ülaltpoolt kuni neljanda reani, alpool on ok, ei vaja parandamist.
Kuna sain äsja siit foorumist teada, et uusi silikaate ei tasu pitsi parandamiseks kasutada, siis plaan on lammutada 4 rida ära, pesta kivid puhtaks ja laduda uuseti üles. Õiget segu marki oleks vaja teada. Varasem on olnud ilmselt tsemendi - liiva segu

Näiteks https://uninaks.ee/toode/muurisegu-m200-2/

Sobib enamus müürisegusi. Nii nagu ütlesid, olen samamoodi korstnapitsi taastanud - lahtised kivid välja, puhastad sealsamas ära, meisliga segujäägid minema ja siis uue müüriseguga kivid tagasi.

Õige on ikkagi nii, et mitte lahtised kivid välja, vaid lahtised read välja ja muud kahtlased...sest siis saab normaalse vuugi teha. Üksikuid kive nokkides saab hädapärase tulemuse.

Robi 11 kirjutas: 01 Juul 2024, 12:24 Näiteks https://uninaks.ee/toode/muurisegu-m200-2/

Huvitav, kas selle 20 mPa tugevusega müüriseguga keegi korstnapitse ladunud päriselt ka on?
Kujutan ette, et eriti "hea" on sellega lauda palavate suvepäevadega.
2 korda väiksema survetugevusega (10 mPa) Uninaks müüri segugagi on ladumine palavate ilmadega paras katsumus.
Aga jah, eks igaühel oma pill, millel mängib tirilill.
Kusjuures müürisegu kasutusmugavus on ka üks oluline komponent tulemuse kvaliteedis. Kui lisada veel mõned komponendid - materjali suur niiskusimavus, tegija vilumuse ja kogemuse vähesus, tahmased, tolmused "kivid" - ega siis ikka päris head nahka sealt tulla ei saa. Isegi mitte hea tahtmise ja ülima püüdlikuse korral. Aga jõudu!

vuuk kirjutas: 03 Juul 2024, 08:02

Robi 11 kirjutas: 01 Juul 2024, 12:24 Näiteks https://uninaks.ee/toode/muurisegu-m200-2/

Huvitav, kas selle 20 mPa tugevusega müüriseguga keegi korstnapitse ladunud päriselt ka on?
Kujutan ette, et eriti "hea" on sellega lauda palavate suvepäevadega.
2 korda väiksema survetugevusega (10 mPa) Uninaks müüri segugagi on ladumine palavate ilmadega paras katsumus.
Aga jah, eks igaühel oma pill, millel mängib tirilill.
Kusjuures müürisegu kasutusmugavus on ka üks oluline komponent tulemuse kvaliteedis. Kui lisada veel mõned komponendid - materjali suur niiskusimavus, tegija vilumuse ja kogemuse vähesus, tahmased, tolmused "kivid" - ega siis ikka päris head nahka sealt tulla ei saa. Isegi mitte hea tahtmise ja ülima püüdlikuse korral. Aga jõudu!

Jõudu on igati tarvis, sest olen nüüd paraku veelgi suuremas segaduses, kui enne küsimuse tõstatamist. Kui isegi profid ei suuda jõuda üksmeelele, mida siis vaene DIY peaks veel mõtlema! Eks kiikan tootejuhistesse ja vbl küsin enne segu ostmist ka ehituspoe müüjalt soovituse Kogemust ainult niipalju, et aastaid tagasi sai 2 korstent koos pitsidega Meistri suulise juhendamise järgi ülest laotud, toimivad siiani hästi. Meistrit kahjuks enam pole siin ilmas, et nõu küsida. Tahtmist ja püüdlikkust arvan olevat, vilumust loomulikult mitte, eks näis, mis välja tuleb.

Vuugil on vanad armid ( kivide niisutamise teema)veel nii valusad, et avalikult pole mõtet üldse arutleda enam midagi. Temast on saanud uus Teadja nagu...Teadja keeras siin kogu foorumi kummuli kunagi ja kukkus küünte ja hammastega kallale kui keegi midagi teisiti kirjutas kui Veski raamatus tema arvates kirjas oli.
Miks ma aga pigem soovitasin tugevamat segu kasutada, sest sisevoodrit ei ole sellel pitsil ja vuugid saavad suuremat koormust kui sisevoodriga. Kuidas aga laduda ja mis tehnilised võtted, see on eraldi küsimus juba. Selge see, et vuuk tahab nakkeks ja kivistumiseks palju niiskust saada...muidu tekivad vaid ilusad puhtad kivid ja vuukide võrgustik...võta kivid välja kui tahad.Eriti kuuma ilmaga ladudes, tuleb asja kaitsta päikese käest ja hoida niiskena mitu päeva esialgu.