Ehitusfoorum

@ ping

"Ukse avamine" ei ole nn standard situatsioon
Aga ega ma midagi peale ei suru
Iga mees teeb nii nagu heaks arvab
Isiklikult mina "julgeks" teha nii nagu ma maininud olen

Äärenurk kirjutas: 12 Juun 2024, 08:00 OSB seina välimises kihis (tuuletõkkena) on prakikas probleemide allikas ja varem või hiljem on sellist lahendust tulnud modifitseerida. Kas siis auguliseks puurides (tuuletõke?) või siis välja vahetades....

Nagu ehitusvideotest ja reklaamimaterjalidest näha, pannakse Ühedriikides sageli OSB väljapoole soojustust, SIP paneelil ka OSB mõlemal pool. Et peaks ikka toimima?

Äärenurk kirjutas: 12 Juun 2024, 08:00 ...
Fotol näidatud talastikus on vekseltalad selleks, et see kupatus enne terrassilaudade paigaldamist püsti püsiks. Malekorras jaotus on selleks, et saaks läbi põhitala kruve keerata.

Ok, siis ESSVE pilt on puhtalt efekti pärast tehtud, sümmeetrilist paigutus potentsiaalsel kliendil parem vaadata. Aga niipalju kui juhendmaterjalidest näha on olnud, pannaks reaalses elus vekslid ikka võimalikult joone peale, vast ainult mingi 5 cm vaheldumisi nihkes, et kruve otse läbi tala lasta saaks. Täiesti nööri järgi vaid siis, kui krempel alt näha jääb. Õhku jääb aga ikkagi vastamata küsimus, miks on vale väita, et vekslid peavad olema "joone peal". Kui võtta näidiseks see ESSVE malekorras vekseldus, siis seal töötab kiivamineku vastu ainult kruvi tõmbejõud, kui aga vekslid oleks lähestikku, siis kruvi ülesanne on vaid vekslit paigal hoida.

xxx111 kirjutas: 12 Juun 2024, 02:01 Väike pilt ka võimalikust tarindist
Märkusena olgu mainitud, et "vahed" on defineeritud seisva õhuna mitte ventileeritava vahena

Mis funktsioon on "vahedel"? Kas "vahedega" on parem võrreldes soojustusega otse vastu OSB'd ?

Ma ennist selgitasin kiive "põhimõtteid"
Kiive saab olla vaid surutud tsoonis
Antud juhul ESSVE pildil sildeavas ülal / toe kohal all
Ülal pole üldse probleemi - seal on terrassilaudis (või mis iganes)
All oleks kiivepikkuseks jätkuvtala ~ momendiepüüri nullpunktide vahe
Kui ka all on midagi siduvat siis pole jällegi probleemi
Kiivepikkuse järgi / materjali parameetrite järgi saab arvutada kiiveteguri millega vähendatakse paindetugevust

Näiteks kahesildeline jätkuvtala avadega 3m+3m tuleb kiivepikkuseks ca 1,4m
Ja 45x145 C24 parameetritega tuleb kiiveteguriks 1
Jättes ristlõike / parameetrid samaks aga avad oleks 4m+4m siis tuleks kiivepikkuseks ca 2m ja kiivetegur oleks 0,98

JNE

So lihtsalt "oma lõbuks / niisama" pole neid veksleid sinna mõtet toppida
Va juhul kui raha "ajab üle ääre" ja midagi targemat teha ei oska

xxx111 kirjutas: 12 Juun 2024, 23:04 Ma ennist selgitasin kiive "põhimõtteid"
Kiive saab olla vaid surutud tsoonis
Antud juhul ESSVE pildil sildeavas ülal / toe kohal all
Ülal pole üldse probleemi - seal on terrassilaudis (või mis iganes)
All oleks kiivepikkuseks jätkuvtala ~ momendiepüüri nullpunktide vahe
Kui ka all on midagi siduvat siis pole jällegi probleemi
Kiivepikkuse järgi / materjali parameetrite järgi saab arvutada kiiveteguri millega vähendatakse paindetugevust

Näiteks kahesildeline jätkuvtala avadega 3m+3m tuleb kiivepikkuseks ca 1,4m
Ja 45x145 C24 parameetritega tuleb kiiveteguriks 1
Jättes ristlõike / parameetrid samaks aga avad oleks 4m+4m siis tuleks kiivepikkuseks ca 2m ja kiivetegur oleks 0,98

JNE

So lihtsalt "oma lõbuks / niisama" pole neid veksleid sinna mõtet toppida
Va juhul kui raha "ajab üle ääre" ja midagi targemat teha ei oska

Minu küsimus oli pigem üldine, mitte selle konkreetse terrassi või garaažilae kohta.
Kas väide "Väide, et vekslid peavad olema ühel joonel on vale..." kehtib igal juhul, ka siis, kui vekslite paigaldus iseenesest oleks põhjendatud?

@ A23

Jah - põhimõtteliselt on see vale
Ei pea olema ühel joonel - puuduvad argumendid
Kui kellelgi on argumendid siis võiks märku anda...

Kas siin ei mängi rolli staatilise ja impulsskoormuse erinev iseloom, et koormuse laotamisel ei ole vahet aga kõndimisel on vahe tuntav?
Katseliselt sai hüpatud 145mm ja 3,5m pikkuse tala (prussi C24) peal ja peale vekslite paigaldust talade vahele muutus talastik tuntavalt jäigemaks.
Talade peale olid hüppamise katsel laotatud lahtised lauad.

xxx111 kirjutas: 12 Juun 2024, 23:04 Ma ennist selgitasin kiive "põhimõtteid"
Kiive saab olla vaid surutud tsoonis
...

Lisan siinkohal informatiivse pildi puidu omadusest: Sellel pildil olev kõneleb ka ühest puidu omadusest, et mis juhtub puiduga kui juhtuda saab.
Kusjuures mul oli kunagi töös üks inseneri koostatud lae talade plaan, milles olid näidatud keskossa vekslid.
Tookord veel imestasin, et miks need sinna määratud on. Hiljem olen hakanud arvama, et küllap peamiselt pildil näha oleva omaduse tõttu.

ping kirjutas: 13 Juun 2024, 02:42 Kas siin ei mängi rolli staatilise ja impulsskoormuse erinev iseloom, et koormuse laotamisel ei ole vahet aga kõndimisel on vahe tuntav?
Katseliselt sai hüpatud 145mm ja 3,5m pikkuse tala (prussi C24) peal ja peale vekslite paigaldust talade vahele muutus talastik tuntavalt jäigemaks.
Talade peale olid hüppamise katsel laotatud lahtised lauad.

Koormust jagab põrand ise / iseasi on see kas see on ka vajalik
Pane need lauad kinni /ehita alla ka lagi) ja proovi uuesti

Hiljem olen hakanud arvama, et küllap peamiselt pildil näha oleva omaduse tõttu.

Palun täpsusta - mina ei saa aru...
Kui mõeldud on deformatsioone siis mingi veksel selle vastu ei aita...
Pildil kujutatud puit töötab kasutusklassis 3
Ilmselgel pole ta mõeldud töötama kasutusklassis 3 - max kasutusklassis 2
Läbipaine (arvestades roomet) omakaalust on samade puidu parameetrite / koormuste jms puhul kasutusklassis 3 2,5 korda suurem kui kasutusklassis 2 ja 3,3 korda suurem kui kasutusklassis 1

ping kirjutas: 11 Juun 2024, 22:10 Antud illustreeriva pildi võtsin ESSVE lehelt terrassi ehitusest,

Miks sa siis viitad siia igasugust j***? Vaata selle terassiehituse tugijalgade lahendust ja peaks kohe peas minema lamp põlema, et pigem mitte.
Kui veidi suudad analüüsida, siis "vekslite" ainus mõte on tagada talade püsti püsimine.

kunn24 kirjutas: 13 Juun 2024, 10:32

ping kirjutas: 11 Juun 2024, 22:10 Antud illustreeriva pildi võtsin ESSVE lehelt terrassi ehitusest,

Miks sa siis viitad siia igasugust j***? Vaata selle terassiehituse tugijalgade lahendust ja peaks kohe peas minema lamp põlema, et pigem mitte.
Kui veidi suudad analüüsida, siis "vekslite" ainus mõte on tagada talade püsti püsimine.

Lihtsalt ristsõnade lahendamise ning sõnavara täiendamise eesmärgil uuriks, et mis see "j***" on? Muidu pakuksin "jama" - aga ei näe põhjust seda obfuskeerida?

Enam vähem sinna kanti kisub.

xxx111 kirjutas: 12 Juun 2024, 10:36 @ ping

"Ukse avamine" ei ole nn standard situatsioon

….küsiks selle kohta, kui igal hommikul ja õhtul seda garaažiust avada ja sulgeda, kas selline temp ja õhu vahetus ei käigi niiskuse liikumise jne arvutuste hulka?

Isiklikult mina ja oma elamises sellist asja (ukse avamine) ei arvestaks...

xxx111 kirjutas: 13 Juun 2024, 08:15

Hiljem olen hakanud arvama, et küllap peamiselt pildil näha oleva omaduse tõttu.

Palun täpsusta - mina ei saa aru...
Kui mõeldud on deformatsioone siis mingi veksel selle vastu ei aita...
Pildil kujutatud puit töötab kasutusklassis 3
Ilmselgel pole ta mõeldud töötama kasutusklassis 3 - max kasutusklassis 2
Läbipaine (arvestades roomet) omakaalust on samade puidu parameetrite / koormuste jms puhul kasutusklassis 3 2,5 korda suurem kui kasutusklassis 2 ja 3,3 korda suurem kui kasutusklassis 1

Täpsustuseks osa ühest kunagi tegemisel olnud vahelae konstruktiivsest plaanist: Kandvete seinte vahed tsentrist tsentrisse oli ühel poolel 4,5m ja teisel poolel 4,2m. Klotsid (vekslid) talade otste ja keskosa vahel. Tegemist inseneri joonisega.
Tookord veel imestasin, et miks neid klotse sinna vaja - paras nikerdamine. Ei osanud muud targemat põhjust oma peaga põhjenduseks välja mõelda, et küllap selleks, et ilma klotsideta tõmbaks talad "propellerisse" veel enne kui jõuan põranda OSB paigaldatud. Talade vahedesse oli määratud kivivill. Edasi tasuks mõelda kompleksselt seda, mis on kirjas villade paigaldusjuhendites - vill peab olema talade vahel vajaliku täpsusega mõõtudega. Kui aga puit ära keerab (siia ja sinnapoole), mis saab siis hiljem sellest villa paigalduse mõõdutolerantsist ja kuidas see vill siis oma ülesannet täidab.
Kusjuures talad olid soetatud ikka vastavalt projektile tugevusklassiga C-24, aga mõned kippusid ikka varem või hiljem "keerama" küll. Puit on puit. Ei ole puit samasugune homogeenne, nagu teised materjalid hoolimata, kui hästi on sorteeritud ja mis templi peal kirjas.
Arvan samuti, et tugevuse seisukohalt need klotsid midagi juurde ei anna, kuigi vähemalt ühe inseneri suust olen ka väidet kuulnud, et muudab jäigemaks nagu väidab ka "Ping". Siis aga mõtlesin omaette, et kuidas küll insener tugevusarvutusega seda väidet tõestaks?

xxx111 kirjutas: 13 Juun 2024, 08:15

Hiljem olen hakanud arvama, et küllap peamiselt pildil näha oleva omaduse tõttu.

Palun täpsusta - mina ei saa aru...
Kui mõeldud on deformatsioone siis mingi veksel selle vastu ei aita...
Pildil kujutatud puit töötab kasutusklassis 3
Ilmselgel pole ta mõeldud töötama kasutusklassis 3 - max kasutusklassis 2
Läbipaine (arvestades roomet) omakaalust on samade puidu parameetrite / koormuste jms puhul kasutusklassis 3 2,5 korda suurem kui kasutusklassis 2 ja 3,3 korda suurem kui kasutusklassis 1

Kust need väljavõtted (kuvatõmmised) pärinevad?

Kust need väljavõtted (kuvatõmmised) pärinevad?

Eks ikka vastavatest käsiraamatutest / õppematerjalidest jne...
Neid peaks ka net-s piisavalt saada olema
Kui on soov pane PS-i / saadan

@ vuuk

Palun lisa konkreetse objekti toekinnitused...

PS
Mina oleks teinud teisiti
Oleks talad pannud tööle jätkuvtalana - piisava ülekattega keskmisel toel vastavalt momendiepüürile
Jätkuvtala sildemoment on väiksem kui lihttala sildemoment / keskmisel toel toemoment on sama mis lihttala sildemoment
Aga minu juhtumil oleks seal topeltristlõige
Ma saaks hakkama väiksemate ristlõigetega / suuremate sammudega nii lähtudes kandevõimest kui deformatsioonidest
Kokkuvõttes oleks puidu kulu väiksem
Lisaks - 4600 pole standardpikkus - so 4800-st tuleb maha lõigata - milleks?

304 ja 306 on kokku liidetud, kui liim vahel, võib tõenäoliselt lugeda jätkuvatalaks.

xxx111 kirjutas: 12 Juun 2024, 23:31 @ A23

Jah - põhimõtteliselt on see vale
Ei pea olema ühel joonel - puuduvad argumendid
Kui kellelgi on argumendid siis võiks märku anda...

Mulle on absoluutseks argumendiks, et netis leiduvate juhendmaterjalide ja ehitusvideote jägi pannaks suht joone peale.
Kas kõik tevad valesti? Võimalik, aga ebatõenäoline.
Ainuke teadaolev häve sellest tavast on ülalpool viidatud ESSVE pilt.

kunn24 kirjutas: 13 Juun 2024, 23:34 304 ja 306 on kokku liidetud, kui liim vahel, võib tõenäoliselt lugeda jätkuvatalaks.

Selle ülekatte puhul ei või...
Ja seda näitab ka ristlõike valik / samm...

@ A23
Viita juhendmaterjalidele (neti videoid ei taha)
Ja viita ainult nendele juhendmaterjalidele kus on argumendid koos arvutustega vekslite vajadusele / ühel joonel

xxx111 kirjutas: 14 Juun 2024, 00:01 @ A23
Viita juhendmaterjalidele (neti videoid ei taha)
Ja viita ainult nendele juhendmaterjalidele kus on argumendid koos arvutustega vekslite vajadusele / ühel joonel

Nii põhjalikult ei ole süvenenud. Pean silmas seda, et nii juhendmaterjalide piltidel kui reaalsetes ehtusvideotes on vekslid alati joone peal. Mingi põhjus sellel ju peaks olema?

@ A23

Seda põhjust ma tahakski teada
Ilma arvutusteta on see isiklikult mulle jutt "kategooriast" - "aga naabrimees tegi ka nii"

PS
Mingil põhjusel nimetatakse ka pinnasele toetuvat põrandaplaati plaatvundamendiks
Ja samas mingil põhjusel kasutatakse selle "plaatvundamendi" all materjale mis pole selleks ette nähtud
Analoogseid näited võib tuua kuhjaga...