Ehitusfoorum

suvaline kirjutas: 13 Mai 2024, 12:26 @vuuk: ei, minu küsimus ei olnud provotseeriv. Lihtsalt, näiteks miks Te arvate, et tolle sarika profiil peaks just selline olema? Miks 168, miks mitte 200? Kui Teil on konkreetne koormusolukord teada ja oskate arvutada siis muidugi on lihtne programmi numbrid sisse laksata ja Tellijale lust vaadata ilusat pilti.

Väike ümardamise erinevus minu lisatud pildil aga ennem kui hakkad nokkima 168mm sarika üle, võiks vaadata kust kohast on mõõt võetud.

A23 kirjutas: 13 Mai 2024, 11:15

trebla kirjutas: 12 Mai 2024, 10:01 Tänapäeval tasuks kaaluda:... miski tõstemehhanismi kah veel, et harjast kinnitatud paneele räästast tõsta.

Kas oled juhtunud välja rehkendama, mis kõige optimaalsem (kogu aasta lõikes) katusekalle võiks olla?
(Eeldusel, et paneelid on püsiva kaldenurga all, räästast ei tõsteta.)

Ei ole.
Kõige optimaalsema kalde rehkenduse jaoks on vaja täpset pilvede liikumise plaani 25 aasta peale ette ja ka sama perioodi igatunnist elektrihinda. Pealegi räägitakse peagisaabuvast veerandtunnisest arvestusest, mis pidavat võimaldama elektrivõrku palju paremini optimeerida....
Kuid arvestades paneelide jätkuvat pidevat odavnemist (https://www.pv-magazine.com/2024/05/08/ ... -in-spain/), on ilmselt kasulik kõik pinnad energiat tootma panna... püramiidkatus on aga paneelide mahutamise koha pealt veidi nutuse kujuga...

Kuni muidugi ühel hetkel seadusandja avastab, et siit annab maksu koguda - siis on jälle põhjust maha kruvida...
Aga selleks ajaks võiks need olla end juba ära tasunud...

@rst: minge nurka häbenema.
@A23: lubagem mul jääda Teiega eriarvamusele. See Bernoulli trükiviga oli meelega tehtud, et kontrollida, kas jagate matsu. Teie vastus kahe väga erineva eriala seosest on?

Näha, et rst on kogenud projekteerija. Numbrile otsa vaadates sai kohe aru, mis sarika ristlõikega konkreetsel juhul tegu ja õige mõõt 30 kraadise kalde korral on pigem 167 mm.
Põhimõtteliselt jah, tegu ligi 0,6 mm veaga. Samas, kas isegi kalibreeritud puidu puhul see katuse ehituse juures mingit olulist rolli etendab, see on iseküsimus.
Aga jah, kes teiste tegemistes vigu leida tahab, see ikka leiab.

A23 kirjutas: 13 Mai 2024, 11:10

vuuk kirjutas: 12 Mai 2024, 09:40 Mudeldasin kuuri ehitusaluse pindalaga veidi alla 20 m2. Kelpkatusega - katuse kalle 30 kraadi. Seinte kattematerjaliks panin sedakorda trapetsprofiilpleki 15mm. Esikülge võiks tulla hõre vertikaallaudis, et puud paremini kuivaksid. Kokku mahub sellesse kuuri vähemalt 30 ruumi puid. Mõlemalegi poole ust siis 15. Mõeldud nii, et sobiks majale, mille aastane küttepuude kulu oleks 15 ruumi. Ühel poolel oleks kuivade puude järg ja teisel pool puud, mis vajavad kuivamist.
Panen sellest mudelist ühe pildi siia illustratsiooniks:

Visuaalselt küll efektne, aga kardetavalt märgatavalt kallim võrreldes "tavakatusega".
Kas oled sarnasele asjale võrdelvat kalkulatsiooni teinud, milline umbkaudne vahe (%) võiks tulla, materjalide hind ja tööaeg?

@A23 väga nõus. Ka mudeldamine on sellise katuse puhul kordades keerulisem ja aeganõudvam. Ehitamisest ja maksumusest rääkimata. Ja ometi mõned inimesed tahavad just niisugust ja raha sellise koha pealt eriti ei loe. Kõigile ei meeldi "kast" tüüpi majad, kuigi kõige lihtsam ja odavam tuleks just "kast".
Mul oli hiljuti 2 niisugust katust ehitamisel. Värsked kogemused.
Taolise katuse puhul tekib eriti suur jääkide kogus katuse kattematerjali osas. Näiteks profiilplekki saab tellida vaid õiges pikkuses, nurgad tuleb kohapeal parajaks lõigata. Ja see on kõik tühi, mõttetu materjali kulu ja läheb "ära viskamisele".
Materjalide hinna ja töö aja vahe suurust mul küll tagataskust siinkohal võtta ei ole.

Ruumi lepa energiasisaldus on 1,2 MWh,
Korrutades ahju kasuteguriga jämedalt siis 1 MWh/ruum.
Plaanitava kuuri läbilaskevõime siis 15 000 kWh aastas....

Kas see vastab maja soojavajadusele?

Mõnes tihedama asustusega piirkonnas annaks sellise asja välja üürida garaažina.
100 €/kuus autokoht....

vuuk, mis aparaadiga te selle kolm kohta peale koma sarikale kannate, et lõigata? Kas see 145,000 on mingi lume koormusest (äkki märg lumi?) või küljetuul (sellest on meil isegi mängufilm) ... või mingi poliitiline vaade? Paha tuju? Oskamatus? Ämm või siis Arno külas käimas?

@suvaline
Ei midagi sellist, mida nimetate.
Pärast koma kolme koha abil tahtsin joonisel näidata vea suurust, mille leidis tähelepanelik kasutaja "rst". Ja selleks vea suuruseks tuli 0,568 mm. Sellest hakkas kogu see jama siin kerima. Tegelikkuises panen mõõdud ikka millimeetrites. Arvutiprogramm võimaldab aga tuhandiku millimeetri täpsust, milleks muidugi ehituslikus joonestamises ja mudeldamises pole tegelikkuses mingit mõtet.

@vuuk
Teie vastus on muidugi kuidagi arusaadav, aga kas hoone (isegi puukuur) näol poleks siiski vaja otsustada näiteks püsivuse mõttes tugevuse osas (pädeval isikul)? Liia Laats üritas Ervin Abelile selgitada, et saar ei pruugi olla saar, vaid nö äkki poolsaar. No lihtsalt selline geosfääriline ääremärkus, rannajoone muutmise osas, kui taipate.

Kas tuleks kasutada 100x100 posti/tala (mõõtühikuna soovitan kasutada mm, mitte mõnda poliitilist mittettulundusühingut), või siiski näiteks kasutada sellist rusikareegli üldist mõõdustikku: Peeter Oja soovitust Hannes Võrnole: pane meeter, khm, jne.

suvaline kirjutas: 14 Mai 2024, 23:36 @vuuk
Teie vastus on muidugi kuidagi arusaadav, aga kas hoone (isegi puukuur) näol poleks siiski vaja otsustada näiteks püsivuse mõttes tugevuse osas (pädeval isikul)?
...

Mina selles osas üldiselt nõus.

Siin tegu alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga kuuri teemaga. Kui tegemist ei ole projekteerimisega kehtiva ehitusseadustiku tähenduses... jne. (ei viitsi sellesse teemasse pikemalt laskuda)
Mina üritan siinkohal vaid tutvustada enese mudeldamise oskust.
Kui tegemist ehitusloakohustusliku või vähemalt ehitusteatisekohustusliku ehitise ehitamisega ja projekteerimisega, eks siis natuke teine lugu. Aga sel juhul olen mudeldanud täpselt ehituprojektis oleva info järgi. Kusjuures mudelis olen arvestanud reaalselt olemas olevate materjalidega ja nende mõõtudega, mis peavad olema muidugi määratud projektis, mis kontrollitud ning allkirjastatud vastutava projekteerija poolt.

Samas, nagu siit paljudest teemadest ja elust näete, inimesed on kuidagi tõrksad - ei ole nõus riigi poolt kehtestatud toiduahelate "nuumamise" süsteemiga, eriti kui rahakott seda kuidagi ei võimalda.
Üritatakse ükskõik kuidas, aga mitte ehitusprojekti järgi. Pealegi usaldavad väga paljud inimesed rohkem töömehe kogemust kui kabinetiarhitektide-inseneride tarkust.
Vabandust, kui nii väljendusin, aga vahendasin vaid kogemuslikult lihtrahva üldist seisukohta selles osas.

Et seega kaks kõrsikut ristina ja ongi kirik?

suvaline kirjutas: 14 Mai 2024, 23:36 @vuuk
Teie vastus on muidugi kuidagi arusaadav, aga kas hoone (isegi puukuur) näol poleks siiski vaja otsustada näiteks püsivuse mõttes tugevuse osas (pädeval isikul)?

5000 aastat tagasi ehitati püramiide pädevate isikute juhtimisel, kuid puukuur ei ole vist püramiidne sakraalehitis. Kui teema algatajal, and78, on vähegi oidu, siis ta koos paari sõbraga paneb nädalavahetusel püsti selle puukuuri. and78 võiks PS-i kaudu pöörduda kasutaja vuuk poole ja ta "projekteerib" sulle ilupildi, mille järgi kannatab ehitada küll. Ei pea olema teemas avaldatud ilupilt, vaid piisaks ka lihtsamast variandist, näiteks ühepoolse kaldega.
Väheke pläma kah. Meil maal on 30 aastat tagasi potentsiaalse äia poolt persetunde järgi ehitatud saun(seest mõõtmetega 3x6m) ja see ei näita veel kokkukukkumise märke. Ise tegin 5-6 aastat tagasi sauna otsa veel samasuure varjualuse(katus ühepoolse kaldega), kus vihma korral kuivem tšillida. On olnud torme, on olnud paksu lund. No varjualune samuti ei näita veel lagunemise märke. "Projekt" oli hallrakkudes, mitte paberil või arvutis. Enamus varjualuse konstruktsioon on tehtud 45x245 liimpuidust. Sain prusse paraja portsu(kerghaagise täis kerge kuhjaga) põhimõtteliselt ilma rahata(äratoomise kulutus).
18m2 kasvuhoone. Jällegi oli "visuaal ja projekt" hallrakkudes. Hetkel läheb kaheksas hooaeg. Ainuke, mida peaks sel suvel ajaviiteks tegema on see, et asendan kihtplastikut kinnihoidvad kruvid pikemate vastu välja. Kipuvad need lühemad ennast ise välja keerama. Karkassi tegemisel mul tugevusarvutusteks hallrakke ei jätkunud ja tegin jälle persetunde järgi.

Urmas, 30 aastat potentsiaalne äi ning suutsite peretütrele treida kõigest 3x6 varjualuse? 18 m² kasvuhoone lisaks?
Nõustun Teiega, et ega iga herne kepitamiseks pole tugevusarvutust vast ehk vaja, aga siiski teatud juhtudel läheb vaja rohkemat, kui hallrakke. Ise ju ka viitate, et kruvid keeravad end välja, persetunde põhjal vist.

Taolise katuse puhul tekib eriti suur jääkide kogus katuse kattematerjali osas. Näiteks profiilplekki saab tellida vaid õiges pikkuses, nurgad tuleb kohapeal parajaks lõigata. Ja see on kõik tühi, mõttetu materjali kulu ja läheb "ära viskamisele".

Kui veidi viitsid katuseplekki mudeldada, siis saad tükid paanideks kokku liita. Mõistuspärasel toimetamisel kaod pole suured.

Taolise katuse puhul tekib eriti suur jääkide kogus katuse kattematerjali osas. Näiteks profiilplekki saab tellida vaid õiges pikkuses, nurgad tuleb kohapeal parajaks lõigata. Ja see on kõik tühi, mõttetu materjali kulu ja läheb "ära viskamisele".

Kui veidi viitsid katuseplekki mudeldada, siis saad tükid paanideks kokku liita. Mõistuspärasel toimetamisel kaod pole suured.

Õige, aga vaid osaliselt.
Näiteks silepleki korral jah.
Trapets- või lainelise profiili korral võibolla, aga ei pruugi (otsad ühesugused, küljed ja servad erinevad).
Kiviprofiili korral saaks jääke kasutada osaliselt vaid katuse neeludes. Aga sel juhul peaks olema veelgi keerulisema kujuga katus millel oleksid nii roodud kui ka neelud. Kelpkatuse puhul jäävad kolmnurksed või mõnikord ka trapetsikujulised jäägid lihtsalt üle. Asi selles, et kiviprofiilplekkidel on erinevad otsad, servad ja küljed. Sama teema tekib ka katusekivi korral. Kogetud.
Eks neid katuseid on elus tehtud erinevaid ja mitte 1 või 2. Ükski pole siiani kokku kukkunud ega muid komplikatsioone esinenud. Ka need probleemivabad, mis sai tehtud 40 aastat tagasi - noorena.
Eks vist need 2 viimast (arhitekti eskiisi alusel mudeldatud ja pärast ise nende mudelite järgi ehitatud), kuuri katused hakkavad varsti kukkuma või lendama, nagu "suvaline" muretseb.
Ma ise ei muretse, kuigi tüübilt olen üsnagi muretseja.

suvaline kirjutas: 15 Mai 2024, 22:49 Urmas, 30 aastat potentsiaalne äi ning suutsite peretütrele treida kõigest 3x6 varjualuse? 18 m² kasvuhoone lisaks?

Sul läks lugemisel midagi veidi nihu- 30 aastat tagasi ehitati saun, aga potentsiaalne äi on ta olnud kõigest 24 aastat. No mis teha, laisk olen. Kergitaks veel veidi saba. Tegelikult ühe suurema töö olen kah ikka teinud- kaks kahetoalist tühjaks lammutanud ja 0-st uuesti üles ehitanud üheks neljatoaliseks.

suvaline kirjutas: 15 Mai 2024, 22:49 Ise ju ka viitate, et kruvid keeravad end välja, persetunde põhjal vist.

Mul lihtsalt oli neid lühemaid katusekruve ja otsustasin ära kasutada. Nimetagem seda kruvide vahetust renoveerimiseks.

Tere,

Kohati suht hariv ja huvitav lugemine, paraku on algsest postist teema päris lappama läinud.
Katus jääb lamekatus, kaldega tagaseina poole.
Kuuri "läbilaske võime" kohta niipalju, et puud on olemas, lihtsalt kopp ees, et 10 erinevat hunnikut mõõda krunti/ hoonete seinaääri laiali on.

Igatahes:
Asjaolud sealmaal, et sai augud puuritud. Tuli esimene tagasilõõk- lühema külje äärmise postirea keskmise posti all on nii pirakas kivi, et inimjõuga seda ei liiguta. Kivi kuskil 400-500mm sügavusel. Kuidas olukord lahendada? Tellida ekskavaator piikima läheb eelarvest välja. Kivi suht lai, et posti asukoha muutus ei aitaks. Valada tuima näoga post kivi peale? Ankurdada kivi külge kinni?

…..viimane lause tundub mõistlik, tegu ju ikkagi ainult kuuriga. Ja ehk kivi ka nii suur , et ulatab alla külmumis piiri. Samas kui selline pinnas mis külmakerkeid ei tekita eriti, siis pole üldse hullu. Millega augud ka tehti ja kui sügavad?

kaimagk kirjutas: 16 Mai 2024, 11:24 …..viimane lause tundub mõistlik, tegu ju ikkagi ainult kuuriga. Ja ehk kivi ka nii suur , et ulatab alla külmumis piiri. Samas kui selline pinnas mis külmakerkeid ei tekita eriti, siis pole üldse hullu. Millega augud ka tehti ja kui sügavad?

Augud 1m+. Plaanis killustikuga täita/tasandada 1m peale. Augud puuritud 250mm puuriga, kasutasin bensukat. Postide jaoks plekkhülsid 1250mm, diameeter 170mm. Hülsi ümbruse tihendab killustikuga. Kuurialune +0,5m külgedele kerge pinnase väljakaeve + killustik(vb ka geotekstiil) .

Millist betooni peaks postide jaoks kasutama?
Kas see oleks sobiv?
https://www.ehituskaup24.ee/ee/kuivbeto ... 25-30.html

Betoon tugevusklassiga C25/30 (mis on ka eeltoodud ehituskaup24 lingil) on väga tüüpiline ka ehitusloakohustuslike ehitiste ehitusprojektides kutseliste ehituskonstruktorite poolt olnud määratud ka näiteks sillustes - vundamentidest rääkimata. Eks mõni õppinud, kõrgesti koolitatud konstruktor või muidugi veel hakata närima betooni keskkonnaklassist jms, aga arvan siinkohal, et puitkonstruktsioonil väikese kuurikese puhul küll poleks mõtet vinti niimoodi peale keerata, asja üle võlli ajada. Mõeldes sellele, mis on sajandivanuste puithoonete vundamentideks, pehmelt väljendudes - ajab kergelt muigama.
Siinkohal aga veel inspiratsiooniks üks lahendus-variant kergele väikesele puitehitisele. Tegin oma puuriitadele varikatuse postide alla niisugused postvundamendid. Kaevasin poole meetri jagu augud nii, et kasvumuld oleks eemaldatud ja asendasin selle tambitud peenkillustikuga. Ühtlasi killustikuga reguleerisin kõrgused parajaks ... .
Seesuguse vundamendi julgeksin (enesele ehitades) vabalt teha ka kergele puidust alla 20m2 ehitusaluse pinnaga kuurile. Oletame, et külm kergitab kusagilt - no mis selle puitkuurikesega siis juhtub.
Tänapäeval jah, inimestel mingi kummaline millimeetrifoobia tekkinud.

suvaline kirjutas: 13 Mai 2024, 17:24 ... See Bernoulli trükiviga oli meelega tehtud...

Hea nali
Aga 168 mm profiili prohmaka kohta ikkagi ei ühtegi vabandust!
Tunnista, et Sa ehitusteemades eriti ei orienteeru.

vuuk kirjutas: 17 Mai 2024, 07:02 Betoon tugevusklassiga C25/30 (mis on ka eeltoodud ehituskaup24 lingil) on väga tüüpiline ka ehitusloakohustuslike ehitiste ehitusprojektides kutseliste ehituskonstruktorite poolt olnud määratud ka näiteks sillustes - vundamentidest rääkimata. Eks mõni õppinud, kõrgesti koolitatud konstruktor või muidugi veel hakata närima betooni keskkonnaklassist jms, aga arvan siinkohal, et puitkonstruktsioonil väikese kuurikese puhul küll poleks mõtet vinti niimoodi peale keerata, asja üle võlli ajada. Mõeldes sellele, mis on sajandivanuste puithoonete vundamentideks, pehmelt väljendudes - ajab kergelt muigama.
Siinkohal aga veel inspiratsiooniks üks lahendus-variant kergele väikesele puitehitisele.postvundament_1.jpg
Tegin oma puuriitadele varikatuse postide alla niisugused postvundamendid. Kaevasin poole meetri jagu augud nii, et kasvumuld oleks eemaldatud ja asendasin selle tambitud peenkillustikuga. Ühtlasi killustikuga reguleerisin kõrgused parajaks ... .
Seesuguse vundamendi julgeksin (enesele ehitades) vabalt teha ka kergele puidust alla 20m2 ehitusaluse pinnaga kuurile. Oletame, et külm kergitab kusagilt - no mis selle puitkuurikesega siis juhtub.
Tänapäeval jah, inimestel mingi kummaline millimeetrifoobia tekkinud.

@Vuuk,
Mis vahendiga seda varrast ploki sisse kõige otstarbekam kinnitada oleks?
Tegu ilmselt Fibo plokiga, kas krohvisid ka üle, et külmumistsüklite põhjustatud võimalikku murenemist neutraliseerida?

A23 kirjutas: 17 Mai 2024, 08:35 ..
@Vuuk,
Mis vahendiga seda varrast ploki sisse kõige otstarbekam kinnitada oleks?
Tegu ilmselt Fibo plokiga, kas krohvisid ka üle, et külmumistsüklite põhjustatud võimalikku murenemist neutraliseerida?

Mina ei kinnitanud. Puurisin parajalt tiheda augu ja lõin vasaraga sisse. Ei näinud konkreetsel juhul kõvemini kinnitamiseks mõtet.
Projektides olen kohanud viimasel ajal kinnitamist keemilise ankruliimiga, näiteks:
https://espak.ee/epood/toode/keemiline- ... 0sf-280ml/
Võite kinnitada sellega, aga seejuures võiks mõelda ka reeglile, et keti tugevuse määrab selle nõrgim lüli.
Fibo krohvimisel ei näinud samuti mõtet. Üldjuhul igasugu krohvid lagunevad maa sees kiiremini kui Fibo ise.
Üldiselt lähtun materjalide määramisel tootjapoolsest infost (kui projektis pole nõutud muud moodi). Fibo on tootja poolt tunnistatud vundamendi ehitamiseks sobilikuks materjaliks. Lubatud paigaldada pinnastega kokkupuutesse. Välja arvatud juhul, kui...
Aga muidugi, tagantjärele võibolla saadakse teada see päris tõde, näiteks nagu asbesti baasil eterniidilgi, mis kunagi oli tunnistatud väga heaks katusekattematerjaliks. Alles hiljem konkurenttootjad on tunnistanud kõlbmatuks ja lausa ohtlikuks.
Samas, alati on mõistlik lähtuda ka sellest, kui pika aja vältel peab üks või teine materjal või konstruktsiooni osa toimima ja vastu pidama. Olen raudpolt kindel, et see vundamendilahendus kestab kordi kauem kui ülejäänud ehitise osa.

vuuk kirjutas: 17 Mai 2024, 07:02 Betoon tugevusklassiga C25/30 (mis on ka eeltoodud ehituskaup24 lingil) on väga tüüpiline ka ehitusloakohustuslike ehitiste ehitusprojektides kutseliste ehituskonstruktorite poolt olnud määratud ka näiteks sillustes - vundamentidest rääkimata. Eks mõni õppinud, kõrgesti koolitatud konstruktor või muidugi veel hakata närima betooni keskkonnaklassist jms, aga arvan siinkohal, et puitkonstruktsioonil väikese kuurikese puhul küll poleks mõtet vinti niimoodi peale keerata, asja üle võlli ajada. Mõeldes sellele, mis on sajandivanuste puithoonete vundamentideks, pehmelt väljendudes - ajab kergelt muigama.
Siinkohal aga veel inspiratsiooniks üks lahendus-variant kergele väikesele puitehitisele.postvundament_1.jpg
Tegin oma puuriitadele varikatuse postide alla niisugused postvundamendid. Kaevasin poole meetri jagu augud nii, et kasvumuld oleks eemaldatud ja asendasin selle tambitud peenkillustikuga. Ühtlasi killustikuga reguleerisin kõrgused parajaks ... .
Seesuguse vundamendi julgeksin (enesele ehitades) vabalt teha ka kergele puidust alla 20m2 ehitusaluse pinnaga kuurile. Oletame, et külm kergitab kusagilt - no mis selle puitkuurikesega siis juhtub.
Tänapäeval jah, inimestel mingi kummaline millimeetrifoobia tekkinud.

Mulle tundub see lahendus sobivat rohkem "4 seina ja katus" tüüpi kuurile/varjualusele? Ehk siis ilma kandva põrandata.

Sellised "klotsid" võiks ka kuuri ja selle põranda ära kanda: https://puumarket.ee/toode/vundamendipl ... 280x190mm/