Ehitusfoorum

Kalvis kirjutas: 30 Mai 2024, 09:24EVS nõuetel pole juriidilist alust

Ma ei saa aru, miks te nende standardite vastu olete. Kui neid järgida on elu palju lihtsam ja kindlasti ohutum. Kui sa ehitad mitte EVS järgi, siis on sinu kohustus tõestada, et ohutus on tagatud, lihtsam on juba välja töötatud standardeid järgida.

Scott kirjutas: 29 Mai 2024, 22:37 Hruštšovkas käis korstnapühkija gaasiboilereid kontrollimas, suuliselt korteriomanikele muud ei öelnud, kui et tõmme on olemas ja asi korras. Kuu aja pärast saadeti aga Päästeametist ühistule haldusmenetluse korras ettekirjutuse alustamise ja sunniraha hoiatus, sest:

Selgitus: Kutseline korstnapühkija on edastanud Päästeametile ettepaneku küttesüsteemide kasutamise peatamiseks aadressil xxx, Tallinn, kuna enamus korterites ei ole selge kust kaudu küttelõõrid õue jooksevad. Praegusel hetkel ei ole selge, millistes korterites on kütmine tegelikult ohtlik, mistõttu tuleb enne küttesüsteemide kasutamise peatamist või lubamist teostada küttelõõride kaardistus.

Selle pika jutu kohta tahaks teada, kas Eesti standardi EVS 812:3 värske versioon kehtib maja ehitamisele/boilerite paigaldamisele tagasiulatuvalt või saab rakendada tolleaegseid norme - muid samaväärseid dokumente? Kui esimene variant, tuleks ju kõikides hruštšovkades boilerid välja visata või uued korstnad ehitada.

Suure tõenäosusega ei klappinud kütteseadmete arv registris oleva hoone projekti järgsete suitsulõõride arvuga ja seda korstnapühkija ei pruukinudki kohe märgata.

Antud juhul on ju selge, et ei ole teada, kas üldse on kasutatud korstnalõõre ja nõutakse suitsukäikude kaardistamist, mitte korstende välja lõhkumist.

Ühistu liikmed peaks ikka ise hoolitsema, et gaasid õiget teed mööda jookseks ja ennast või oma naabreid ära ei tapetaks.
Buumi ajal müüdi ka "kaminavalmidusega kortereid", mille suitsulõõr lõppes ülemise korteri parketi all.

Ega ka vanasti ei tohtinud põlemisgaase suunata ventilatsioonilõõri, nii et mingid vanad normid siinkohal ei aita, sest ka vanniahjul oli oma korstnalõõr ette nähtud.

Nii. Kui alustada lõpust - oli üldkoosolek, kõigepealt arutati laenu võtmist (ja hääletati poolt, veel teadmata, milleks seda võetakse), siis tutvustati tsentraalse sooja vee võimalust pikalt-laialt. Korstende uurimise ja uuendamise küsimused summutati või vastati läbisegi suitsu- ja ventilatsioonilõõridest. Vastuargumentideks ka see, et korstende pühkimine on suur iga-aastane kulu ja 2031midagi olla nõue ikkagi gaasiboilerist loobumise vajadusest, samuti olla gaasi kasutamine ohtlik (näidetena toimunud vingugaasisurmad boileritega korterites) ja boiler võtab köögis ruumi. Kaardistamise soovi arutlusse ei võetudki.
Kuigi paljud olid vannitubade lõhkumise vastu, hääletati pea üksmeelselt tsentraalse sooja vee variandi poolt, mis muuhulgas tähendab boilerite eemaldamist ja korstende kinniplommimist. Alles hiljem, peale otsuse vastuvõtmist, sai välja urgitsetud, et sarnases olukorras naabermaja viis olemasoleva gaasikorstnasüsteemi nõuetega vastavusse kolmandiku väiksema raha eest kui läheb maksma tsentraalne soe vesi.

Nüüd ettekirjutuse sisu juurde. Korstnapühkija leidis, et mõnes üksikus korteris on boileri toru tõepoolest valesse lõõri ühendatud. Teiste korterite boilerite olukord ja ühendus korterites on korras. Etteheide on aga majale tervikuna, kuna Päästeameti nõudel peab iga korteri boileri suitsugaasid väljuma katusele omaette lõõrist ja mitut seadet ühte lõõri ühendada ei tohi.
Praegune olukord on selline, et suitsulõõrid pööningule on igaühe jaoks olemas, kuid seal need saavad suures telliskivikastis kokku ja väidetavalt lähevad teadmata kuhu. Mõnel lõõril on siiski torud läbi katuse, kuid juhatuse meelest need on midagi muud kui korstnad. (Talvekülmaga olen neist näinud auru tulemas.) Juba eelnevalt kirjeldatud 'omavoliline paigaldamine' tähendab seda, et hruštšovkadesse pole algselt boilereid ette nähtud, need on ilma projektita pandud ja seega ebaseaduslikud ning tuleb eemaldada. Küsimusele, kas litsenseeritud gaasifirmad, kes on boilereid vahetamas käinud ja peaks teadma, kuidas süsteem toimib, oli see, et Päästeamet nõuab. Mu küsimusele, millise seadusepunkti alusel, "paluti" vaadata juba tsiteeritud ettekirjutust.

Loomulikult ma tahan, et gaasiseadmed oleks nõuetekohased, korras ja vajadusel ajakohastatud tänapäevaste nõuete järgi. Aga väita, et kõik see 50+ aastat on kõik olnud valesti, ebaseaduslik ja tuleb lammutada, pole mõistlik. Või kui on tõesti nii, siis peab see kehtima kõigi Eesti hruštšovkade kohta.

Lisa: küsin sõltumatut arvamust, mis torud need peenikesed on?

Küülaline kirjutas: 30 Mai 2024, 10:08

Kalvis kirjutas: 30 Mai 2024, 09:24EVS nõuetel pole juriidilist alust

Ma ei saa aru, miks te nende standardite vastu olete. Kui neid järgida on elu palju lihtsam ja kindlasti ohutum. Kui sa ehitad mitte EVS järgi, siis on sinu kohustus tõestada, et ohutus on tagatud, lihtsam on juba välja töötatud standardeid järgida.

Nõutakse asju mille nõudmiseks pole alust. Nimetame seda omavoliks, võimupiiride ületamiseks või lihtsalt lolluseks.

Küülaline kirjutas: 30 Mai 2024, 10:08 Ma ei saa aru, miks te nende standardite vastu olete.

Kui standardid on kohustuslikud, siis nendes sisalduvad nõuded peavad olema vabalt kättesaadavad. Mitte nii, et inimene peab tegema lisakulutusi sõitmaks kuhugi, kus neid saab lugeda. Tahad koopiaid kaasa, siis jälle maksa. Tahad kodus köögilaua taga lugeda, jälle maksa. Ja kõik need tegelinskid väidavad tõsise näoga, et standardite järgimine on kohustuslik.
Iga talve hakul kirjutavad ja räägivad ohutu autosõidu instruktorid, et enne turvavöö kinnitamist tuleks mantli-jope hõlmad lukust lahti tõmmata või nööbid lahti teha. Põhjendust ei mäleta. Ja kui nüüd politsei sind peatab ja hakkab noomima, et sul on luku hõlmad kinni, siis sa kohe kindlasti imestad, et mis nõue see nüüd on, aga poltseinik ütleb, et ohutu sõidukoolituste õpetajate soovitus. Kas viskab paralleeli EVS-ga?

Küülaline kirjutas: 30 Mai 2024, 10:08 Kui sa ehitad mitte EVS järgi, siis on sinu kohustus tõestada, et ohutus on tagatud, lihtsam on juba välja töötatud standardeid järgida.

Kas sa, Küülaline, suudad mulle selgeks teha, et miks peab meie KÜ pööningul oleva MITTEPÕLEVA materjali(puistevill) korstende ümbert ära kraapima ja asendama teise MITTEPÕLEVA materjaliga(plaatvill)? Minu hallrakud seda läbi ei seedinud.

Urmas kirjutas: 31 Mai 2024, 12:58tegelinskid väidavad tõsise näoga, et standardite järgimine on kohustuslik ... miks peab meie KÜ pööningul oleva MITTEPÕLEVA materjali(puistevill) korstende ümbert ära kraapima ja asendama teise MITTEPÕLEVA materjaliga(plaatvill)

Seda vast ikka ei väideta, et standardid on otseselt kohustuslikud, aga kui neid on järgitud siis ei ole probleeme auditi vms.
Seda ma ei oska muidugi öelda, aga ma saan aru et ametnik väitis sulle seda, et puistevill seal ei vasta mingile standardi punktile ja rohkem ei täpsustanud?
On olemas kaks täiesti konkreetset (ja kogustuslikku) tuleohutust puudutavat seadust, kui sa neid juba lugenud ei ole, ehk on seal midagi kasulikku?
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020?leiaKehtiv

Küülaline kirjutas: 31 Mai 2024, 19:25

Urmas kirjutas: 31 Mai 2024, 12:58tegelinskid väidavad tõsise näoga, et standardite järgimine on kohustuslik ... miks peab meie KÜ pööningul oleva MITTEPÕLEVA materjali(puistevill) korstende ümbert ära kraapima ja asendama teise MITTEPÕLEVA materjaliga(plaatvill)

On olemas kaks täiesti konkreetset (ja kogustuslikku) tuleohutust puudutavat seadust, kui sa neid juba lugenud ei ole, ehk on seal midagi kasulikku?
https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017014?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020?leiaKehtiv

Arvan, et olen neid lugenud, kuid pärastlõunal viskasin esimesele viitele kergelt pilgu peale ja ning esimeste paragrahvide lugemisel viidati §50 lg1-le ja seal oli mainitud ka ehitiste aastaarve, milledele käesolev seadus ei laiene. Tagasiulatuvalt laienesid ainult leebemad nõuded. Kui nädalavahetusel maalt pidustustel tagasi tulen, süvenen täpsemalt.

Urmas korduvalt öelnud - et peab olema vaid seaduse punktide täitmine (need 2 linki)
Vihjeks - seal oli kenasti mainitud materjalide põlemiskoormused jne. Just seaduses ongi see nõue sinu kasuks - mittepõlev materjal (klaasvill) ei saa mitte kuidagi põleda ja seega just on täidetud seaduses tulenev nõue!!!
Ma saatsin tollal selle lause kenasti vastukirjaga tema ettekirjutusele ja vastust ootan tänaseni (vastuses nõudsin täpselt ära näidata millistele Tuleohutuse seaduse (need kaks linki) punktidele ei vasta. (ettekirjutus viitas EVS standardi nõuete mittetäitmisele). Tegu oli samuti iidamast aadamast kortermajaga.

Ametnik ajas ise sassi. JAH, standardis lähtutakse korstna isoleerimisel sertifitseeritud villadega tõendamisele. Kui serti pole - allkirja ei saa. Olemasoleval hoonel on aga vastupidi - sul
ei pea midagi olema sertifitseeritud vaid materjal peab vastama vaid tuleohutusseaduses sätestatud põlemiskoormusele. Mittepõlev materjal vastab alati!

Kalvis kirjutas: 01 Juun 2024, 10:33 ... - mittepõlev materjal (klaasvill) ei saa mitte kuidagi põleda(???) ja seega just on täidetud seaduses tulenev nõue!!! ...

Tavalise klaasvilla max töötemperatuur on +200C ja seaduse kohaselt võibki kõik korras olla. Isiklikult seda kasutada ei soovitaks, sest nimetage seda keemilist protsessi kuidas tahate aga klaasvilla saab tavalises lõkkes ära põletada.

Ääremärkus - sellist mittepõlevat klaasvilla nimetatakse tuldtõrjuvaks materjaliks. See on väga levinud tuleohutuse nõuetes olev materjali nimi.

ping kirjutas: 01 Juun 2024, 10:51

Kalvis kirjutas: 01 Juun 2024, 10:33 ... - mittepõlev materjal (klaasvill) ei saa mitte kuidagi põleda(???) ja seega just on täidetud seaduses tulenev nõue!!! ...

Tavalise klaasvilla max töötemperatuur on +200C ja seaduse kohaselt võibki kõik korras olla. Isiklikult seda kasutada ei soovitaks, sest nimetage seda keemilist protsessi kuidas tahate aga klaasvilla saab tavalises lõkkes ära põletada.

Sai tehtud kunagi huvi pärast katse. Klaasvill täitsa nagu põles lõkkes silmnähtavalt leegiga. Kuigi ise arvan, et põleb leegiga see aine, mis villa koos aitab hoida. Kui aine ära põleb, siis isoleermaterjal pudeneb kokku ja polegi enam materjali, ei A1 ega mis iganes. Sama on tegelikult tavaliste kivivilladega.

Ma tahaks päris näha kuidas klaasile või kivile (v.a. põlevkivi ) tule otsa paned. Parimal juhul põleb ehk mingi tolm mis on sinna villa peale sattunud. Olen ise näinud villa mis lõkkest läbi käinud - suht samasugune nagu enne lõket, võib-olla pisut pehmem või kõvema tulega võib sulama hakta.

Kui ei oleks näinud, ei usuks ilmselt ise ka.
Muidugi on ilmset erinevad tooted valmitatud mõnevõrra erinevalt ja kiud kokku pihustatud erineva ainega. Samuti ilmselt ajas muutunud. Suurema tihedusega villad säilitavad paremini oma algset kuju.
Korstna juures olev vill sellepärast ongi nõutud tihedam (vähemalt 100 kg/m3), et tulekuumuses säiliks materjali kuju ja materjal ei pudeneks kokku.
Korstna pinna temperatuur ei tohi tegelikult tõusta üle 80*.
Väga kõrgeks tõuseb temperatuur siis kui küttesüsteem ei ole korras, õigesti ei hooldata ja korstnas tekib tahmapõleng. Olen näinud korstnaid, mis on tahmapõlengu tõttu täiesti lõhki läinud.
Illustratsiooniks siia pilt ühest korstnapitsist, mis üle elanud ühe või mitu korda põlengut:

Tahmapõleng ei ole korstnale mõeldud normaalne olukord. Olen isegi tahmapõlengut korstnas näinud ja midagi ilusat selles ei ole. Aga see on ikkagi erandlik olukord mis võib tekkida vaid puuduliku hoolduse korral ja kui selle käigus maja maha põleb siis peab omanik mitte villa vaid iseennast süüdistama. Ühel juhul mida nägin kui põles katlas tahm - malmist torud sulasid känkraks, mis vahet sel on mis vill seal olnud oleks