Ehitusfoorum

Walter2 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 09:06

Coolhouse kirjutas: ↑15 Nov 2023, 08:18 Seega peaksid otsima pidevatoimelist ehk sellist regulaatorit mis võimaldab põrandakontuure vaid osaliselt sulgeda.

Kas selliseid asju on olemas (viide mõnele)- siiani on müüjad kellelt ajamite kohta küsinud väitnud et kõik on on-off-tüüpi ajamid.

Danfoss Link https://www.danfoss.com/et-ee/campaigns ... b-overview
Parandus: Süsteemi on vahepeal uuendatud
Danfoss Ally
https://store.danfoss.com/ee/et/Climate ... VRJTNEJTNE

Pulse-width modulation (PWM) is a powerful technique for controlling analog circuits with a microcontroller's digital outputs.

clondike kirjutas: ↑15 Nov 2023, 09:10 Unustasin lisada, et soojuspump kütab ka tarbevett.
https://ibb.co/DW8sK5D

Soojuspump kütab vahepeal tarbevett ja siis jälle kütab maja edasi. Selleks on ümberlülitav ventiil.
See on eraldi tegevus.
NB!
1. soojuspumpasid on vanu ja uusi st vanasti ca 10 a tagasi seda ventiili kõigil ei olnud.
2. Iga maja küttesüsteem võib olla erinev. On küll üldised põhimõtted kuid tihti on raha säästmise eesmärgil asju lihtsustatud.
Ka põrandakütte regulaatorid on väga erinevaid nt ESBE reguleerib kogu põrandakütet korraga. Tegelikult saab vooluhulkadega tubade omavahelise soojuse suhte paika reguleerida.
Kui tuul mõjutab oluliselt tubade kütet siis tuleks esmalt peeglisse vaadata ja siis lahendusi otsida.
3. On ka soojuspumpasid kus pidevatoimeline põrandakütte regulaator soojuspumba trükiplaadil. Kuid see on ühiselt kogu põrandakütte reguleerimiseks.

See ümberlülitav ventiil on olemas süsteemil.
https://ibb.co/yWL44w4

Maja on ehitatud korralikult ning on tuult ja soojapidav. Vooluhulgad on reguleeritud nii hetkel, et kõikides tubades on põrand ühtlane - külmad ja tuntavalt soojemad kohad puuduvad. Minu jaoks tekkiski probleem väheste plusskraadide juures õues, kui toas kippus üle kütma. Tagasivoolu korke kinni keerates saavutasin toatemperatuuri languse alles ca 24 tunni pärast( inerts) ja siis jäin ka uuesti avamisega hiljaks ning toatemperatuur langes soovitust madalamale. Seetõttu tekkiski huvi, et kas on olemas sujuvamat ja targemat automaatikat, kui käsitsi kruttimine.
Nagu eespool mainisin, saavutasin stabiilsema lahenduse 3 tee ventiililt põrandasse minevat vett paari kraadi võrra jahedamaks reguleerides. Kas sellele automaatika lisamine oleks parem lahendus? https://torujyri.ee/toode/kutteregulaat ... 3wE6oWbJCo

Ise pead otsustama palju mugavuse eest raha mängu paned.
Selline regulaator aitab kindlasti!
LK ja ESBE konkureerivad sarnaste toodetega ning kindlasti on pakkujaid rohkem.

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 23:04

...laps käib kaugel koolis ja elab ühikas, seega nädala sees pannakse tema tuba 17 C peale ja X tundi enne koju tulekut 22 C peale.

Nüüd tee vastavad arvutused...
So soojakaod temp vahest erinevate tubade vahel...
Nüüd edasi arvuta kWh-d 17 kuni 22 kraadi...
Ja nüüd arvuta summaarsed kWh-d...

PS
Ühtlasi arvuta need X tunnid...

Mida siin arvutada vaja on? Lisaks siseseintele on toal ka lagi, põrand, välissein(ad), aken. Siililegi selge, et kütet kulub vähem kui enamus ajast ühes toas madalamat temperatuuri hoida.

Nii see on jah - parema regulaatori valimisel on võimalik saada ÕIGEL kasutamisel täpsem (parem) temperatuuri hoidmine.
Inimene on üsna temperatuuritundlik. Mõnele ei kõlba isegi mitte 0,5 C kraadine erinevus - nemadpeavadki kallimaid ja täpsemaid reguleerimisviisidesse panustama.
vihjeks - ahiküttega inimesed peavad täiesti normaalseks temperatuuri kõikumist +18...+30 C vahel.

Ac457765 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 11:33

xxx111 kirjutas: ↑14 Nov 2023, 23:04

...laps käib kaugel koolis ja elab ühikas, seega nädala sees pannakse tema tuba 17 C peale ja X tundi enne koju tulekut 22 C peale.

Nüüd tee vastavad arvutused...
So soojakaod temp vahest erinevate tubade vahel...
Nüüd edasi arvuta kWh-d 17 kuni 22 kraadi...
Ja nüüd arvuta summaarsed kWh-d...

PS
Ühtlasi arvuta need X tunnid...

Mida siin arvutada vaja on? Lisaks siseseintele on toal ka lagi, põrand, välissein(ad), aken. Siililegi selge, et kütet kulub vähem kui enamus ajast ühes toas madalamat temperatuuri hoida.

Vt minu hinnangul on vaja arvutada
Ma olen insener ja mulle meeldivad numbrid
Ja mulle pole ilma arvutamata asi nii selge
Kadestan inimesi kes suudavad selliseid asju lahendada arvutamata

Antud juhul paraku jah on selge, et kütet kulub vähem, keegi ei vaevugi hakkama midagi arvutama, sääst tuleb täpselt selline nagu tuleb ja see omakorda sõltub ka ilmadest (seda ei saa ka arvutades täpselt arvesse võtta).

Ac457765 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 12:15 ..seda ei saa ka arvutades täpselt arvesse võtta...

Saab - selleks on kraadpäevad...

PS
Aga nagu mainitud - kõik teevad nii nagu heaks arvavad

Hetkel on süsteemis vahel selline ESBE ventiil:
https://ibb.co/NCZDBMt
LK jäi silma seetõttu, et pakub nn erineva varustustademega täiskomplekte, ESBE puhul ei leidnud

Kalvis kirjutas: ↑15 Nov 2023, 11:33 Nii see on jah - parema regulaatori valimisel on võimalik saada ÕIGEL kasutamisel täpsem (parem) temperatuuri hoidmine.
Inimene on üsna temperatuuritundlik. Mõnele ei kõlba isegi mitte 0,5 C kraadine erinevus - nemadpeavadki kallimaid ja täpsemaid reguleerimisviisidesse panustama.
vihjeks - ahiküttega inimesed peavad täiesti normaalseks temperatuuri kõikumist +18...+30 C vahel.

Õige jutt, kuid olles ise elanud aastaid ka ahiküttega elamises, siis nii see ju päris pole Ka ahju küttes arvestad sa ju sellega mis toimub õues ja mis toas ja üritad koldesse ajada puid just niinpalju kui oleks vaja ja õkonoomne. See, et krõbedate ilmadega ja hõreda väliseina puhul kütad ahjuga toa +30 C peale ohtul, see on juba teine teema. Tänapäevaste kütteseadmetega soovid ju ikka saada stabiilsemat, mugavama ja võimalikult õkonoomset seadistusvõimalust

xxx111 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 12:19 Saab - selleks on kraadpäevad...

Kraadpäevad ei aita kuidagi välja arvutada kui palju eeloleval kütteperioodil kütet kokku hoiaksid, sest keegi ei tea milline ilm tuleb. Tuult ja päikest need ka arvesse ei võtaks. On vahe, kas see on lõunapoolne tuba Lõuna-Eesti metsades või mägede vahel või hoopis Lääne-Eesti rannikul läänepoole tuba (ilmselt juba seal tuleb sama maja piires idapoolse ehk tuultele varjatud toaga võrreldes erinevus sisse), kuhu pidevalt puhub tuul otse peale.

Tänapäevaste kütteseadmetega soovid ju ikka saada stabiilsemat, mugavama ja võimalikult õkonoomset seadistusvõimalust

Üldjoontes nõus
Kuid isiklikult ei pea just ökonoomset seadistusvõimalust primaarseks
Primaarseks pean kogukulusid sh kogukulude / "mugavuse" suhet

@ Ac457765

Lepime kokku, et jääme eriarvamusele
Nagu korduvalt mainitud - kõik teevad nii nagu heaks arvavad

xxx111 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 12:40 @ Ac457765

Lepime kokku, et jääme eriarvamusele

Ei saakski muudmoodi kokku leppida. Kui sa just kraadpäevade jms abil ei suudaks välja arvutada kui palju keegi mingis konkreetses majas näiteks käesoleval kütteperioodil ühes toas temperatuuri 5 C alandamisega kütet kokku saaks hoida ja ma tean, et seda pole võimalik välja arvutada...

xxx111 kirjutas: ↑15 Nov 2023, 12:39

Tänapäevaste kütteseadmetega soovid ju ikka saada stabiilsemat, mugavama ja võimalikult õkonoomset seadistusvõimalust

Üldjoontes nõus
Kuid isiklikult ei pea just ökonoomset seadistusvõimalust primaarseks
Primaarseks pean kogukulusid sh kogukulude / "mugavuse" suhet

Nõus ka sellega. Ökonoomsus üksinda pole määravaim. Pidasin pigem silmas näiteks situatsiooni, kus toas on 25 kraadi ja aknad lahti. Külalistele avaldaks küll selline “jõukuse” märk muljet, aga pagana priiskav ja ebamugav temperatuur on see sellegipoolest.

Kui on staatiline 3T, siis on kaks mugavuse varianti:
1) Keerad sealt endale max sobiva max tempi mis -20'ga ka ära kütab + soojemal ajal termopead siis ruumianduri järgi kontuure avab ja sulgeb.
2) Vahetad 3T välja, motoriseeritud variandi vastu mis jälgib välis/sise temperatuuri.

Küülaline kirjutas: ↑15 Nov 2023, 09:54

clondike kirjutas: ↑15 Nov 2023, 00:01harutoosist jookseb katlaruumi 4x0,75 kaabel ... neid on nii 24v kui 230v

Sa tee kindlaks selle kaabli tüüp, kas on lubatud 230 V või kuni 50 V.

Markeeringu järgi googeldades on tegu selle kaabliga:
https://www.onninen.ee/draka-paindkaabe ... a/p/CEB995

Pinge poolest sobib see küll 230 V süsteemi, aga tuletundlikkuse klass Eca kaableid enam eluruumides kasutada ei tohi. See ei ole muidugi tagasiulatuvalt, kui majal juba on kasutusluba.

Majal on kõik load olemas ja paberid korras. Kaabeldus on veetud 2017-2018. Kui ma nüüd läheksin ajamite ja ruumitermostaatide teed, siis mida ma konkreetselt 230 V süsteemi jaoks vajaksin? Millistest seadmetest see koosneb? Proovin kodutöö enne millegi kasuks otsustamist korralikult ära teha

Termostaadid tubadesse ja ajamid kolle külge, kaablid tubadest kollekappi + toide ka. Mingitel seksikamatel/innovatiivsetel komplektidel on veel juhtaju nagu siin varem lingiti.
Varem kirjutasid, et kaablid on tubade ja kütteruumi vahele veetud. Kas põrandakütte kolle on sul katlaruumis? Tavaliselt tehakse need kontuuride optimeerimise huvides kuhugi sobivasse kohta köetavate pindade juurde (trepialune, panipaik vms).

Põrandakütte kollektor on katlaruumis jah. Jama on see, et majast otse sinna ei saa vaid tuleb minna õuest. Selline huvitav planeering Sestap mind see automaatika teema torkima hakkaski või pigem toast lahkumata seadistamise võimalus vajadusel. Seega vajaksin 230V süsteemi jaoks ajameid, ruumitermostaate, ühenduskarbikut ja karbikule toitekaablit. Ühenduskarbik on enda elu lihtsystamiseks ühenduste tegemisel või ongi oluline süsteemi osa?

Ühendused saab tavaliselt koll.kapis ära teha kui sinna toide sisse tuleb. Viisakaks ajamite ja termode installiks võiks ka miskine klemmplaat/liist koll.kapis koha leida (endal seda pole kuna eh.ajal ei suutnud leida ja nii ta jäi). Küsimus ongi mis kaabelduse valmidus sul on - kui tubadest jooksevad kaablid koll.kappi ja sinna ka toide tuleb on lihtsalt tehtav. 230V ühenduste puhul peaks olema ikka pingele vastav kaabel mitte mingi neti/datakaabel mida olen 24V ühenduste korral kohanud.
edit. Leidsin mingi ühenduskarbiku mis võiks sobida ja ühendused jäävad ka viisakad.
https://www.begores.com/juhendid/henco_ ... juhend.pdf
alates lk.2

Katlaruumis on hetkel selline seis:
https://ibb.co/6BVsnZ0
Seinal olevates valgetes kaablikrbikutes on tubadest ruumitermostaatide jaoks tehtud harutoosidest tulevate kaablite otsad. Kaabel on sobilik 230V ühenduste tegemiseks nagu eespool teada sain. Selline kaabel: https://www.onninen.ee/draka-paindkaabe ... a/p/CEB995

Katlaruumis on ka maja elektrikilp ja sealt kaabel karbikule toiteks vedada pole probleem

Ise panin 230V ajamid ja tavalised ON/OFF termostaadid.
Enamus on betoonpõrand ja kohati Tycroc plaadiga vesipõranadaküte.
Ainuke, mis jälgisin poes termostaate valides, et termostaatide reguleerimisvahemik oleks +/-0,5 kraadi (hüsterees).

rst kirjutas: ↑16 Nov 2023, 11:30 Ainuke, mis jälgisin poes termostaate valides, et termostaatide reguleerimisvahemik oleks +/-0,5 kraadi (hüsterees).

See hüstereesi jälgimine on väga olulinee. Paljudel termostaatidel on see +-5C ja normaalselt ei saagi teha... (tuleb kahte kasutada). Kusjuures olen sellises ebaõnnestunud ruumis viibinud - soe kõikuski 26 ja 21 kraadi vahel.