Ehitusfoorum

Kui tõesti on vaja miskit kallist kaitsta, peaks piirikutele lisaks ka pingekontrolli relee panema, mis vajadusel upsile ümber lülitab. PEN katkemise või mitte piisava vooluga 1 faasi lühise korral eespool oleval õhuliinil lähevad faasipinged paigast ära. Piirikud selle eest ei kaitse. Isegi seadmete sees olevad mitte. .

Küülaline kirjutas: 29 Sept 2023, 14:13 Liigpingekaitse peab olema koordineeritud. Peakilbis T1 ja T2 piirikud, järgnevates kilpides T2 ja T3 piirikud ja vajadusel otse seadme juures veel T3 piirikud. Kui T1 ja T2 piirikud kilpides puuduvad, siis ainult T3 (vana tähistusega D) ka ei päästa.

Seda ma siin taga ajangi et abihoonesse omad piirikud. Aga küssa on selles, et kas abihoone piirikule oleks vaja eraldi maandust või siis piisab peakilbi maandus, mis on 20m kaugusel ja sinna läheb 2,5mm juhe?

Kas sulle juba kohale ei jõua, et mingi maanduse takistus, mida sa normaalse jõupingutusega rajada suudad) on mitu suurusjärku suurem, kui PEN-i takistus? Ehk talitluslikus mõttes ei oma see mingit tähtsust (vt takistuste rööpühenduse seoseid). Ma korra soovisin numbreid, selle peale tuli mingi hägune plaa-plaa, millega pole midagi peale hakata. Tore võib olla igatsugu jama igalepoole ühendada, kuid rahaga on tõenäoliselt ka muud teha.

Kui argumenteerid tundlikule elektroonikale, siis tuleks teha elementaarnegi visand, milliste otste vahel võib liigpinge tekkida ja kuidas kaitsta. Selle juurde muidugi ka küsimus- kas on ikka vaja kaitsta? Ka kaitsmise jaoks peab olema tegevus eesmärgistatud ja tehniliselt õigesti tehtud.

Näiteks, kui su paigaldisele ei tule ühtegi välisahelat peale toite, siis võib äkki täiesti probleemivabalt talle ka 1 MV pinget 1-e juhet pidi peale lasta (staatiline selline pinge on seal kindlasti ka juba olnud) ja tuhkagi ei juhtu jne.

rye, endaga rahul olemiseks pane piirikud ja tee kordusmaandus. Hullemaks ei lähe, ise oled rahul. Sellest on siin lugedes aru saada, et sa ise tahad seda teha. Konsultandid arendavad teemat, et neil ka huvitavam oleks.

kunn24 kirjutas: 29 Sept 2023, 18:11 Kas sulle juba kohale ei jõua, et mingi maanduse takistus, mida sa normaalse jõupingutusega rajada suudad) on mitu suurusjärku suurem, kui PEN-i takistus?

Argumendil on pointi kuigi pean piinlikkusega tunnistama, et sellest teemast varem mulle see mõte varem kohale ei jõudnud, aga ilmselt kõik ei ole nii intelligentsed kui kunn24. Samuti julgen tunnistada, et ma ei tea mis on PEN takistus, aga minu jaoks on kunn24-lt saadud mõte selles, et kui 20m kaabli takistus on suurusjärgu võrra väiksem, kui maanduse takistus, siis pole mõtet hakata lisamaandusega jamama. 20m 2,5mm vaskkaabli takistuse oskan arvutada, aga kas kellegil on kogemust mis suurusjärgus võiks tulla maandustakistus, kui näiteks kolm OBO maanduslatti üksteise otsa savipinnasesse peksta.

Küülaline kirjutas: 29 Sept 2023, 14:13

Kalvis kirjutas: 29 Sept 2023, 13:14kui ei kannata standardset EMC ja pinge kvaliteediga ettenähtud liigpingeid välja. Standardelektroonikat saab edukalt kaitsta õige teostusega D klassi pingepiirikuga

kunn24 kirjutas: 29 Sept 2023, 13:29 Õrn elektroonika peab olema tehtud õigesti. Kui ei ole, on rämps

Päris nii ei saa ka väita.
Liigpingekaitse peab olema koordineeritud. Peakilbis T1 ja T2 piirikud, järgnevates kilpides T2 ja T3 piirikud ja vajadusel otse seadme juures veel T3 piirikud. Kui T1 ja T2 piirikud kilpides puuduvad, siis ainult T3 (vana tähistusega D) ka ei päästa.

JAH ja EI. Su soovitus on halb ja ei hakka seda kommenteerima. Lühidalt - selle lahendusega maksad ennast lolliks kui piisab peakilpi ühest õieti valitud liigpinge piirikust... (see lahendus pole vale aga on mõeldud hiigelsuure tööstushoone kaitseks).
Kui inimesel on väga pingetundlik elektroonika siis peab tal selle ees olema D (või T4) klassi liigpingepiirik sõltumata sellest kui ja mis piirikud on eespool. Kõik need liigpinged tulevad eespool olevatest piirikutest läbi.

rye kirjutas: 30 Sept 2023, 09:41 Argumendil on pointi kuigi pean piinlikkusega tunnistama, et sellest teemast varem mulle see mõte varem kohale ei jõudnud, aga ilmselt kõik ei ole nii intelligentsed kui kunn24. Samuti julgen tunnistada, et ma ei tea mis on PEN takistus, aga minu jaoks on kunn24-lt saadud mõte selles, et kui 20m kaabli takistus on suurusjärgu võrra väiksem, kui maanduse takistus, siis pole mõtet hakata lisamaandusega jamama. 20m 2,5mm vaskkaabli takistuse oskan arvutada, aga kas kellegil on kogemust mis suurusjärgus võiks tulla maandustakistus, kui näiteks kolm OBO maanduslatti üksteise otsa savipinnasesse peksta.

MA ka ei saa aru miks peab tavalise pistikuesa ette ehitama täieliku peajaotuskilbi koos kõige rangemate maanduritega jne....

@Rye
Mis õrn eletroonika sinna tuleb?

rye kirjutas: 30 Sept 2023, 09:41 kas kellegil on kogemust mis suurusjärgus võiks tulla maandustakistus, kui näiteks kolm OBO maanduslatti üksteise otsa savipinnasesse peksta.

4,5 oomi olen oma silmaga fikseerinud, aga see ju teatavasti oleneb...
ning vastab tõele väide...

kunn24 kirjutas: 29 Sept 2023, 18:11 ... talitluslikus mõttes ei oma see mingit tähtsust....
kaitsmise jaoks peab olema tegevus eesmärgistatud ja tehniliselt õigesti tehtud.

Ehk talitluslikus mõttes on elektriseadmed maandatud alajaamas, kohapealse kordusmaandamise eesmärk on potentsiaaliühtlustus, piksekaitse.
Mingit aimu õigest tegemisest - saab siit

Tüüpne eramja maandustakistus on olnud 60 oomi (oli löödud varras maasisse) ja mõni vingem sell on saanud ka 30 oomi kätte (siis oli kasutusel vundamendi talla all olev armatuur)

Kas keegi teab palju normid ette näevad?

Ei näe üldse ette, sest Elektrilevi müüb sulle liitumisel PEN juhi kasutamise võimaluse. Mis see on, tee omale lõpuks selgeks. Kui leiad, et PE (ilma N-ta) kasutamine on su paigaldises liiga riskantne, tee omale TT juhistik ja oma maandus.
Hr Imeliku mainitud piksekaitse allaviigu läbilaskmine läbi 2,5 mm 2 kaabli võib olla problemaatiline. Kui piksekaitset pole, pole teemat.

Eelmainitud 60 Ohmi peal tekitab 0,83 A vool puutepinge 50 V (i=u/r), kui võrgust tulev PEN on katkestuses. Kas loed seda ohutuks, on enda otsustada. Kui see maandus täidab mingit Hr Imeliku mainitud pot ühtlustuse rolli, vb olla siis probleemi ei ole. Kas sellisest maandusest on mingit kasu- mulle on segane.

Vastust pole siiani:

@Rye
Mis õrn elektroonika sinna tuleb?

Hr Imelik väitis:

kohapealse kordusmaandamise eesmärk on potentsiaaliühtlustus, piksekaitse.

Mingit aimu õigest tegemisest - saab siit

Just, kui ostad OBO materjali, siis teed õigesti. Ja mida rohkem ostad, seda õigemini.

kunn24 kirjutas: 01 Okt 2023, 15:09kui võrgust tulev PEN on katkestuses

Tänapãeval on see õnneks järjeat harvem tänu maa- ja õhukaablitele.

Eks selle riskiga peab veidi ikka arvestama, kuid kas maandus lahendab probleemi (lahtine ka: kas üldse on reaalne probleem või ainult oletus?), on mulle segane nagu lõik ülevalpool ka mainisin ja põgusalt rehkendasin. Pigem tuleks potentsiaalid ühtlustada.
Ma mingil juhul ei kobise loomulike maandurite vastu (vundamendi sarrused, kaevu metallist manteltoru jne). Jutt käib sellest, kas hakata vardaid Maasse rammima justkui oleks tegu KP paigaldisega ja vaja on tagada pot ühtlustus ning ohutu sammupinge Maa suhtes.
Põgus maandurite konspekt http://www.elektrik.pri.ee/failid/dokum ... aandur.pdf

kunn24 kirjutas: 01 Okt 2023, 15:09 Just, kui ostad OBO materjali, siis teed õigesti. Ja mida rohkem ostad, seda õigemini.

Seal on ka teoreetilisi kirjeldusi ja norme ning tehnilisi andmeid aga ega ma ei arvagi, et Sul selle vastu tegelik huvi.... saaks ainult jaurata (pea piiri, homme tööpäev )

Puutepingest hullem mure PEN katkemisel on see, et ühefaasilised tarbijad jäävad faaside vahele liinipinge alla.

Siis saab aktuaalseks 1 kena maandusvarras, mida sel juhul nimetatakse talitlusmaaduriks ning selle ja N-i vahele ühendatud NC kontaktidega (raske leida, kuid saab sobilikust ümber teha) sobiliku pingega kontaktor, mis katkestab kas kogu paigaldise toite või õrnad grupid. Või teine var, tööstuslik faasikontroller.
Kui mitte tahta end segaseks maksta, võiks vaadata siia https://vi.aliexpress.com/w/wholesale-p ... .1000002.0

Palju tarku vaidlevad ja normaalseks eramaja maandustakistuseks pakutakse 4,5 oomist kuni 60 oomini, norme pole, pista traadijupp maasse ja kärab küll.
Mul mõne aasta eest käis spetsialist auditit tegemas ja huvitav kas tõesti oleks kõik ok olnud kui too oleks 60 oomi mõõtnud?

Miks sa küsid siit, kui sulle on öeldud, et pole normeeritud? Mu väite on juba kriitilise pilguga üle vaadanud vähemalt Hr Küülaline ja Hr Imelik. Probleemi siiani pole nähtud. Seega võib öelda, et väide on kaitstud.

Nii palju sulle igaks juhuks, et kui jookseb 2,5mm2 kaabel, siis selle PE juhi kordumaanduse takistus ei tohi minna alla sellise väärtuse, et kaabli PE-juhis vool läheks mingi rikke korral üle lubatu. Kui aru ei saa, siis on lihtsam kahtlasi tegevusi vältida. Ehk iga paela otsas liiga hea ei ole tegelikult hea.

Kui tuleb järgmine auditi tegija (su tegevust arvestades peaks kohe tulema), siis küsi talt. Neid on erineva rikutuse (st mõistuse või lolluse) astmega.

kunn24 kirjutas: 01 Okt 2023, 18:41 Miks sa küsid siit, kui sulle on öeldud, et pole normeeritud? Mu väite on juba kriitilise pilguga üle vaadanud vähemalt Hr Küülaline ja Hr Imelik. Probleemi siiani pole nähtud. Seega võib öelda, et väide on kaitstud.

Selleks, et aru saada, miks ei ole normeeritud ja mis siis saab, kui auditi käigus selgub, et maandustakistus on näiteks 1000 oomi, 100 oomi, 10 oomi, 1 oom? Kui sa nii rumalale küsimusele ei viitsi vastata, siis kasuta võimalust mitte vastata ja ehk keegi teine viitsib.

kunn24 kirjutas: 01 Okt 2023, 18:41 Nii palju sulle igaks juhuks, et kui jookseb 2,5mm2 kaabel, siis selle PE juhi kordumaanduse takistus ei tohi minna alla sellise väärtuse, et kaabli PE-juhis vooli läheks mingi rikke korral üle lubatu. Kui aru ei saa, siis on lihtsam kahtalsi tegevusi vältida. Ehk iga paela otsas liiga hea ei ole tegelikult hea.

Tänud, sellest saan aru. Selle vältimiseks olekski hea teada mis suurusjärgus on tüüpiline eramaja maandustakistus. Selleks, et lihtsam vastata oleks tõin ka tüüpilise näite, et kui 3 OBO varrast savisesse pinnasesse peksta.

kunn24 kirjutas: 01 Okt 2023, 18:41 Kui tuleb järgmine auditi tegija (su tegevust arvestades peaks kohe tulema), siis küsi talt. Neid on erineva rikutuse (st mõistuse või lolluse) astmega.

Kas siit ei tohi siis küsida. kunn24 - jälle kui küsimused on sinu jaoks liiga rumalad, siis kasuta võimalust mitte vastata, ehk keegi teine vastab.

Küsimustel pole viga, kui need tuleks esmakordselt, kuid kaasnev kiun näitab siiski, et sul on mingi isiklik probleem, millega peaksid tõsiselt tegelema. Su küsitule on siin teemas kõik vastused antud.

PS! väldime foorumis vastuseid stiilis "telli projekt", "mine esindusse", "kutsu professionaal" vms.

Telli projekt ja kutsu professionaal. Su signatuurist mulle tundub, et ma pole esimene, kel oled oma jauramisega ajud välja n..d ja siis isiklikuks läinud. Vaatab, palju varsti neid järel on, kes viitsivad sulle vastata.

Ettepanek moderaatoritele teha lisaks tänamise nupule ka laitmise nupp. Vbl oleks sellest abi trollide ohjeldamisel.

Just, kes on siin teemas troll?

Kui oleks nupp siis saaksime teada.

rye kirjutas: 01 Okt 2023, 20:43 Ettepanek moderaatoritele teha lisaks tänamise nupule ka laitmise nupp. Vbl oleks sellest abi trollide ohjeldamisel.

Möh? Trollil on mingitest miinustest savi. Trollid ei ole lasteaia laste vanuses, kes teatud hulga miinuste kogumisel pistetakse istuma paha lapse tooli.

rye kirjutas: 01 Okt 2023, 20:55 Kui oleks nupp siis saaksime teada.

Mida saaksime teada? Seda, et igal loll oskab teda mitterahuldava vastuse peale laituse nupule vajutada? Milleks?