Ehitusfoorum

Palju maksab ühelt kütteliigilt teisele pidev ümberehitus odavuse/kokkuhoiu nimel? Kui arvestada iga 5-10 aasta takka uut kütteliiki, kas siis see tõesti annab tuntavat kokkuhoidu ja mõjub positiivselt rahakoti paksusele või hoiuarve suurusele? Kahtlen veidi.

Urmas kirjutas: 06 Apr 2022, 22:21 Palju maksab ühelt kütteliigilt teisele pidev ümberehitus odavuse/kokkuhoiu nimel? Kui arvestada iga 5-10 aasta takka uut kütteliiki, kas siis see tõesti annab tuntavat kokkuhoidu ja mõjub positiivselt rahakoti paksusele või hoiuarve suurusele? Kahtlen veidi.

Kõik "uus" on unustatud "vana".
Kes mäletab veel Soomest toodud katlaid, milledel olid gaasi-, vedelküttepõletid ja tahkekütte võimalus ning elektriküttekeha sees?
Sõjaaja valikutes on esimene kriteerium küttematerjali saadavus ja siis alles hind.
Leningraadi blokaadis põletati sooja saamiseks lehe kaupa raamatuid, sest muud enam põletada polnud.

ping kirjutas: 06 Apr 2022, 21:33 Ja seda jubedalt haisevat põlevkiviõli saab ka kodumaal keeta.

Seda aga (vähemalt ilma ümber ehitamata) ühe tavalise kergel kütteõlil töötava põletiga ei küta.

Paraku nii see on, et tõsise kriisi olukorras jäävad kindlasti ellu vaid need, kes saavad metsast puid võtta ja neid ahju ajada. Elektrit pole, gaas on kas kinni või trass õhku lastud ja vedelkütust ilmselt ka eriti kaua kusagilt võtta pole. Kütteperioodi peavad vastu need, kellel on piisava võimsusega generaator ja selle jaoks kütust ning kütteõli mahutid on piisava mahuga, et mahutada mõnede kuude varu ja ka need kellel piisavalt pelletit on varutud. Kui kriis kestab kauem, siis läheb ka neil asi jamaks.

Tänapäevast kodumajapidamise gaasikatelt ei ole võimalik üle viia velkütusele. Teatud tingimustel võib olla võimalik kasutata vedelgaasi. Vedelgaasi kasutava kütteseadme ruumile on maagaasi kasutava seadmega võrreldes erinevad nõuded.
Üleminekul vedelkütusele/ tahkele tuleks enamasti lisaks katlale välja vahetada ka korsten või mis veelgi keerulisem - rajada korsten, sest nn "turbokateldel" korsten tavapärases mõistes puudub.
PS Kodumajapidamises kasutatav kütteõli maksab täna ~1,3€/L, põlevkiviõli hind (eile) on 777 €/tonn
Ühe tööstusettevõtte jaoks tegin eile arvutuse, kus gaasist toodetud soojus maksab 175€/MWh, põlevkiviõlist 85€/MWh - pole vist raske arvata kumb kütus katlasse läheb

Päris huvitav arutelu!
Tegelesin kunagi ettevõtete jne gaasikatlamajadega ja võin lisada et:
- Suures katlamajas saab põleti vahetada kui soov nt põlevkiviõliga kütta. Paraku peab olema mahuti jne.
- Põlevkiviõli ei kasutata kodumajapidamistes. Kodus on ikka diiselkütte põletid.
- Põlevkiviõli kasutamine suuremates katlamajades võimaldab jätta gaasi väiksematele tarbijatele (mitte et seda põlevkiviõli just kodus peaks kasutama).
- Kunagi ammu,ammu kui balloon maksis 3 rbl sai proovitud 300 m2 maja kütta. Päeva või kahega oli balloon tühi. Unustate ka selle et propaan tuleb idanaabrilt st mõttetu teema maja kütmiseks.

- .... Gaasist toodetud soojus maksab 175 € MWh aga Norpool:
07-04-2022 85,08
06-04-2022 119,13
05-04-2022 83,37
04-04-2022 72,39
03-04-2022 88,67
02-04-2022 112,47
01-04-2022 155,45
31-03-2022 192,41
30-03-2022 185,40
29-03-2022 195,07
Ja kui kütad soojuspumbaga siis jagada võib kasvõi kahega kui suuremat arvu ei soovi kasutada.

Coolhouse kirjutas: 07 Apr 2022, 11:15 Ja kui kütad soojuspumbaga siis jagada võib kasvõi kahega kui suuremat arvu ei soovi kasutada.

Sügisel võite need gaasi hinnad ja nordpooli hinnad ka veel kahega korrutada , kui lugeda täna kättesaadavaid majandusporgnoose Eestile , siis pea kõikides mõõdikutes mis on reaalandmete pealt avaldatud on selline 50% möödapanek n: Tarbijahinnaindeksi osas prognoos 6,5% , reaalne 15% jne elektri osas on oodatav hinnatõus sügisel 30% , pange reaalsusega kokku ja vaimud valmis .

Hurraaga sügiseks LNG terminal ei juhtu ju reaalselt seda ja ei suudeta selliseid laevu rentida olukorras kus nõudlus ületab kordades pakkumist

Kui hakatakse võimaldama juba prioriteedi alusel tarbijatele mingit energiakandjat kasutada tähendab seda, et see tarbija juba istubki kodus ja tööl ei käi enam , sest majandus/tööstus samal ajal ju seisab

seega väga reaalselt tasub täna olla valmis juba energia defitsiidiks ja olukorraks kus periooditi puudub ligipääs mingitele teenustele

edit: asjakohane uudis : https://www.err.ee/1608557332/eesti-ja- ... -terminali ehk gaasitarbijatena olete, sellest konkreetsest tegevusest nüüd veelgi rohkem sõltuvad

allikas-CNN
Ei ütleks et 9% tarbitavast energiast moodustaks olulist osa kogutarbimisest. Pealegi on gaasi asendamine valdavalt aja küsimus.
Ka laev on Soome randa tulemas nii nagu uudistest lugeda. Laev sildub sinna terminali kus rohkem gaasi tarbitakse.
https://majandus.postimees.ee/7495212/e ... -terminali

Coolhouse kirjutas: 07 Apr 2022, 15:47 gaas.jpg
allikas-CNN
Ei ütleks et 9% tarbitavast energiast moodustaks olulist osa kogutarbimisest. Pealegi on gaasi asendamine valdavalt aja küsimus.
Ka laev on Soome randa tulemas nii nagu uudistest lugeda. Laev sildub sinna terminali kus rohkem gaasi tarbitakse.

Kui me räägime sellest piskust gaasitarbimisest muude allikate kõrval, siis allikas: Eesti Gaas - Vene gaasi osakaal Eestis on 80%

ja kogu
ülekandevõrgu kaudu transporditav gaas tuleb tänasel päeval kas Venemaalt, Lätist Inčukalnsi
maagaasihoidlast (Venemaalt), Leedust Klaipeda LNG terminalist (Lätti) või Soomest läbi Balticconnectori ühenduse.

No seal joonisel on näidatud, et koguni kõik gaasist tuleb Venemaalt. On see number 80 või 100%, see aga ei muuda fakti, et sellest saadakse vaid 9% energiast.

kunn24 kirjutas: 08 Apr 2022, 04:21 Eesti ütleski Vene gaasi ostmise üles. https://arileht.delfi.ee/artikkel/12000 ... d-ei-touse

Eesti Gaasi juhatuse liikme Margus Kaasiku hinnangul tagab Eesti ja Soome ühine LNG-ujuvterminal piirkonna varustamise gaasiga ning hind ei muutu kallimaks praegusest Vene maagaasist.

Isegi kui gaasi hind ei tõuse, siis ujuvterminali "parkimistasu" mis on suurusjärgus 10 miljardit eur aastas, hakkab sisalduma võrgutasus ja jagatakse (kõigi tarbimises osalevate riikide) tarbijate vahel.

Veskimägi rääkis eile Eesti gaasi aastavajadusest 5 (parandatud) teravatti + Soome vajadus 20 (25?) teravatti, ning kui palju see võib tõsta hinda, võib igaüks ise arvutada.

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 08:39
Veskimägi rääkis eile Eesti gaasi aastavajadusest 5 miljardit teravatti + Soome vajadus 20 (25?) teravatti, ning kui palju see võib tõsta hinda, võib igaüks ise arvutada.

0,0004 eurot kWh kohta.

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 08:39
Isegi kui gaasi hind ei tõuse, siis ujuvterminali "parkimistasu" mis on suurusjärgus 10 miljardit eur aastas, hakkab sisalduma võrgutasus ja jagatakse (kõigi tarbimises osalevate riikide) tarbijate vahel.

Ikka miljonit, mitte miljardit

elektron kirjutas: 08 Apr 2022, 12:49

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 08:39
Isegi kui gaasi hind ei tõuse, siis ujuvterminali "parkimistasu" mis on suurusjärgus 10 miljardit eur aastas, hakkab sisalduma võrgutasus ja jagatakse (kõigi tarbimises osalevate riikide) tarbijate vahel.

Ikka miljonit, mitte miljardit

Jumal tänatud kui nii, ju siis kuulsin neid "null pole number" valesti.

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 08:39 Veskimägi rääkis eile Eesti gaasi aastavajadusest 5 miljardit teravatti + Soome vajadus 20 (25?) teravatti, ning kui palju see võib tõsta hinda, võib igaüks ise arvutada.

Ühikutega ja suurusjärkudega on pahasti. 1 teravatt = miljon megavatti. Sinu numbrite pealt ei maksa küll midagi edasi arvutada . Miljardid teravatid on 9 suurusjärku üle võlli.
"Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi."
https://www.err.ee/1608557332/eesti-ja- ... -terminali

aero kirjutas: 08 Apr 2022, 14:46

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 08:39 Veskimägi rääkis eile Eesti gaasi aastavajadusest 5 miljardit teravatti + Soome vajadus 20 (25?) teravatti, ning kui palju see võib tõsta hinda, võib igaüks ise arvutada.

Ühikutega ja suurusjärkudega on pahasti. 1 teravatt = miljon megavatti. Sinu numbrite pealt ei maksa küll midagi edasi arvutada . Miljardid teravatid on 9 suurusjärku üle võlli.
"Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi."
https://www.err.ee/1608557332/eesti-ja- ... -terminali

Viitasin meediale ja need pole minu sõnad, kes saab aru arvutab ise ja kes ei saa aru kuuleb tõdemust, et "hinnad tõusevad":

"Gaasi ei hakka ostma riigid ega põhivõrguettevõtjad, kes terminali rajavad, ja hiljem terminalioperaatorid. Seda teevad ikkagi turuosalised. Veeldatud gaasi globaalne turg on väga likviidne ja 25 või isegi 50 teravatt-tundi – üks laev on üks teravatt –, kindlasti on see kogus turul saada, küsimus on, mis hinnaga ja mida gaasi hind üldse hakkab tegema. Pigem on küsimus hinnas, mitte selles, kas on saada või mitte."

https://www.err.ee/1608558490/veskimagi ... 0mitte.%22

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 16:29

aero kirjutas: 08 Apr 2022, 14:46

ping kirjutas: 08 Apr 2022, 08:39 Veskimägi rääkis eile Eesti gaasi aastavajadusest 5 miljardit teravatti + Soome vajadus 20 (25?) teravatti, ning kui palju see võib tõsta hinda, võib igaüks ise arvutada.

Ühikutega ja suurusjärkudega on pahasti. 1 teravatt = miljon megavatti. Sinu numbrite pealt ei maksa küll midagi edasi arvutada . Miljardid teravatid on 9 suurusjärku üle võlli.
"Soome aastane gaasitarbimine on umbes 23 teravatt-tundi ja Eesti tarbimine umbes 5 teravatt-tundi."
https://www.err.ee/1608557332/eesti-ja- ... -terminali

Viitasin meediale ja need pole minu sõnad, kes saab aru arvutab ise ja kes ei saa aru kuuleb tõdemust, et "hinnad tõusevad":

"Gaasi ei hakka ostma riigid ega põhivõrguettevõtjad, kes terminali rajavad, ja hiljem terminalioperaatorid. Seda teevad ikkagi turuosalised. Veeldatud gaasi globaalne turg on väga likviidne ja 25 või isegi 50 teravatt-tundi – üks laev on üks teravatt –, kindlasti on see kogus turul saada, küsimus on, mis hinnaga ja mida gaasi hind üldse hakkab tegema. Pigem on küsimus hinnas, mitte selles, kas on saada või mitte."

https://www.err.ee/1608558490/veskimagi ... 0mitte.%22

Osutasin sellele, et meedia räägib teravattidest aga ping - miljarditest teravattidest.

aero kirjutas: 10 Apr 2022, 12:02 ... Osutasin sellele, et meedia räägib teravattidest aga ping - miljarditest teravattidest.

Jah, see sõna on küll vale kohapeale jäänud, algse teksti sõnastuse korrigeerimise käigus.