Ehitusfoorum

Coolhouse kirjutas: 19 Veebr 2022, 09:20 Sanyo CO2 oli turule tulles kõige kõvem masin. Ja seda õige mitmeks aastaks.
Kuna CO2 kasutatakse kõrgetel rõhkudel siis hakkasid masinad lagunema.
Tänase päeva seisuga on soomlastel foorumis hääletus läbi aegade halvima õhk-vesi soojuspumba kohta ja seal on Sanyo CO2 vaieldamatu liider. Üheks põhjuseks arvatavalt ka kallis ostuhind.

Praegu on põhiliseks määravaks teguriks GWP (global warming potential). R410A külmaainet on asendamas R32 ja juba tootmises ka R290 ehk propaani kasutavad kodu tarbeks mõeldud õhk-vesi soojuspumbad.

Ja jälle see vana asi " toodab -25C välisõhul +60C sooja tarbevee".
Tegemist ei ole mingi imeasja või perpeetum mobilega. Soojuspump lööb külmaaine rõhu alla ja gaas kuumeneb.
Mida suurem on rõhk seda enam peab pingutama selle rõhu (kuuma gaasi temperatuuri) saavutamiseks.
Igamees saab katsetada nt kastmisvoolikuga, pihustit koomale keerates rõhk küll suureneb ja peenike nire pritsib kaugemale kuid pritsitava vee kogus väheneb. Seega saab pritsida küll peene joaga ja kaugele kuid kastmine või auto pesemine võtab kordades kauem aega sest töö mahtu ei ole.
Seega ka soojuspumbaga saab teha kuuma vee kuid tootlikus langeb.
Hetkel leidsin R290 külmaainega (monoplokk) õhk-vesi soojuspumbaga saab 70C vett soojendada. Kuid ega see kodutarbijat eriti aita, pigem võib käed ära kõrvetada.

Olen Sinuga 100% nõus aga tundub, et siin grupis on kõrgemat klassi füüsikud, kellel õunad hoopis taevasse kukuvad ja asjad teistmoodi töötavad. Tundub, et lihtsam on mitte siin oma pead vaevata ja las leiutajad leiutavad edasi ja genereerivad probleeme väikese teadlikuse ja arusaamise kohta.

Minu jutu point eespool oli ka, et kui me paneme soojuspumba -25 juures soojust tootma, siis tema kasutegur on väga madal, kompressori pöörded on koguaeg väga kõrgel ning tänu sellele on kompressori eluiga lühem. Parem maksa see üks kuu kus tuleb karmimaid külmasid 10-15€ rohkem, sest soojuspump katab kõrgeid tippusid elektriga ning säästab oma eluiga. Võta võrdlusesse, kas maksad aastas 50€ rohkem igakuised kulusid ja seade peab vastu 12-15 aastat või hoopis võtad temast maksimumi ja seade peab vastu 9-12 aastat. Ja siis kui seade peab vastu lubatud 15 aasta asemel hoopis vähem, siis on tootja ja seade väga pahad ja kehvad ning sina kliendina pahane kogu maailma peale.

Siin puudub suuresti loogika.

Coolhouse kirjutas: 19 Veebr 2022, 09:20 Sanyo CO2 oli turule tulles kõige kõvem masin. Ja seda õige mitmeks aastaks.
Kuna CO2 kasutatakse kõrgetel rõhkudel siis hakkasid masinad lagunema.
Tänase päeva seisuga on soomlastel foorumis hääletus läbi aegade halvima õhk-vesi soojuspumba kohta ja seal on Sanyo CO2 vaieldamatu liider. Üheks põhjuseks arvatavalt ka kallis ostuhind. ...

Olen jälginud aastaid Skandinaavia foorumites selle seadme teemalisi arutelusid ja lahanud omaette nende kasutajate probleeme läbi aja ning ostsin Sanyo (tunduvalt tavahinnast odavamalt, isiklikuks mõõtmiseks ja katsetamiseks) alles siis kui need seadmed olid juba avalikult "mutta tambitud".

Ma teadsin seda juba selle seadme ostmise ajal, et kõik selle seadmega tekkinud probleemid taheti ajada seadme tootja kaela ja tegutseti selle nimel, et see ka niimoodi välja paistaks.

Kuna see agregaat sobib asendama otse radiaatorkütte süsteeme, siis kiideti see müügimeeste poolt üles kui imemasin mis sobib vanade (aegunud tahkeküttega katelde) asendajana ja küsiti müüjate poolt seetõttu vastavalt omakorda veel kõrgemat hinda.
Hinda tõstis ka see, et Rootsi riik kompenseeris suure osa vanade eluhoonete küttesüsteemi renoveerimise hinnast ja see tõttu said küsida müüjad veelgi kõrgemat hinda.
Konkureerivate gaasidega Õ/V seadmete kasutamiseks tuleb radikad moderniseerida madalamale temperatuurile, siis see võimaldas ka CO2 seadmete müügihinda tõsta.

Kuna vanade (soojustamata) hoonete tegelikku energiakulu ei osatud/tahetud õieti hinnata ja lähtuti moodsast arvestuslikust energiakukust (umbes ruutmeetri kohta) ja suuremast müügitulust, siis müüdi enamus seadmeid oluliselt aladimensioneeritult, mis tingis selle et seadmed pidid hakkama väljastama kuni +100C temperatuuriga küttevett (sisemise soojusvaheti gaasi temp kuni +110C), mis lühendas oluliselt nende eluiga.

(Ka oma seadmes olen häälestusperioodil näinud seadmest väljuva vee temperatuuri üle +90C ja päevadel kui välistemp on olnud -25C on seadme kompressor seisnud vähemalt 5 tundi ööpäevas.)

Suure investeeringu teinud kliendid saadeti probleemide ilmnemisel müüjate poolt pikalt ja ei tahetud tunnistada, et klientidele müüdi suurema kasumi ootuses, nende majale sobimatu seade ning süüdi olevaks kuulutati "paha seade" ning selle tootja.

See, et CO2 seadmed pole mingid müstilised, laiatarbes piiratud elueaga ulmeseadmed, näitab kasvõi see, et igas poes olevad, väga laialt kasutusel olevad punased CocaCola müügi külmikud on CO2 agregaatidega.

Nii paistab, et seadmete kõrge hind ja tehniline areng pole mitte "tehnilise progressi aegluse" taga vaid tootjate/müüjate materiaalsete huvide ning ahnuse taga.

ping kirjutas: 19 Veebr 2022, 11:36 ..
Kuna vanade (soojustamata) hoonete tegelikku energiakulu ei osatud/tahetud õieti hinnata ja lähtuti moodsast arvestuslikust energiakukust (umbes ruutmeetri kohta) ja suuremast müügitulust, siis müüdi enamus seadmeid oluliselt aladimensioneeritult, mis tingis selle et seadmed pidid hakkama väljastama kuni +100C temperatuuriga küttevett (sisemise soojusvaheti gaasi temp kuni +110C), mis lühendas oluliselt nende eluiga.
..

Kõrget küttevee temperatuuri on vaja mitte siis, kui soojuspump on aladimensioneeritud, vaid siis, kui radikapinda on liiga vähe. Kui kompressori võimsus on näiteks 4,5kW, ega siis vee temperatuuri tõstmine võimsust juurde ei anna, vaid kõrgem temperatuur saavutatakse ringluskiiruse aeglustamise arvel. Temperatuuri tõstmisel väljastatava energia kogus isegi väheneb kompressori kasuteguri vähenemise tõttu.
Mida suurem on välistemperatuuri ja väljuva vee temperatuuri vahe, seda madalam on soojuspumba kasutegur - see on paika pandud termodünaamika 2. seadusega. Olenemata külmainest ja tehnoloogiast on majanduslikult kasulik seadistada soojustump väljastama võimalikult madala temperatuuriga vett.

martto kirjutas: 19 Veebr 2022, 10:35 ... Minu jutu point eespool oli ka, et kui me paneme soojuspumba -25 juures soojust tootma, siis tema kasutegur on väga madal, kompressori pöörded on koguaeg väga kõrgel ning tänu sellele on kompressori eluiga lühem. Parem maksa see üks kuu kus tuleb karmimaid külmasid 10-15€ rohkem, sest soojuspump katab kõrgeid tippusid elektriga ning säästab oma eluiga. ...

Siin puudub suuresti loogika.

Aitäh toetuse eest ja siinkohal olen täitsa nõus, et müüjad valetavad tehniliste andmete avaldamisel.
Kirjutagu ausalt, et antud ÕSP ei tööta alla -15C välistemperatuuril ja klient teab osta kasvõi 20eur maksva puhuri abiks suurtel külmadel selle asemel et maksta seadme hinnale tuhandeid lisaks.

xil kirjutas: 19 Veebr 2022, 12:03

ping kirjutas: 19 Veebr 2022, 11:36 ..
Kuna vanade (soojustamata) hoonete tegelikku energiakulu ei osatud/tahetud õieti hinnata ja lähtuti moodsast arvestuslikust energiakukust (umbes ruutmeetri kohta) ja suuremast müügitulust, siis müüdi enamus seadmeid oluliselt aladimensioneeritult, mis tingis selle et seadmed pidid hakkama väljastama kuni +100C temperatuuriga küttevett (sisemise soojusvaheti gaasi temp kuni +110C), mis lühendas oluliselt nende eluiga.
..

Kõrget küttevee temperatuuri on vaja mitte siis, kui soojuspump on aladimensioneeritud, vaid siis, kui radikapinda on liiga vähe. Kui kompressori võimsus on näiteks 4,5kW, ega siis vee temperatuuri tõstmine võimsust juurde ei anna, vaid kõrgem temperatuur saavutatakse ringluskiiruse aeglustamise arvel. Temperatuuri tõstmisel väljastatava energia kogus isegi väheneb kompressori kasuteguri vähenemise tõttu.
Mida suurem on välistemperatuuri ja väljuva vee temperatuuri vahe, seda madalam on soojuspumba kasutegur - see on paika pandud termodünaamika 2. seadusega. Olenemata külmainest ja tehnoloogiast on majanduslikult kasulik seadistada soojustump väljastama võimalikult madala temperatuuriga vett.

Hea, kui teate kuna on "vaja" kõrget küttetemperatuuri aga ei saa aru vanade eramute küttesüsteemide erinevusest tänapäevastega, kus ehitusel ka viimastel aastakümnetel midagi on planeeritud ja arvestatud ning mispärast seade vale paigalduse tõttu temperatuuri väljundis üles tõstab.

Kui tänapäeval planeeritakse, küttesüsteemi kõrgema kasuteguri pärast, küttevee tagasivool maksimaalselt madalaks, siis suure külmaga võib vanade majade radiaatorite tagasivoolu temperatuur olla üle +60C (pealevoolul üle 90C) ja kui üle 60C vesi juhtida soojuspumba sisendisse, siis selle väljundis tõuseb temperatuur kriitilise piirini seni kuni soojuspump püüab oma ülesannet täita.
(Olen isegi elanud sellises majas, kus suure külmaga läks radikatesse 90C vesi ja hiljem vahetasin radikad suuremate vastu, et need lapsi ei kõrvetaks.)

Sellisesse süsteemi kus malmradiaatorid ning on olnud või on vabajooksu süsteem põhimõttel 1 ribi 1 m2 põrandapinna kohta saab õhk-vesi või maasoojuspump aidata päris palju.
Üheleheliste plekkradiaatoriga ei õnnestu.
Vanad eramud ja uued eramud .....
Päris hirmutav lugeda https://arileht.delfi.ee/artikkel/95604 ... oti-aarele

Huvitav on lugeda selliseid kirjatükke kus on esitatud fakte. Nt "(Olen isegi elanud sellises majas, kus suure külmaga läks radikatesse 90C vesi ja hiljem vahetasin radikad suuremate vastu, et need lapsi ei kõrvetaks.)"
Kuid sellelt pinnalt ei saa üldistada et teistel ka just nii võib olla.

Coolhouse kirjutas: 19 Veebr 2022, 18:33 Sellisesse süsteemi kus malmradiaatorid ning on olnud või on vabajooksu süsteem põhimõttel 1 ribi 1 m2 põrandapinna kohta ...
... Huvitav on lugeda selliseid kirjatükke kus on esitatud fakte. Nt "(Olen isegi elanud sellises majas, kus suure külmaga läks radikatesse 90C vesi ja hiljem vahetasin radikad suuremate vastu, et need lapsi ei kõrvetaks.)"
Kuid sellelt pinnalt ei saa üldistada et teistel ka just nii võib olla.

Millisel ajajärgul ja millises riigis sai tavaline eramajaehitaja nii jõukaks et iga ruudu kohta 1 ribi panna?
Näiteks Nõuka ajal pidi eramaja vastuvõtmisel olema esitada iga ribi kohta ostutsekk (et pääseda varguse kahtlustusest) aga ribisid poes vabamüügis ei olnud.

Eelmised omanikud olid nii kuuma isevoolse süsteemi ehitanud, kus torud jooksid otse katlast radikatesse ja olid sellega rahul aga mina ehitasin selle ringi.

Vanasti olid inimesed ja olud oluliselt erinevad tänapäevastest ja olen isegi töötanud ruumides millede radiaatoreid köeti auruga ning radikad olid üle 100C kuumad ja särtsusid peale tatistades.
Mingil ajal Nõukaajal, keelati meil ära eluruumide kütmine auruga ja ehitati kesküttesüsteemid ringi.

Pärast 1 ilmasõda ehitatud majades kasutati valdavalt aurukütet (nagu on märgitud ka tuntud laulusalmis), mis hiljem renoveeriti veeringluse peale.
2 ilmasõjas Rootsis oluliselt hooneid ei hävinenud ning "vanade hoonete" all mõtlesin kuni 100 aasta vanuseid hooneid.

Silmaringi avardamiseks tooksin mõned viited ajalooliselt kasutusel olnud aurukesküttesüsteemidele.
Ajal kui elekter (pumpade jaoks) polnud igapäevane asi, kasutati kesküttesüsteemides auru kuna vajas peenemaid torusid ja väiksemaid radiaatoreid, oli ehituselt odavam ja kütte lõppemisel jooksis torustik ja radiaatorid isevoolu teed tühjaks keldrikatlasse, keskkütte süsteemi külmumise vältimiseks.

https://www.britannica.com/technology/steam-heating

James Watt küttis oma kontorit torude kaudu voolava auruga juba 1784. aastal.

https://www.thespruce.com/hot-water-vs- ... rs-1821916

Kui aga teie maja on ehitatud enne 1950. aastat ja sellel on originaalradiaatorid, on need tõenäoliselt aurupõhised radiaatorid.
Nagu nimigi ütleb, on kütteallikaks, mis jookseb läbi toitetorude ja radiaatoritesse, aur.
See luuakse ahjus, mis asub eluruumidest eraldiseisvas piirkonnas, tavaliselt keldris

.

https://inspectapedia.com/heat/Steam_Boiler_Repair.php

Mu 1967. a. valminud majas oli umbes 1 ribi m2 kohta, elutoas rohkemgi. Aga see on päris kummaline kooner, kes õ-v soojuspumba paigaldab, kuid radikaid vahetada ei raatsi.

kunn24 kirjutas: 21 Veebr 2022, 23:05

Ajal kui elekter (pumpade jaoks) polnud igapäevane asi, kasutati kesküttesüsteemides auru kuna vajas peenemaid torusid ja väiksemaid radiaatoreid

Vajas väiksemaid radiaatoreid, aga mitte peenemaid torusid.
Sa teine kord lingi pilt, mis on ka loetav, seal on ka kirjas milline toru peen, milline jäme https://inspectapedia.com/heat/1096s.jpg
Lisan märkuse, et selline sõna otseses mõttes 1-torusüsteem ei saanud olla pika toruga, sest kuum aur aurustanuks tagasinõrguva vedeliku. Seega selline oli rohkem hädalahendus ja tegelikult tehti ikka läbijooksuga ja 2-toruga.

Arvuti eelsel ajal joonistas insener käsitsi pildi ja mõõdud lisati arvutuste juurde.

Läbi aegade on hulga erinevaid lahendusi väljamõeldud, kaasa arvatud "vaakum auruküte".
http://fenkoil.ru/721/
https://www.engineeringtoolbox.com/stea ... d_474.html

Auru- ja kondensaaditorude käbimõõdu arvutamine.
https://www.engineeringtoolbox.com/stea ... -t_20.html

kunn24 kirjutas: 22 Veebr 2022, 00:11

xil kirjutas: 21 Veebr 2022, 22:09 Mu 1967. a. valminud majas oli umbes 1 ribi m2 kohta, elutoas rohkemgi. Aga see on päris kummaline kooner, kes õ-v soojuspumba paigaldab, kuid radikaid vahetada ei raatsi.

Kummaline kooner on see, kes paneb pumba, aga sovjetiaegset maja ei soojusta. Kui teha mõlemad lükked korraga, võib radikad rahule jätta.

Nõuka ajal loeti "soojaks majaks" sellist maja, mille kütmiseks kulus talvel alla 10 tonni kivisütt.

Ühe ZIL koorma sütt (5 tonni) pidi ostma ametlikult, et ostu dokument oleks olemas ja teise koorma hankisid (varastasid).
Aga kolmanda koormaga oleks läinud keeruliseks, sest keset külma talve poleks olnud head sütt saada.

Põhiline koonerdamine on projekteerimise pealt, usutakse müügimeeste ilusat juttu, et "vot see katel kütab kindlasti" ja nii on lõpuks 4-5 erinevat kütteseadet keldris aga ikka on vähe.
Kütteseadmete müüjal ei ole kasulik, kui inimene maja soojustab, siis tal pole enam raha uue küttesüsteemi ostmiseks.

(Tean mitut maja, kus keldris on söekatel, puukatel, elektriküte, soojapump, gaasikatel ja päikse veeküttepaneelid üleval ning keldris olles tunned ennast nagu allveelaeva toruderägastikus.)

Maja soojustamine on kordades kallim, kui soojuspump, radikate vahetamine kordades odavam. Maja soojustamisega kaasneks vahel uus fassaad koos projekti ja asjaajamisega. Paljudel pole selle tarbeks raha. Kui hoone on "arhitektuuriväärtuslik", siis veel lisajamad. Kui hoone küttesüsteemiks on ehitusregistri andmetel "andmed puuduvad" ning naabrid kaebama ei lähe, saab soojuspumba paigaldada ning radikad vahetada ilma projektita ja omavalitsusega suhtlemata.

Nõuka ajal ehitati ühetorusüsteeme just materjalikulu vähendamiseks. Ja nii ongi - ühetorusüsteemil kulub torusi ja radikate pinda natuke vähem kui kahetorusüsteemil. Puudus - väga halb reguleerimine. Ühetorusüsteemil saab reguleerida aga nõuab head projekteerimist ja kaubanduses vähelevinuid pöördklappe.

xil kirjutas: 22 Veebr 2022, 08:37 Maja soojustamine on kordades kallim, kui soojuspump, radikate vahetamine kordades odavam. Maja soojustamisega kaasneks vahel uus fassaad koos projekti ja asjaajamisega.

Jah, kuid selle saab paljuduel juhtudel ehitisteatisega teha. Vaja vaid uued välisilme joonised esitada.

Kui hoone küttesüsteemiks on ehitusregistri andmetel "andmed puuduvad" ning naabrid kaebama ei lähe, saab soojuspumba paigaldada ning radikad vahetada ilma projektita ja omavalitsusega suhtlemata.

Pole probleemi - küttesüsteemi võib eramajas (mitte KÜs) siiski julgelt paremaks ehitada ilma projektita.
KÜs on muud seadused vahel, tegu ikkagi ühistuga.
Teine erand on see miljööväärtuslik ala.

Nii 1 kui 2 torusüsteemis läheb radika külge 2 toru. Ja aururadikad, mida näinud olen, läks ka 2 toru.

Kalvis kirjutas: 22 Veebr 2022, 08:44

xil kirjutas: 22 Veebr 2022, 08:37 Maja soojustamine on kordades kallim, kui soojuspump, radikate vahetamine kordades odavam. Maja soojustamisega kaasneks vahel uus fassaad koos projekti ja asjaajamisega.

Jah, kuid selle saab paljuduel juhtudel ehitisteatisega teha. Vaja vaid uued välisilme joonised esitada.

Kui hoone küttesüsteemiks on ehitusregistri andmetel "andmed puuduvad" ning naabrid kaebama ei lähe, saab soojuspumba paigaldada ning radikad vahetada ilma projektita ja omavalitsusega suhtlemata.

Pole probleemi - küttesüsteemi võib eramajas (mitte KÜs) siiski julgelt paremaks ehitada ilma projektita.
KÜs on muud seadused vahel, tegu ikkagi ühistuga.
Teine erand on see miljööväärtuslik ala.

Oleks loogiline, et ehitusteatisega käivad väiksed asjad lihtsamalt, kahjuks see nii ei ole. Viimane kogemus oli see, et projekt läks alguses kenasti läbi, aga hiljem kasutusteatise esitamisel küsitakse lademes dokumente - kaetud tööde aktid, mõõdistused, ehituspäevikud jne
Sellele, et ehitusteatisega peeditakse asju samas mahus nagu ehitusloaga on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud.

See on su enda asi kas viitsid kasutusteatise bürokraatiaga lolli mängida. Ehitisteatis on siiski paljudel juhtudel kohustuslik ja täna õnne kui KOV sind ei peedista. Kogemusi on, nad oskavad ehitisteatisega peedistada vägagi hästi, seejuures telefoni teel aetakse sellist ülimõnusat rahulikku juttu. Parimad näited - seletuskirjas komaviga, noriti teksti suurusega jne...

kunn24 kirjutas: 22 Veebr 2022, 15:27

Kalvis kirjutas: 22 Veebr 2022, 12:58 Nii 1 kui 2 torusüsteemis läheb radika külge 2 toru. Ja aururadikad, mida näinud olen, läks ka 2 toru.

Sa ei süvenud enne ja ka nüüd üldse pingi esitatud materjali. ok, ega see tänapäeval meil aktuaalne pole ka.

Seotus soojuspumpadega on teemal vähe aga sõltuvalt tänasest poliitilisest situatsioonist, võivad ilma elektrita töötavad küttesüsteemid ka meil vägagi aktuaalseks saada.

Auruküte võeti kasutusele ammu enne elektri laiemat levikut ja kui oldi valmis, et terve maja võib kütmise vaheajal läbikülmuda.
(Kuna raamatuid nagunii enam alles pole, siis tasuks õppida seni kuni veel nett toimib.)

Kondensaat voolab tagasi katlasse ja seisakute ajal täitub süsteem õhuga. See muudab konstruktsiooni sobivaks ajutiselt kuumutatud rakenduseks töötamiseks vee külmumise tingimustes.

https://www.engineeringtoolbox.com/stea ... d_474.html

kunn24 kirjutas: 22 Veebr 2022, 17:42 ... Veeauruküte ja soojuspump ei käi kuidagi kokku, ....

Rahateenimiseks on kõik vahendid head, eriti kui hakatakse jälle toetusi jagama VANADE majade küttesüsteemi renoveerimiseks.
Probleemi tekitabki see, kui mõned seadmete müüjad eksitavalt reklaamivad, et nende poolt pakutav seade sobib asendamaks vana küttekeha.
Tegelikult peaks ka ikka juba olemasoleva kõrgematemperatuurilise küttesüsteemi vähem või rohkem ümberehitama.

ping kirjutas: 06 Mär 2022, 12:11

kunn24 kirjutas: 22 Veebr 2022, 17:42 ... Veeauruküte ja soojuspump ei käi kuidagi kokku, ....

Rahateenimiseks on kõik vahendid head, eriti kui hakatakse jälle toetusi jagama VANADE majade küttesüsteemi renoveerimiseks.
Probleemi tekitabki see, kui mõned seadmete müüjad eksitavalt reklaamivad, et nende poolt pakutav seade sobib asendamaks vana küttekeha.
Tegelikult peaks ka ikka juba olemasoleva kõrgematemperatuurilise küttesüsteemi vähem või rohkem ümberehitama.

Ja..jah , kusagil 1980.a oli meil Tallingaasis hooldusel Tubakavabrik Leek katlamaja ja seal aurukatlad ning radiaatorites ringles aur. Sama võis olla ka Patarei vanglas.
Et kellelgi Eestis oleks kodus aurküttel töötavad radiaatorid on ikka päris hea huumor.

Kõrgtemperatuurilisi küttesüsteeme ehitati eramutes 90 nendatel aastatel ja ka neid ei ole kuigi palju.
Eelmisel kevadel sai tehtud Meriväljal 330 m2 maja, vene aegsed malmradiaatorid ja monoplokk õhk-vesi soojuspump ning töötab küll. Kui kellelgi on ühekordsed plekkradiaatorid ja küttevee pealejooks 70..80 C siis ei saa soojuspumpa panna.
Kui küttevesi 50C siis töötab küll.
Näiteks Mustamäel oli paneelmaja radika temp kuskil 37 C kui õues 0C. Mustamäel on ka maju mis renoveeritud koos õhk-vesi soojuspumpadega.
Seega peab ikka konkreetset maja vaatama enne kui auruküttest rääkida. .

Coolhouse kirjutas: 06 Mär 2022, 12:52 ... Ja..jah , kusagil 1980.a oli meil Tallingaasis hooldusel Tubakavabrik Leek katlamaja ja seal aurukatlad ning radiaatorites ringles aur. Sama võis olla ka Patarei vanglas.
Et kellelgi Eestis oleks kodus aurküttel töötavad radiaatorid on ikka päris hea huumor.

Kõrgtemperatuurilisi küttesüsteeme ehitati eramutes 90 nendatel aastatel ja ka neid ei ole kuigi palju.
Eelmisel kevadel sai tehtud Meriväljal 330 m2 maja, vene aegsed malmradiaatorid ja monoplokk õhk-vesi soojuspump ning töötab küll. Kui kellelgi on ühekordsed plekkradiaatorid ja küttevee pealejooks 70..80 C siis ei saa soojuspumpa panna.
Kui küttevesi 50C siis töötab küll.
Näiteks Mustamäel oli paneelmaja radika temp kuskil 37 C kui õues 0C. Mustamäel on ka maju mis renoveeritud koos õhk-vesi soojuspumpadega.
Seega peab ikka konkreetset maja vaatama enne kui auruküttest rääkida. .

Kas mõtte kinnijooksmine "auruküttele" näitab mõtlemisvõime puudulikust või on tahtlik tegevus tähelepanu põhiteemalt kõrvalejuhtimiseks?

Kuna viidatud sert on väljastatud radiaatorküttele +35C, siis kuidas tekitatakse puudujääv 15C vajaliku pealevoolutemperatuuri +50C saavutamiseks? Otse elektriga?
Ehk isegi välistemperatuuri 0C juures, ei vasta antud antud seade (testitud +35C pealevoolu temperatuuriga), näites toodud majaga sarnasele energiatarbimise profiilile.

Mida sa soovid? Kas seda et sildi peal värvid õiged oleks või tõestusmaterjali kuidas 330 m2 maja 50C kütteveega tänasel päeval köetakse õhk-vesi soojuspumbaga?
Need pildid mis saatsin on väiksematest mudelitest. 330 m2 maja kütab AWC19-R32-M-V6, mitte mõni pildil olev massin mille märgistus sulle arusaamatuks jääb.

Lisaks: Viidatud sert vastab EL määrusele 811/2013 ja käesoleval ajal on see määrus kehtiv.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content ... 6577768415

ping kirjutas: 06 Mär 2022, 14:04 Kuna viidatud sert on väljastatud radiaatorküttele +35C, siis kuidas tekitatakse puudujääv 15C vajaliku pealevoolutemperatuuri +50C saavutamiseks? Otse elektriga?
Ehk isegi välistemperatuuri 0C juures, ei vasta antud antud seade (testitud +35C pealevoolu temperatuuriga), näites toodud majaga sarnasele energiatarbimise profiilile.

Küttesüsteemi uuendamine on sedavõrd suur investeering, et radikate vahetus selle juures on suhteliselt väike lisakulu. Eraldi küsimus on veel see, et kas laekasseti lisamine annaks lisaefektiivsust ja suvise jahtuse võimaluse?

jakim kirjutas: 18 Veebr 2022, 10:56 Olen siin arvutanud edasi ja tagasi, aga vaadates erinevaid andmeid tundub, et aasta viimase kuu keskmise temperatuuriga -5 on ka parimate õhk-vesi COP 1,5 - 1,75 ja tasuvus vägagi kahtlane? Kas keegi lükkab ümber selle?

Nagu siin ja paraleelteemades on näha, siis seadmete müüjad tõese info jagamise asemel soovitavad asi ära osta ja sinisilmselt uskuda, et see tehing on "väga mõnus".

Intrigeerisin teemat, oodates et vast mõni müüja ikka raatsib uuemad andmeid avaldada aga avaldan siis ise, sest minul on need eelmisel aastal järjekordselt väljaotsitud ja salvestatud.

NB! Ma ei ütle ühegi seadme kohta, et see konkreetne seade oleks paha, vaid halb saab olla see seade, mida õgesti ei kasutata.
Leidke insener, kes oskab selgitada seadme kasutamist, nii et sellest ka tulu tõuseks.

Panen siia näiteks ülalmainitud Amitime kodulehelt 9kW HeatStar seadme testitud andmed:
http://www.amitime.com/product_show.aspx?id=504

Tuleb panna tähele, et tabelis toodud andmed kehtivad ainult soojuspumba soojusväljastusele ja ei sisalda ei sulatuseks kuluvat energiat ega tsirkulatsioonipumpade poolt tarbitavat energiat ja see energia tuleb kasuteguri arvutamisel pumba soojusvõimsusest maha lahutada.

Sammuti tuleb pöörata tähelepanu seadme deklareeritud soojusvõimsusele 9kW ja selle saavutamiseks peab radiaatorkütet kasutades:
-7C välistemperatuuriga 4116W otseelektriga juurde kütta,
-15C välistemperatuuriga 5377W otseelektriga juurde,
-25C välistemperatuuriga 6424W otseelektriga juurde.

Neile, kes tabelit ei näe lugeda, toon eraldi välja +55C pealevoolu read:
Välistemp......tagasivool.C.....pealevool.C.....soojusvõimsus.W...tarbitav elekter,W....COP
-7.................52,3...............55................4883,38..............2827,14..............1,73
-15.................53,0..............55,02.............3632,02..............2607,25..............1,39
-25.................53,65.............55,08.............2576,03..............2442,16.............1,05
Nagu näha, siis isegi juba -15C juures on radiaatorkütte puhul kasutegur lähedane ühele kui arvestada ka sulatuse ja pumpade energiakuluga.

Nendest andmetest lähtuvalt saab koostada arvutusülesande:

Kui pumbaseadme komplekti (seade+paigaldus) soetusmaksumus on 6000eur, prognoositud elueaga 10 aastat (+radiaatorite vahetus?) ja võrreldes 4x2kW õliradiaatori maksumusega (4x50eur) ning kui kütteperiood on igal aastal 6 kuud, siis:
*) Kui suur peab hoone aastane energiatarve olema, et sellise 9kW pumbaseadme soetamine meie talves majanduslikult tasuks?
*) Milline peab olema elektri kWh hind, et pumbaseadme soetamine meie talves ära tasuks.

Kellel valik on ees ja ise ei saa arvutamisega hakkama palkab pädeva inseneri rehkendama.

kunn24 kirjutas: 07 Mär 2022, 21:32 Kas utoopia pole teha vedelikküttesüsteemi 1,5 K temperatuurivahega peale- tagasi?

See on äri.
Utoopia on see, et "rahul olevad" kliendid on rõõmsalt nõus (siingi on kuulutatud rõõmu hetkel veel odavalt kättesaadava elektri üle) selliselt toimiva seadme eest sellist summat välja käima.

Kui kliendid ei oska paremaid seadmeid tahta ega majanduslikke arvutusi teha, siis ega tootja ka ei vaevu vajalikke parameetritega seadmeid tegema, sest energiamärgised saab ju vajadusel ikka "ilusaks joonistada".
Kui tulevikus kehtestatakse kõrgemad energiamärgise nõuded, küll siis ka paremaid seadmeid hakatakse tegema.

http://www.soojuspumbaliit.ee/Dimensioneerimine

Pikaaegsed kogemused näitavad, et soojuspump dimensioneeritakse 60-75% maksimaalsest vajatavast küttevõimsusest. See katab sõltuvalt valitud soojusallikast ligikaudu 70-95% aastasest kütteenergiavajadusest. Vajalik lisaenergia saadakse kasutades elektriküttekeha või lisaküttekatelt.

Dimensioneerimisel peab kindlasti lähtuma välisõhu arvutuslikust temperatuurist (VAT), mis on nt Tallinnas -22 ºC ja arvutuslikust sisetemperatuurist, mis on vastavalt +21 ºC.

Nagu eeltoodud numbritest ka näha, siis enamusel sellistel kombikütteseadmetel on soojuspumba võimsus ainult ca25% vajalikust ning puudujääv osa tuleb "rahulolevalt" kütta otseelektriga.

("Rahulolu" - on meeleseisund, kus inimene lähtuvalt oma kogemustest ja teadmistest ei oska paremat tahta.)

ping kirjutas: 07 Mär 2022, 10:15
Sammuti tuleb pöörata tähelepanu seadme deklareeritud soojusvõimsusele 9kW ja selle saavutamiseks peab radiaatorkütet kasutades:
-7C välistemperatuuriga 4116W otseelektriga juurde kütta,
-15C välistemperatuuriga 5377W otseelektriga juurde,
-25C välistemperatuuriga 6424W otseelektriga juurde.

Lugupeetud härra Ping:
Kui tegemist oleks ulmekirjandusega siis võiks need pikad arutelud isegi huvi pakkuda.
Lugu on nii et mitte inimene ega maja ei teeninda soojuspumpa vaid soojuspump töötab inimese heaks ehk kütab maja. St eesmärk on maja kütmine, mitte see et soojuspump annaks just 9 kW soojusvõimsust.
Maja vajab soojust ja kui tavaline maja (nt C klass) vajab -22 C juures 9 kW soojusvõimsust siis kuskil 0 C juures vajab maja soojust poole vähem. Seega sinu teooria et soojuspump peaks välja andma igal ajahetkel 9 kW soojusvõimsust on sinu enda poolt väljamõeldud.
Kogu see jutt meenutab täna hommikust hr Lavrovi avaldust kus ta teeb kõik et sõda ära hoida. Tavaliselt võib nimetada sellist teksti avaldamist demagoogiaks.
Aga, noh, pane edasi sest "any publicity is good publicity". Loen rõõmuga.