Ehitusfoorum

kunn24,
kandilisi manomeetreid müüakse ainult proffidele ja seda ka tutvuste alusel. Mul üks alltöövõtja üritas huiata, kleepis kuni 6 bar mõõteskaalaga jublakale 10 bar mõõteskaalaga kleepsu ja automaatika ei saa aru, miks surve pisike.

Aga sm prill (parandus: eelnev postijata mõtles kasutajat ping) teooriast: äkki tal oli kunagi väga suur juhe (või lausa kaabel?), ja see risti olev oli elektroonikale mõeldud? Mina hoian elektrist eemale, pole eriala inimene.

Provokatiivne küsimus: kus on fotol hüdrodünaamika, võrreldes TA maakodu lahendusega (foto minu oma, asukoht Eesti, kasutuseesmärk olme).

kunn24 kirjutas: 18 Juun 2021, 11:50 .. ka Prilli eespool mainitud rõhulaineid. ..

.. Kuid sm Prill esitas eespool vahva teooria, et kui juhtmejupile teha ühendus risti, on olukord teine, kui teha pikuti...

Härrad - ma pole seda teemat kommenteerinud, ega teooriaid esitanud. Ühtepidi on au, kui mind teooriatega kullatakse teisalt ei tahaks end teema kakelungi segada

Hr Prill, Te saite ehk valesti aru: üritatakse saada arutelule (mitte kakelung) laiapõhjalist ja ka sügavuti minevat kandepinda ja kaasatakse ka näiteks günekolooge, geolooge ...

Tegelikult puudub siin igasugune konstruktiivne arutelu sest, mina arvasin pildi järgi, et "Sellist näitu näitav, sellise paigaldusviisiga koduse hüdrofori poolt survestatav manomeeter on suure tõenäosusega oma töö juba lõpetanud".
Mille peale "manomeetreid paberile joonistav" Härra arvas, et kõik paberile joonistatud manomeetrid töötavad tõrgeteta aegade lõpuni olenemata paigaldusviisist.

pingikene,
müügimehel õnnestus oma tööd hästi teha ja asjaoskamatule maha müüa mõttetult võimas (lugeda: kulukas) pump. Antud manomeeter kannatab mõõta kuni 10 bar, kui oskate siis arvutage selle TA foto näidu 7 bar näol nö "tagasi", mis oleks tavaolukorras töörõhk süsteemis, kui arvate, et just selle foto tegemise hetkel laineteooria toimus ja hüdraulilise löögi esimene piik ajas seieri jäädavalt püsti. Karta on, et ei oska.

Projekteerija ülesanne on minimiseerida ka hüdraulilise löögi esinemine ja võtta kasutusele abinõud viidatu vältimiseks või minimiseerimiseks või siis lastagi toimuda kontrollitud olukorras.

Minu fotol oleva dünaamika arvutamiseks: r/v ja 350mm, vooluhulk maksimaalselt 90 l/s, rõhk kuni 10 bar , käänak 90°. Kui suur on käänakus tekkiv reaktiivjõud (näiteks tonnides)?

suvaline kirjutas: 19 Juun 2021, 14:11 pingikene,
müügimehel õnnestus oma tööd hästi teha ja asjaoskamatule maha müüa mõttetult võimas (lugeda: kulukas) pump. Antud manomeeter kannatab mõõta kuni 10 bar, kui oskate siis arvutage selle TA foto näidu 7 bar näol nö "tagasi", mis oleks tavaolukorras töörõhk süsteemis, kui arvate, et just selle foto tegemise hetkel laineteooria toimus ja hüdraulilise löögi esimene piik ajas seieri jäädavalt püsti. Karta on, et ei oska. ...

Ma pole veel sellises konditsioonis, et arusaada selle kirjutuse seoseid "aruteluga" ja mis puutub siia teooria "hüdrolöögi pildistamisest". (Ma ise olen küll manomeetri osuti liikumisest video teinud hüdrolöögi ajal, et hiljem aegluubis analüüsita näitu.)

Kuna siin juba läks piltmõistatuste esitlemiseks, siis õnnestus ka täna paar mõistatust kaadrisse saada reaalsest elust ja esitleks neid siinkohal ajaviiteks ning silmaharjutuseks.

Millised manomeetrid näitavad reaalset näitu? (Kõik ühel pildil olevad manomeetrid on sama skaalaga.)
Millised pumbad töötavad, kui töötavad?
Ehk kus on hüdrostaatika või hüdrodünaamika?

Palju hüdrolöögi ajal piik umbes ära käib? Mul on majal linna veesüsteemiga ühendus ja põhimõtteliselt on sama lihtne süsteem, et veetoru tuleb sisse, siis on vahel kaugloetav arvesti ja sealt vanu rauast torusid pidi otse pellerisse ja kraanikaussi. Kollektorit ega manomeetrit polegi. Kas peaks muretsema hüdrolöögi pärast ja kuidas seda puhverdada?

ping,
kuna ma ei tea, mis eesmärki need pumbad täidavad siis on väga raske midagi kommentaarida. Soojamajandus (kui jah siis sellest hoian mina eemale)? Kui veemajandus siis on lahendused kõvasti valesti.

T25,
otselöök on kõige hullem, kui sul "maakodu manomeeter näitab 7 bar" siis lõdvalt kihutab üle 10 bar. Kaudlöögi korral ca poole vähem. Selleks ongi EVS-s viide: uutes tarbevee torustikes tohib max rõhk olla kuni 6 bar.

suvaline kirjutas: 20 Juun 2021, 20:06 ping,
kuna ma ei tea, mis eesmärki need pumbad täidavad siis on väga raske midagi kommentaarida. Soojamajandus (kui jah siis sellest hoian mina eemale)? Kui veemajandus siis on lahendused kõvasti valesti.
...

Elukauge inimene võib ainult väita, et "tegelikus elus peab kõik lihtne ja õige olema".
Sooja vee hüdrodünaamika on sama, väljaarvatud et soojema vee viskoosus on suurem kui külmal veel.
Vihjeks:
Ülemisel pildil töötab kolmest paraleelsest pumbast pildil ainult punane.
Aluminsel pildil on pump seisatud "mõõteriistade" võrdlemiseks staatilisel rõhul.

(Kui nõukaajal taadeldi kohustuslikult igal aastal manomeetreid (kui mõõteriistu), siis tänapäeval kui kõik vajalikud andmed lähevad andurite kaudu nagunii kontrolleritesse, siis tänapäeval täidavad enamik manomeetreid indikatiivse "asjaliku korgi" ülesannet ning lambist ei saa usaldada ühegi manomeetri näitu.)

siinseid teemasid on ikka vahva jälgida, kuidas lihtsa inimese "maamaja toru" küsimus muutub kiiresti suurte süsteemide raketiteaduseks, kus juuksekarv aetakse ka lõhki.
Kas inimene siinsest teadusest abi saab või on ammu käega löönud ja ehitab lõpuks nii nagu oskab, nagu isad-vanaisad kümnendeid enne neid, saab elatud, pestud, lapsed kasvataud, kui midagi nihu läheb või ära laguneb kõpitsetakse paremaks ja elu läheb edasi.
Kunagi miskis ehitussaates käsitleti sauna tuleohutusteemat ja külalisekspert väitis, et 10-st saunast 9 ei vasta nõuetele, sest Eesti on täis kümnendite jooksul omast tarkusest ehitatud saunu ning samas ei näe ka saunade massilist mahapõlemist, kuigi ohutuskujad jm nõuded ei vasta ohutusnormidele.
Sama kehtib vist paljule, alates elektrist kuni torustikeni, kus selliseid pilte võiks elamistest klõpsida nõrkemiseni ja profid ei jõuaks ära kommenteerida, kui valesti kõik on, ometi ka need profid ja terved põlvkonnad ise võivad olla üles kasvatatud selliste küsitavate tehnosüsteemide najal.

pingike:
vedeliku soojenedes viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. Kuivõrd rõhu toime avaldub ainult väga suurte rõhumuutuste puhul, siis seda tavaliselt ei arvestata.

Prill, seda ma ju räägingi, et lausa nii vahva, et ei pea Pikritki tellima. Muus osas on Teil väär arusaam: asjatundmatu inimene loeb käesolevat foorumit, kus ping jagab väga valet informatsiooni, ehitab selle omal kodus valmis ja kaotab elu.

Pööraks selle teema uuesti maamaja ja veesüsteemi poole.

Vanal maamajal on plaanis välja vahetada kõik seisasees olevad vasktorud ja asemele tuleb seinapealne alupex toru.

Põhjus on lihtne, seina sees kipuvad torud talvel ära jäätuma.

Küsimused on järgmised:

1#
16mm alupex peaks vist piisama ühepere elamu torustikuks?

2#
Läbiviik vannitoast kööki, valamu jaoks. Kas võiks teha ühe 50mm augu kuhu sisse läheb 2 toru. Auku muidugi hülss ja hiljem makroflexi täis.

3#
Kas vannitoa sisene paigaldis peab minema laealla ja siis iga tarviti juurest tulema toru alla?
Või jooksevad torud pigem põranda ligidalt ja tõusevad, kus vaja?

4#
Kas iga tarviti juures, peab olema sulgeseade või pole vaja, kuna selles ruumis asub peakraan?

5#
Kas keegi võiks jagada mulle standardit EVS835
Saadaksin oma e-maili PS sõnumiga.


Tänud.

16 mm tavajuhtumil jah. Aga siin on palju agasi. Kogemustega sell teeb rõhulangude arvutused. Võin kinnitada, üsna kergesti võib alupex oskamatul projekteerimisel valusasti vastu näppe saada
2 - maitse asi kuidas auke teed. Peaasi, et toru läbi saab. 50 mm on raskem puurida.
3 - tee kuidas tahad.
4 - kui ruumi ei köeta siis pead kõik torud nii projekteerima, et vee saab 100% välja. (see vastab 3 - ei saa siis nii teha kuidas tahad)

Kas 16mm toru rõhulangus tekitab sellise jama, et duššiall olles saad sahmaka külma vett, kui keegi samal ajal köögis kuuma vee avab?
20mm toru puhul seda pole?


Tänud kiire vastuse eest.

Saab jah sellise jama aga põhjuseks pole toru vaid liitmik. toru aga liitmikuta panna ei saa....
Said asjale pihta - kui WC potil pane kuidas tahad siis dushi voolikuga tuleb nutikamalt lahendada.

Crown kirjutas: 18 Aug 2024, 10:17 4#
Kas iga tarviti juures, peab olema sulgeseade või pole vaja, kuna selles ruumis asub peakraan?

Ise teeks kollektori ja siis idee järgi ei tohiks kõikumisi olla ja saad vajadusel kollektorist ükssaaval lahti või kinni keerata. Selle süsteemi ainuke miinus on rahaline pool ehk lisaks kollektori(te)le on rohkem toru vaja osta.

Urmas kirjutas: 18 Aug 2024, 16:31

Crown kirjutas: 18 Aug 2024, 10:17 4#
Kas iga tarviti juures, peab olema sulgeseade või pole vaja, kuna selles ruumis asub peakraan?

Ise teeks kollektori ja siis idee järgi ei tohiks kõikumisi olla ja saad vajadusel kollektorist ükssaaval lahti või kinni keerata. Selle süsteemi ainuke miinus on rahaline pool ehk lisaks kollektori(te)le on rohkem toru vaja osta.

- Mina teeks ka kollektoriga, nagu Urmas juba soovitas, kõikumisi ei pruugi see küll täielikult ellimineerida.
- PEX tekitab väiksemat voolutakistust võrreldes AluPexiga. Aga kui installatsioon nähtavale jääb, siis PEX'i on tülikam silmale enam-vähem rahuldavalt teha
- Kasuta termostaat duššisegistit, see aitab mõnevõrra sooja/ külma vee survekõikumisi tasandada
- on olemas veel diferentsiaalsed kuuma/külma vee surveühtlustusklapid. Nende viimastega mul isiklik kogemus puudub, et kui efektiivsed need tegelikult on.

Selle paigaldise nimetajaks on pigem "niipalju kui vajalik ja niivähe kui võimalik"

Kollektorit ei soovi kuna siis jookseks mööda vannituba väga palju erinevaid torusid.

Plaan on panna veefiltrist kuni boilerini ja duššinurgani 20mm alupex.

Kööki, kraanikaussi, wc potti läheb 16mm alupex.

Eraldi sulgekraanid tulevad ainult köögi valamu alla ja veefiltri juurde.

Wc poti, duššinurga ja vannitoa segistile kraane ei pane.

Üks kraan läheb veel boileri alla, et vajadusel saaks boileri tühjaks lasta. Sinna otsa ühendan ka pesumasina.

Crown kirjutas: 18 Aug 2024, 19:35 Selle paigaldise nimetajaks on pigem "niipalju kui vajalik ja niivähe kui võimalik"

Kollektorit ei soovi kuna siis jookseks mööda vannituba väga palju erinevaid torusid.

Plaan on panna veefiltrist kuni boilerini ja duššinurgani 20mm alupex.

Kööki, kraanikaussi, wc potti läheb 16mm alupex.

Eraldi sulgekraanid tulevad ainult köögi valamu alla ja veefiltri juurde.

Wc poti, duššinurga ja vannitoa segistile kraane ei pane.

Üks kraan läheb veel boileri alla, et vajadusel saaks boileri tühjaks lasta. Sinna otsa ühendan ka pesumasina.

Plaan on ju Sul täiesti paigas! Mida nüüd siit veel ootad? Heakskiitu või mahamaterdamist?
Isiklikult mina sinu plaani järgi ei teeks

EVS835 standard veel puudu.

Crown kirjutas: 18 Aug 2024, 19:58 EVS835 standard veel puudu.

Ja arvad,et siin keegi tasuta jagab? Siin on ainult arvamused ja kogemustele põhinevad nõuanded - enama saamiseks tuleb vastava ala spetsialist palgata

RaJy kirjutas: 18 Aug 2024, 20:55

Crown kirjutas: 18 Aug 2024, 19:58 EVS835 standard veel puudu.

Ja arvad,et siin keegi tasuta jagab? Siin on ainult arvamused ja kogemustele põhinevad nõuanded - enama saamiseks tuleb vastava ala spetsialist palgata

Keegi ei võta seda riski, karistada saaks see, kes jagas, mitte see, kellele jagati

Selge...

Üks küsimus veel.

Kas on väga vale, kui ma ei pane kööki valamukappi sisse, WC poti juurde, vannitoa kraanikausi alla segisti kanda vms...



Vaid panen selle asemele lihtsalt nipli.

Või siis veel lihtsam,
Põrandat ligi, seina peal 16mm alupex torud, kõrgustel 5 ja 10cm, alumine soe vesi, ülemine külm vesi.

WC poti juures on külma vee peal selline kolmik:



Samasuguseid on ka dushikabiini taga 2tk külm-kuum vesi. Ning sinna 1/2 niplisse läheb pehme voolik.

Eelista võimalusel pigem pressitavaid liitmikke. presstangid saad rendist.
"Kandade" kasutamine pole oluline pane otse üleminek 16-1/2