xxx111 kirjutas: 20 Juun 2021, 23:49
No sel juhul defineeri investeering...
Kõige lihtsam investeering: investeering omakapitali (
https://et.wikipedia.org/wiki/Omakapital) . Lihtsalt teine investeerimisvahend.
Investeeringul võib olla ka negatiivne tootlus. Muidugi võib osta kallist, võib osta odavat jne või vahendada. Kui sa oma aktsiatega raha kaotad ei saa sa ütleda , et see ei olnud investeering, lihtsalt kukkus halvasti välja.
Mis te arvate mis kinnisvaraärimess kinnisvaraturul teeb , ostab odavalt, võibolla renoveerib, lammutab jne ja müüb kallilt, absurdselt kallilt, riskid on ka kõrged. Viimasel ajal pigem rendib toodetut, et turul osalejad (loe sina ja su järeltulijad) ei saaks kinnisvara omada, sest ta teab, et see mäng on üle põlvkondade ja tema järeltulijad on kindlasti veelgi paremad kupjad. Teavad kuna kinnisvara ei teki piisava kiirusega peale, ehitada ei saa igaüks ja igale poole, turg on reguleeritud seadusandlusega, ehitamiseks on vaja kapitali mida rentijal ei teki üldse või tekib piisava viivitusega ja muu maailm on kinnitanud, et see pikk mäng ju õnnestub.
Minu kinnisvara on vaieldamatult investeering kuna seda tehakse kaasatud (pangalaen, etevõtlustulu, renditulu) finantseeringuga. Oma vanuse järgi ma näen veel selle koha tootlikuse ära (plaan müüa, rentida), aga see on pikem mäng pärijatele. Isegi, kui sina tekitasid oma kinnisvara omavahenditest oled ikkagi selle kapitali omanik, võid ju olla negatiivse tootlusega, aga selle väärtus ei ole ju täna 0. Lisaks on see kapital pärandatav ja pärija võib seda lugeda ju lausa tuluna kuna sisend oli tõenäoliselt tema jaoks 0 ja sinu tehtud kulud saab maha arvata, turuväärtus oleneb ajast. Millegipärast ei usu, et su investeering on põllul kus pärandimaks ületab kinnisvara väärtuse jne juhud.
Kui sul ei ole oma kodu oled kas kodutu või kõrge(ma) püsikuluga rentnik. Oma kodus (oma kapitalil) võid kügeleda ka 0 kuluga ilma teenusteta jne. Olukord võib olla sitt, aga saab olla su tuleviku väetis. Sa võid käia tööl, saata tööandja kukele ja minna koju olla seal null kuluga kuniks leiad uue töö. Võid olla vana, müüa oma kinnisvara ja tasuda vanadekodu eest. Rendipinnal saab ka , aga ebameeldv ja enamus kipuvad rendi ikka ära maksma või kompromisse leidma, tihti võttes endalt võimaluse teha piisav investeering omakapitali. Samuti on selline inimene tööandja võimu all ja vähem iseseisev, kodutuks jäämise oht on kordades suurem, meie kliimas ka väga raske juhus ja sealt olukorras tagasi tulevad (meie kliimas) vähesed. Rendipinnalt vanadekodusse on ka üsna raske kukkumine, valikud on ahtramad. Õnneks on meil piisavalt kinnisvaraomanike ja enamus võib lugeda lapsepõlvekodu (veel) tagavara väljapääsuks.
Küülaline kirjutas: 21 Juun 2021, 09:41
Mõni on uue televiisori ostmist ka investeeringuks nimetanud.
Ka see on ju nõuka- või vabariigi algusaegadel ju tõsi olnud kus defitsiidis on õnnestunud müüa kallimalt, kui ostetakse ja lisati "soome kiip" ja hind oli kenam. Tänapäeval muidugi on see koondunud kapitalisti pärusmaaks ja oma ostetuga sa enam kapitalisti ei võida kuna ta on teinud kõik selleks, et turg oleks pakkumistest küllastunud või tootjalukuga (seadmed ei ühildu jne). Kapitalil on olnud aega see mäng võita, sama tehakse kinnisvaras ja sinu enda lastele.
Prill kirjutas: 21 Juun 2021, 11:52 läinud meie veidrast kinnisvaraturu olukorrast, kus enamik inimesi elab enda kinnisvaral, muus ilmas see nii ei olevat vaid eriti linnades elavad inimesed üüripindadel.
Miks see nii on, ei oska öelda
Väga lihtne ütelda, meil ei ole veel olnud piisavalt kapitalismiperioodi ja see ei ole veider see on õnn ja veider on see, kui ühel ettevõttel/pensionifondil on linnas ~65000 korterit mida rentida (tavapärane olukord mujal maailmas) ja rahvast oma suva järgi kurnata (riik saab ainult kinnisvara, maamaksu vms).
Meie kapitaaliturg kinnisvara näol on omane varakapitalismile, samas see on pika % mäng ja igal järgneval põlvkonnal on raskem seda status quod hoida, kapital võidab. Loe: meie lastel ja lastelastel on varsti pea võimatu saada kinnisvara omanikuks ja tuleb leppida rentimisega nagu mujal. Sissetulek meie elukaarel on paraku kõver nagu iga teine kriips majanudsteoorias ja nii on enamus aega sellest kus sa ei teeni üldse või ei teeni tänase elukvaliteedi hoidmiseks piisavalt (liiga noor, kriisiperioodid, liiga vana jne). Muidugi oleks tore ju mitte midagi omada ja ainult rentida , aga seesama kõver defineerib ära kasumisaaja/võitja. Loe uudistest miks kukkus Rootsi viimane valitsus
ikka sellesama pika mängu pärast. Berliin juba kaotas, Rootsi veel võitis, aga valitsus kukkus, mäng käib ju edasi, kapitali(l) on (aega), inimesed lähevad ja tulevad.
Prill kirjutas: 21 Juun 2021, 11:52
Paraku tean ka inimesi, kes kodu soetamisel peavad investeeringuvaadet oluliseks, piltlikult pingutati kodu soetamisel ninast veri välja, et uus kodu ehitada prežtiisesse linnaossa.
Kinnisvar hinna moodustab asukoht, asukoht ja asukoht. Põllul võib jopata, aga ei pruugi n: kes on sõitnud Pärnusse näeb Are külje all ebaõnnestumist ja eks neid on mujalgi. On tühju külasid, linnades tühjad majad, maju lammutatakse. Põhjus miks väikelinnad pole aastakümneid näinud suuremat elamufondi uuenemist ongi selles asukohas, kapitali kauguses.
Ka mina pingutan selle nimel, et minu elukaarel toodetud omakapital oleks minu pärijate jaoks hea sisend ja õpetan ka neid kasumlikult käituma. See ongi minu investeering, need kodud (korterid, majad jne) saab pärast mind realiseerida või välja rentida või kasvõi kasutada oma püsikulude minimeerimiseks. Mis peale mind juhtub ma muidugi teada ei saa, aga igat mängu on võimalik õppetada.
xxx111 kirjutas: 21 Juun 2021, 16:01
Mul lihtsalt on investeeringule oma ootused ja kohe kindlasti minu kodu neid ootusi ei täida
Jah, kui sul kodu ei oleks, siis samaväärse rentimisel oleksid su püsikulud rentnikuna eeldavalt kõrgemad ja sinu teised investeeringud ei pruugiks su ootuseid täita (kuna püsikulud oleks suuremad). Seda ka juhul, kui su oma kinnisvara on finantseeritud pangalaenuga mis sisuliselt fikseerib su püsikulude taseme ja lubab investeerida omakapitali (laenuprotsendi kuluga) või teistesse vahenditesse.
xxx111 kirjutas: 21 Juun 2021, 22:54
Väga tubli, et ostad uue...
Aga millises kohas see tulu tekib (investeeringu puhul justkui ootaks tulu)?
Millises kohas see positiivne rahavoog tekib?
Millises kohas on mulle kasu kui ostan korteri / müün seitsme aasta pärast 7x (või minu päras ka 700x) kallimalt ja ostan saadud rahaga asemele analoogse?
Ning vahepeal olen 7 aastat sinna raha ainult sisse matnud (küte, vesi, jne, jne)?
Tegelt ju saad isegi aru, et kinnisvaraga on võimalik teenida tulu, sul ei oleks ju muidu niipalju tööd. Kõik me oleme kuskilt tulnud , soetanud erineva kvaliteediga elupindu , rentinud jne. Kolkast > korterisse > korterist korterisse või majja jne. Kui sa valid oma "kodud" asukoha targalt , siis oledki teinud parema investeeringu. Vanemad kes täna omavad ja pärandavad või inimesed kes finantseerivad laenuga teevad kõik investeeringu omakapitali. Turg võib pöörduda , investeeringud on ju lähiajaloos paljusid ka alt vedanud, paljud on ka tipus realiseerinud.
Jah, tõsi sul on kapitaliga kaasnevad kulud (minimaalne küte, maamaks jne), a 7 aastat rentida ei saanud midagi tagasi maksid teise mehe kinnisvaralaenu ja sealt tekibki tulu teistele. Muidugi võib sul olla kavalam plaan millega turg kotti tõmmata ja teenida oma tulu mujalt, aga majanudsteooriast ju üle ei hüppa, kinnsivaraomanik sai 7 aastat oma. Pärijad müüvad ja sealt tekibki tulu , isegi, kui sa ise seda ei realiseeri (
https://www.emta.ee/et/tulu-deklareerim ... aadud-kasu).
Aga teemasse tagasi, siis materjalide hankimine, tööde ostmine mujalt, isetegemine nii , et veri pe*ust väljas jne see ongi kapitali tootmine ja võimalus toota odavamalt ja võib ju ka juhtuda, et selleks ürituseks saadi kapital just oma kodu kallimalt müümisest, pärandi realiseerimisest. Selge see, et kõigil ei õnnestu, õnnetus on kellegi teise õnn. Samas proovima peab, excel lahti, hinnad ja ajakavad sisse ja kui piisavalt harjutada võib õnnestuda.
Ja miks ma ütlen , et liiga rasvane, keskmisest kaugel jne ongi see, et iga mees naljalt ei saa otsustada kus ja kuidas ta elab või kus poest ta materjale ostab (ei sõida Lätti, ei oska netist otsida, kaubelda). Tipus on kitsas ja sealt näeb kaugele üle teiste murede. Ma ei mõtle seda solvanguna muidugi, aga kõrvalt vaatajan selline see pilt näib.