Ehitusfoorum

xil kirjutas: 12 Okt 2023, 15:18 Mõistlik oleks põrand üles kakkuda, betooni peale EPS panna, niipalju, kui seda mahub ning selle peale kas OSB või mingi muu plaat.

Ok. Praegu ei taha lammutada. Aga tulevikuks, sa mõtled plaat ujuvalt või laagidele? Kui ujuvalt siis kuidas kogu kupatuse tasaseks ja loodi saab? Kergkruus ja mingi soonega eps peale?

optimist88 kirjutas: 12 Okt 2023, 16:35jahedam õhk seisab lae all?
Olen kohanud väidet - põrandaküttega ruumis ei teki nii intensiivset õhu liikumist nagu radikatega ja sellest tulenevalt jaotub soojus ruumis (üles-alla) ühtlasemalt. Äkki oli isegi mõõtmisi tehtud.

Olen ka kuulnud, jaotus võib ühtlasem olla, aga "Radikate puhul on lae all temperatuur kõrgem kui põranda lähedal"- põrandaküttel peaks samamoodi olema, ei saa lae all olla külm õhk ja soe õhk mingi ime läbi põranda lähedal seista.

xxx111 kirjutas: 12 Okt 2023, 17:01 @ optimist88

Eelpool esitatud andmetega ON mõistlik kogu põrand uuesti teha...
Kui siiski eelistad praegust põrandat põhjusel, et "on valmis" siis unusta see põrandaküte ka ära - see on puhas raiskamine...

Ma leian, et soojustamata põranda puhul aitab kõige paremini kaamelivill soojustuseks, sest kui kogu korteri põrand on nagunii soojustuseta, siis soojale esikupõrandale astumiseks ei hakka keegi susse ära võtma.


(Muide sellised kaamelivillast sussid on tõesti head jalavarjud, kui jalgadega on probleemid.)
http://www.levst.ee/toodang/tapochki/
https://nobel.ee/et/sussid_kinnised_kaamel

Ammuteada tõde - soojustamata majas on kõige parem soojustus puhvaika ja vildid. Eesti penskarid kasutasid eelmine MASU seda vägagi edukalt.

optimist88 kirjutas: 12 Okt 2023, 19:57

xil kirjutas: 12 Okt 2023, 15:18 Mõistlik oleks põrand üles kakkuda, betooni peale EPS panna, niipalju, kui seda mahub ning selle peale kas OSB või mingi muu plaat.

Ok. Praegu ei taha lammutada. Aga tulevikuks, sa mõtled plaat ujuvalt või laagidele? Kui ujuvalt siis kuidas kogu kupatuse tasaseks ja loodi saab? Kergkruus ja mingi soonega eps peale?

Ma valaks EPSi alla jääva betoonpõranda tasaseks. EPSi olen pannud kahekihilisena (5cm+2,5cm või 5cm+5cm), nii et vuugid on ülekattega.

Ac457765 kirjutas: 12 Okt 2023, 21:22

optimist88 kirjutas: 12 Okt 2023, 16:35jahedam õhk seisab lae all?
Olen kohanud väidet - põrandaküttega ruumis ei teki nii intensiivset õhu liikumist nagu radikatega ja sellest tulenevalt jaotub soojus ruumis (üles-alla) ühtlasemalt. Äkki oli isegi mõõtmisi tehtud.

Olen ka kuulnud, jaotus võib ühtlasem olla, aga "Radikate puhul on lae all temperatuur kõrgem kui põranda lähedal"- põrandaküttel peaks samamoodi olema, ei saa lae all olla külm õhk ja soe õhk mingi ime läbi põranda lähedal seista.

Kas see on suur ime, kui kui õhk on kõige soojem soojusallika vahetus lähetuses? Pigem oleks see ime, kui soojusallikas oleks ühes kohas, aga soe õhk tekib kuhugi mujale. Kui sul on kuskil põrandaküte ja termomeeter, mis vähemalt 0,1C täpsusega mõõdab, sa saad töötava põrandaküttega isegi katseliselt kindlaks teha, mis temperatuur on 10cm pealpool põrandat ja mis temperatuur 10cm allpool lage.
Võrdluseks, radikakütte puhul on õhk kõige soojem vahetult radika kohal, liigub sealt lae alla ning lae all jahtudes liigub radika vastasseina juures tagasi alla ning põranda kohal uuesti radikani.

xil kirjutas: 16 Okt 2023, 12:42 Pigem oleks see ime, kui soojusallikas oleks ühes kohas, aga soe õhk tekib kuhugi mujale.

Põrandaküte on suures osas kiirguslik küte...

Ac457765 kirjutas: 16 Okt 2023, 13:11

xil kirjutas: 16 Okt 2023, 12:42 Pigem oleks see ime, kui soojusallikas oleks ühes kohas, aga soe õhk tekib kuhugi mujale.

Põrandaküte on suures osas kiirguslik küte...

Ei, kiirguslikud on kõrgetemperatuurilised kütteallikad, reeglina väikese pindalaga. Näiteks hõõglambi puhul läheb 90% energiat soojuskiirguseks, nähtavat valgust vaid nii 10%. Põrandaküte oma umbes 27C pinnatemperatuuriga kasutab konvektsiooni.

Julgen öelda, et põrandaküte on enamuses ikkagi kiirguslik küte.

Ac457765 kirjutas: 16 Okt 2023, 13:25 Julgen öelda, et põrandaküte on enamuses ikkagi kiirguslik küte.

Sõnavabadus on konstitutsiooniga tagatud, seda ei tohi keelata. Aga mõõda termomeetriga üle. Kuigi pole ju välistatud, et tegu on vandenõuga - põrandaküttetootjad on termomeetritootjatele maksnud, et termomeetrid lae all tibake vähem näitaksid?

xil kirjutas: 16 Okt 2023, 13:22Põrandaküte oma umbes 27C pinnatemperatuuriga kasutab konvektsiooni

Aga kui enam-vähem seesama küttekaabel (tegelikult küll laeküttekile) lakke paigaldada mida see siis kasutab ruumi kütmiseks?

xil kirjutas: 16 Okt 2023, 13:33

Ac457765 kirjutas: 16 Okt 2023, 13:25 Julgen öelda, et põrandaküte on enamuses ikkagi kiirguslik küte.

Sõnavabadus on konstitutsiooniga tagatud, seda ei tohi keelata. Aga mõõda termomeetriga üle. Kuigi pole ju välistatud, et tegu on vandenõuga - põrandaküttetootjad on termomeetritootjatele maksnud, et termomeetrid lae all tibake vähem näitaksid?

Kas kiirgavale pinnale lähemal olev keha (antud juhul termomeeter) ei peagi soojenema rohkem kui kaugemal asuv? Ehk siis põranda soojuskiirgus soojendab termomeetrit.

Ac457765 kirjutas: 16 Okt 2023, 16:44kiirgavale pinnale lähemal olev keha ... soojenema rohkem kui kaugemal asuv

See on küll õige väide, aga konvektsiooni tõttu koguneb (kergem) soe õhk lae alla ja lõpuks on seal ikka ilmselt soojem?

Arvan ka nii, et soe õhk ikkagi läheb ülespoole ja tuppa sisenev (või mitte otseselt juurde voolav õhk, aga näiteks aknaklaaside poolt "jahutatud") jahe õhk läheb põranda lähedale, aga lihtsalt põrandale lähedal võib termomeeter näidata intensiivse soojuskiirguse tõttu soojemat. Samuti nagu päikese käes olles võib termomeeter näidata 40 C, aga tegelikult õhk on 25 C.

Kui maja soojustatud, pole seal mingit intensiivset kiirgust. Panen käe vastu põrandat või vastu lauaplaati, ei ole vahet. Laser arvab, et põrand on 0,2-0,3 kraadi soojem.
E: Kuna eelmine päev oli energia hind nullis siis lükkasin kõik kontuurid käima ja põrandad tavalisest pisut soojemaks. Peab ju aitama kui elektrit kusagile panna ei ole.

Praegu ilmad veel sellised pool-suvised ka, et mõni mees ei ole sel sügisel veel kütma pidanudki.

Mõõtsin omal kodus: Seinariiuli kõige alumises vahes (u.12cm põrandast) temperatuur 23,2C, kõige ülemises vahes (u.25cm laest) 22,2C. Keskmisel riiulil oli temperatuur nende vahepealne.

Oleks ka imelik kui vastupidi oleks kui riiulit altpoolt köetakse ja riiulite vahedes õhk eriti vabalt ei liigu ülespoole. Kas aga tahad öelda, et toa keskel olev, vabalt liikuda saav õhk on sama loogika alusel kihistunud?

xil kirjutas: 17 Okt 2023, 13:45 Mõõtsin omal kodus: Seinariiuli kõige alumises vahes (u.12cm põrandast) temperatuur 23,2C, kõige ülemises vahes (u.25cm laest) 22,2C. Keskmisel riiulil oli temperatuur nende vahepealne.

Huvi pärast tõin staabist oma IR püstoli(laiatarbe oma) ja mõõtsin köögis nii põrandat kui lage ja seinasid ja sain järgnevad tulemused.

- põrand 24,3*
- lagi 25,0*
- sein 23,9*(30cm kõrgusel põrandast) ja 24,7*(30cm kõrgusel laest)

Seinal olev(enam-vähem seina keskel) laiatarbe temperatuuri- ja niiskuse mõõtja näidud on vastavalt 23,1* ja 38%. Põrandat ja lage üritasin mõõtmisel tabada sama punkti ja seinaks oli vahesein.
Nende numbrite valguses tundub, et seinal olev asjandus paneb veidi pada, kuigi külmavaresest direktor istub lühikeste käistega koduse särgiga ja soojuspumba anduri otsa järgi(termomeetri kõrval) 23,8*(direktor neti kaudu just vaatas pumba andmeid).