Ehitusfoorum

Vaadates teatava osa elanikkonna usku peatsesse taskukohase rohelise vesiniku saabumisse ja olles ise elektrik,teen järelduse, et kütteprobleeemid kui sellised peagi üldse kaovad, sest taskukohane saab roheline vesinik olla vaid juhul kui selle tootmiseks kasutatav roheline elekter on puhtamuidu käes ja seega saab kõiki hooneid juba selle puhtamuidu käesoleva roheelektriga kasvõi otse või siis soojuspumba abil kütta....

xxx111 kirjutas: 22 Aug 2020, 22:11

üks ehitaja ütles

Küsi sellelt ehitajalt kuidas arvutatakse piirde soojajuhtivust...

Küllap ikka on ka ehitajaid, kes piirete soojajuhtivuse arvutamisega hakkama saavad. Kuigi ehitaja põhitegevus on pigem ehitamine.
Mina sain hakkama veebipõhise kalkulaatori programmeerimisega, mille panin ühtlasi oma kodukale üles. Arvutan sellega ise ja arvutavad teisedki (oletan, et nii mõnedki projekteerijad kasutavad seda aktiivselt). Muidugi on selle kalkulaatori arvutuspõhimõte lihtsustatud - ei võta arvesse külmasildasid. Arvan oskavat ka külmasildasid arvesse võtva kalkulaatori teha (veebi- või Excelipõhise), aga pole siiani aega ja motivatsiooni leidnud.
Sarikate vahele kivivilla asemel mina eelistaks paigaldada Knauf Ecose klaasvilla. Kogemuslikult palju mugavam paigaldada kuigi lõigata mõnevõrra tüütum..
Näide 1:
13 mm Isover VKL tuuletõkkeplaati
250 mm Knauf Ecose KLASSIC 035
2 kihti kipskartongplaati
Teeb lae U-arvuks 0,13W/(m²K)

Näide 2:
13 mm Isover VKL tuuletõkkeplaati
150 mm Knauf Ecose KLASSIC 032
Kingspan Therma Anselmi, millel on 60 mm PIR soojustust ja 9 mm kipsplaat
Teeb lae U-arvuks samuti 0,13W/(m²K).
NB: nendes arvutustes ei ole arvestatud puidu osakaalu. Kuna puidu λ väärtus on soojustusmaterjalide omast tunduvalt suurem, siis ainuüksi puitu peaks olema ligi 1 m kiht, et U väärtuseks saaks olema 0,13W/(m²K).
Seega mina samuti kaldun arvama, et puitkarkass on soojustusmaterjali suhtes külmasild.
Kui arvutustesse kaasata ka soojustusmaterjalide sees olev puit, siis kindlasti numbrid mõnevõrra erinevad.
Kas lae U-arvuna 0,13W/(m²K) on hea ja mugav, seda ma hinnata ei oska. Aga see number mahub tänase energiatõhususe miinimumnõuete raamesse. Neid nõudeid peavad arvesse võtma projekteerijad projekti koostamisel kui projekt konkreetsel juhul on kohustuslik.
Samas oletan, et enamus kaasmaalasi elavad majades, mille piirded ei vasta kaugeltki tänastele soovituslikele U-arvudele. Ja saab küll, lihtsalt kütma peab mõnevõrra rohkem.

Küllap ikka on ka ehitajaid, kes piirete soojajuhtivuse arvutamisega hakkama saavad. Kuigi ehitaja põhitegevus on pigem ehitamine.

Aga mina ei ole seda kunagi kahtluse alla seadnud...

Aga see number mahub tänase energiatõhususe miinimumnõuete raamesse. Neid nõudeid peavad arvesse võtma projekteerijad projekti koostamisel kui projekt konkreetsel juhul on kohustuslik.

Niipalju kui mina tean puuduvad nõuded piirete U arvudele.
Küll on nõuded energiatõhususele - jah, piirded on sellega seotud kui konkreetsed nõuded piiretele puuduvad.

Lisaks tasub tähele panna, et energiatõhususe nõuded on erinevad rekonstrueeritavatele ja uutele hoonetele ning eramutele on omakorda "leebemad" nõuded

Ai, ai - ja ongi nii, et on vahepeal need toredad numbrid energiatõhususe nõuetest välja nopitud.
Pidevalt muudetakse. Ei jõua järge pidada.
Miks need numbrid välja jäetud on?
Ilmselt sellepärast, et ka palkmaja ehitajatel tööd ja leiba oleks?

Miks need numbrid välja jäetud on?

Täpselt ei oska kommenteerida...
Meeldib mõelda, et lähtuti tervest mõistusest
Mulle isiklikult meeldib, et keegi ei kirjuta mulle ette mis piirde pean ehitama
Palkmajadele on veelkordsed erandid, nendele ei kehti samad energiatõhususe nõuded mis "tavahoonetele" - jälle mõistlik
Samuti on mõistlik see, et eramute nõuete leevendamisega kaotati sisuliselt sunniviisiline PV paigaldamine
Jään ootama järgmisi tervest mõistusest lähtuvaid muudatusi mis energiaklassi arvutuste juures võtaks aluseks reaalse energiatarbe ning ka muudel hoonetel kaotatakse sisuliselt sunniviisiline PV paigaldamine

NB: nendes arvutustes ei ole arvestatud puidu osakaalu. Kuna puidu λ väärtus on soojustusmaterjalide omast tunduvalt suurem, siis ainuüksi puitu peaks olema ligi 1 m kiht, et U väärtuseks saaks olema 0,13W/(m²K).
Seega mina samuti kaldun arvama, et puitkarkass on soojustusmaterjali suhtes külmasild.

Oleneb sellest mida külmasilla all mõelda...
Ja mida see mõjutab
Kui jätad puidu piirde U juures arvesse võtmata siis ilmselgelt saad vale U ja sealt edasi vale soojakao / vale küttevajaduse jne
Aga ma ei mõista miks peaks jätma arvestamata?

Karkassiga U 0,193
Karkassita U 0,156

Oleneb sellest mida külmasilla all mõelda...

Täpselt nii - mida mõelda. Mida keegi külmasilla all mõtleb - pole aimugi. Aga mul on meeles, mida räägiti koolitunnis. Külmasillaks nimetatakse piirde lõikes olevat tunduvalt suurema soojusjuhtivusega osa. Eristatakse joon-, punktkülmasildasid...
Mis on tunduvalt suurem või näiteks kas 5 korda suurem on tunduvalt suurem, seda pole ilmselt kusagil ära määratletud ja see peab juba jääma igaühe enese otsustada.

Aga ma ei mõista miks peaks jätma arvestamata?
Karkassiga U 0,193
Karkassita U 0,156

Oleneb, mis on arvestamise mõte.
Minu kalkulaator sai kunagi selle mõttega tehtud, et eesmärk ei ole olla inseneride või arhitektide töö- ja raha teenimise vahend ja nii öelda kandikul kõike tasuta kätte tuua.
Selle mõte on huvi korral olla pigem abistav vahend (saada vihjeid), mille abil saab suhteliselt kiiresti ilma arvutamise oskusi omamata uurida, näha ning aru saada, kuidas erinevate materjalide, nende lambda väärtuste ning kihtide paksuste puhul arvutustulemus muutub.
Paraku projektides on lõigetel näidatud a' la: klaasvill või kivivill...paksus see ja see, aga mis konkreetne klaas- või kivivill täpsemalt, see on jäetud täpsustamata ja kellegi teise määrata. Jaa, jaa muidugi, see on ju eelprojekt, tegemist pole tööprojektiga, vastab standardile - pole töö tegemise ega materjalide soetamise juhis … . Kui nüüd suhteliselt võhik inimene (näiteks omanik) soetab materjale, siis mille alusel ta tavaliselt valib? Eks ikka hinna alusel. Samas ühe klaasvilla puhul võib U-arv olla arv "x" aga teise puhul "y". Nii võib olla projektis hoonele määratud mingisugune energiatõhususarv, aga lõplikult hakkab selle hoone energiatõhusus olema midagi muud.

vuuk kirjutas: 01 Sept 2020, 06:06

Oleneb sellest mida külmasilla all mõelda...

Täpselt nii - mida mõelda. Mida keegi külmasilla all mõtleb - pole aimugi. Aga mul on meeles, mida räägiti koolitunnis. Külmasillaks nimetatakse piirde lõikes olevat tunduvalt suurema soojusjuhtivusega osa. Eristatakse joon-, punktkülmasildasid...
Mis on tunduvalt suurem või näiteks kas 5 korda suurem on tunduvalt suurem, seda pole ilmselt kusagil ära määratletud ja see peab juba jääma igaühe enese otsustada.

Aga ma ei mõista miks peaks jätma arvestamata?
Karkassiga U 0,193
Karkassita U 0,156

Oleneb, mis on arvestamise mõte.
Minu kalkulaator sai kunagi selle mõttega tehtud, et eesmärk ei ole olla inseneride või arhitektide töö- ja raha teenimise vahend ja nii öelda kandikul kõike tasuta kätte tuua.
Selle mõte on huvi korral olla pigem abistav vahend (saada vihjeid), mille abil saab suhteliselt kiiresti ilma arvutamise oskusi omamata uurida, näha ning aru saada, kuidas erinevate materjalide, nende lambda väärtuste ning kihtide paksuste puhul arvutustulemus muutub.
Paraku projektides on lõigetel näidatud a' la: klaasvill või kivivill...paksus see ja see, aga mis konkreetne klaas- või kivivill täpsemalt, see on jäetud täpsustamata ja kellegi teise määrata. Jaa, jaa muidugi, see on ju eelprojekt, tegemist pole tööprojektiga, vastab standardile - pole töö tegemise ega materjalide soetamise juhis … . Kui nüüd suhteliselt võhik inimene (näiteks omanik) soetab materjale, siis mille alusel ta tavaliselt valib? Eks ikka hinna alusel. Samas ühe klaasvilla puhul võib U-arv olla arv "x" aga teise puhul "y". Nii võib olla projektis hoonele määratud mingisugune energiatõhususarv, aga lõplikult hakkab selle hoone energiatõhusus olema midagi muud.

Esiteks - tänuväärne kalkulaator

Mis puutub projektidesse / eelprojekti jne
Toon välja oma arvamuse teisest teemast:

Ikka - nagu muude ametite esindajaid on ka projekteerijaid erinevaid

Kuid ma arvan, et ma pole kaugeltki ainus, kes lihtsalt ei võta ette tööd mille lähteülesanne on "ametnikule sobivad pildid"
Siin on põhimõtteline "vaadete erinevus"
Mina pean EP-d projekti tähtsaimaks (mitte segi ajada detailsusega) staadiumiks
Siin määratakse ära hoone kõik tähtsamad parameetrid ja kõik järgmised staadiumid lähtuvad nendest, muutub detailsus mitte kontseptsioon

Kui lähteülesandeks on "ametnikule sobivad pildid" siis ei tasu sellele projektile ka eriti suuri ootusi panna...

Eelprojekt peab sätestama nõutavad parameetrid
Eelprojekt ei pea määrama soojustust täpselt (toodet) kuid peab määrama soojustuse (ja ka muude materjalide) parameetrid
Soojustuse puhul nt peale lambda lisaks vajadusel koormustaluvuse, tulepüsivusnõuded jms
Ning lisaks kogu piirde parameetrid: soojajuhtivus, tulepüsivus, helikindlus jms

Annaks ka tagasisidet

Sai siis pandud 100mm Pir plaat vahuga, katuse ja piri vahele jäi õhutusvahe.
Võib väga rahul olla tulemusega, küte üleval puudub. all korrusel ahi ja soojuspump.
Trepiosa avatud.
Üleval oli ka talve kõige hullemate ilmadega 22 kraadi sees kui alt kütta.

Plaan sama mis teema esimene postitus. Suvila, kus aastaringselt toimetamine, on 15 cm sarikas millel tõrvapapp ja eterniit. Hetkel kaob enamus sooja läbi teise korruse. Kuna II korrusel iga cm arvel siis plaanis sarika vahele 10cm EPS ning sarika peale sisse poole 30 mm PIR. EPS ja tõrvapapi vahele jääb korralik 5 cm tuulutus. Kui kunagi saabub raharong siis sarikas kõrgemaks + lisavill ja plekkkatus. Mis loo huvitavaks teeb on nahkhiired kes on suvel sisse kolivad. On kellelgi kogemusi kas nahkhiired kukuvad epsi järama ja kas eps sarika vahele on ikkagi kindel hukatus puidule.