Küünile plekk-katus

[Prill]

Kas mõnel juhul ei ole targem-kergem kogu katus koos uute saematejalist sarikatega ehitada, kui hakata lisasarikaid vahele nikerdama ja kogu kompotti igas suunas sirgeks rihtima - see kõik on ju töö ja aeg, mis lõpuks konverteerub rahasse.

[T25]

Olenemata katusekattest peab alus olema "sirge" - ühesõnaga korralik

Päris palju olen näinud valtsplekist katuseid, kus katus on mõne koha pealt nõgus ja see on taotluslikult nii, et anda juurde välisilmet majale.

Loodida saab ka roovitusega - ei pea loodima sarikatega (kui see pole nii oluline)

Ega muudmoodi saagi, kui roovitisega loodida, kuid näiteks minu katusel oleks vaja olnud oma 5cm klotse vahele surada kõige madalamast kohast. Nael peaks vastav olema, kuna klots ja roov annaksid juba ise 10 cm kokku, kisub juba 200-ste naelte kanti ja need on nii jämedad, et klotsile ja roovile tuleks auk sisse puurida, et klots lõhki ei läheks . Meeletu rihtimine ja klotsimajandus, klotside hööveldamine parajaks jms probleemid, lihtsam siis kogu sarikamäng juba täie kupatusega uuesti teha( tekib jällegi see probleem, et müürilatt ei ole ühtlane vaid, peaks ka seda hakkama sarika kohtades tasapinda ajama.

kas küüni muud konstruktsioonid on proportsionaalse kasutuseaga kui paigaldatav katusekate

Okaspuit katuse all peaks vastu pidama sajandeid, igal juhul kauem, kui planeeritav katusekate, olgu selleks siis valtsplekk või eterniit. Vasest valtsplekk pidi omaette teema olema, aga küünile vist sellist keegi paigaldama ei hakka.

[xxx111]

Aluse "sirgusest" - tasub tutvuda materjalide paigaldusjuhenditega ning GARANTIITINGIMUSTEGA

Loodimisest - saab loodida ka muud moodi kui roovitusega - nt sarikatele paigaldatava (piki sarikat) "distantslatiga"

Kestvusest - sajandite pikkune kestvus on heal juhul küsitav ja saavutatav siiski korrektsete tingimuste tagamisel (nt läbijooksud). Ning samuti on küsitav sajandite pikkuse kestvuse eesmärk...

Nagu juba mainitud - omaniku otsustada...

[vuuk]

Kas mõnel juhul ei ole targem-kergem kogu katus koos uute saematejalist sarikatega ehitada, kui hakata lisasarikaid vahele nikerdama ja kogu kompotti igas suunas sirgeks rihtima - see kõik on ju töö ja aeg, mis lõpuks konverteerub rahasse.

Kindlasti mõnel juhul ongi õigem kõik sarikad välja vahetada. Kuid vanade hoonete puhul on tegemist ümarmaterjalist sarikatega. Kui need asendada mingisuguse muu ristlõikega sarikatega, siis peab enne olema kindel, kas uute sarikatega ei muutu katuse kandevõime ebapiisavaks. Kandevõime määramise pädevust ja õigust igaühel ei ole. Sellepärast mina seda varianti ei "torkinud"

Loodimisest - saab loodida ka muud moodi kui roovitusega - nt sarikatele paigaldatava (piki sarikat) "distantslatiga"

Kui vanad sarikad on rihist väljas mitu sentimeetrit, siis distantslatiga meetod on üldjuhul toekam ja mässamist vähem.

[-virks-]

Loodida saab ka roovitusega - ei pea loodima sarikatega (kui see pole nii oluline)

Ega muudmoodi saagi, kui roovitisega loodida, kuid näiteks minu katusel oleks vaja olnud oma 5cm klotse vahele surada kõige madalamast kohast.

Saab ikka.

[xxx111]

Nagu näha - juba on tulnud erinevaid variante loodimisest.

Minu jutu mõte on üldjoontes selles, et sisuliselt pole õiget või valet (kui teostada korrektselt) lahendust.
Sealhulgas ka katusekatte valikul.
Lahenduse valik sõltub erinevatest nüanssidest ning eelkõige sellest mis tingimustele peab vastama tulemus (kestvus, esteetiline väljanägemine jms) ja selle peab kõigepealt tellija (paremal juhul koos ehitajaga) läbi mõtlema.

[Prill]

Viimase foto sarikad ei ole päris ümarpalgist vaid tunduvad katusepoolsest küljes tahutud või on enne prusside paigaldamist tahutud. Minu vanadel hoonetel näiteks ei ole sarikas ühtlaselt tahutud, vaid ainult roovituse kohalt kirvega lamedamaks tehtud, roovituse kinnitamiseks.
Eks oleneb jah, mis seis konkreetsete sarikatega on, samuti edasistest plaanidest, näiteks elamu puhul katusealuse väljaehitamise mõttes oleks parem õige sammuga uued sarikad.
Samas katusekatete müüjad-paigaldajad rihivad ja ehitavad igasuguseid katuseid, arvatvalt ka neid mida mõistlik ei oleks.

[T25]

Loodida saab ka roovitusega - ei pea loodima sarikatega (kui see pole nii oluline)

Ega muudmoodi saagi, kui roovitisega loodida, kuid näiteks minu katusel oleks vaja olnud oma 5cm klotse vahele surada kõige madalamast kohast.

Saab ikka.

Sel paistavad sarikad ise sirged olema ja ainult üksteise suhtes tasapinnast väljas. Hoopis jamam on olukord siis, kui peaksid liistu lõikama keskelt jämedama ja äärtest kitsama. Loomulikult ei ole ma loodimise ja rihtimise vastu, aga väike nõgusus 100 aastat vanade ümarpalgist sarikate korral mind ei häiri. Kui ma oleks tahtnud sirget pinda, siis oleks kõik kupatus uus läinud.

Kuid vanade hoonete puhul on tegemist ümarmaterjalist sarikatega. Kui need asendada mingisuguse muu ristlõikega sarikatega, siis peab enne olema kindel, kas uute sarikatega ei muutu katuse kandevõime ebapiisavaks.

1,5-2m sammuga ümarpalgist sarikad ei hiilga oma kandevõime poolest nagunii. Raske oleks tänapäeva tüüpilise 60 cm sarika sammu korral sellest veel nõrgemat katust ehitada. Mul katus vetrus , kui ma keskkohas umbes penni koha peal kõigutasin roovist kinni hoides. Kusjuures penn juures on umbes pool sarikat läbi süvistatud , et teha penni jaoks pesa ja siis sealt kohast on veel jäme puupunn penni ja sarika ühendamiseks läbi löödud. See koht läheb esimesena puruks, kui koormust liiga palju peaks peale tulema, mida aga 100+ aasta jooksul pole veel kordagi juhtunud.

[-virks-]

Loodida saab ka roovitusega - ei pea loodima sarikatega (kui see pole nii oluline)

Ega muudmoodi saagi, kui roovitisega loodida, kuid näiteks minu katusel oleks vaja olnud oma 5cm klotse vahele surada kõige madalamast kohast.

Saab ikka.

Sel paistavad sarikad ise sirged olema ja ainult üksteise suhtes tasapinnast väljas. Hoopis jamam on olukord siis, kui peaksid liistu lõikama keskelt jämedama ja äärtest kitsama.

Vaata täpsemalt, ühtegi "sirget" liistu ei ole kasutatud. Kõik on sarika kõverust kopeerivad.
Töö aeg on sama, olgu kõverus 10 või 100mm.

[T25]

Loodida saab ka roovitusega - ei pea loodima sarikatega (kui see pole nii oluline)

Ega muudmoodi saagi, kui roovitisega loodida, kuid näiteks minu katusel oleks vaja olnud oma 5cm klotse vahele surada kõige madalamast kohast.

Saab ikka.

Sel paistavad sarikad ise sirged olema ja ainult üksteise suhtes tasapinnast väljas. Hoopis jamam on olukord siis, kui peaksid liistu lõikama keskelt jämedama ja äärtest kitsama.

Vaata täpsemalt, ühtegi "sirget" liistu ei ole kasutatud. Kõik on sarika kõverust kopeerivad.
Töö aeg on sama, olgu kõverus 10 või 100mm.

Ega siinkohal ma ei oskagi öelda muud, kui et müts maha selliste meeste ees, kes niimoodi vana katuse sirgeks rihtida suudavad. Minu katusel olid sarikad õnneks tükk maad täpsemal tehtud, ainult keskelt kergelt nõgusaks vajunud, mis mind ei häirinud.

[võhik]

mul ainult 7 sarikat...
millega te neid mõõdate?

kas saab teha pool ja pool katust?... st 1 külg ühel aastal ja teine järgmisel?

[xxx111]

Miks peab liist sarika "kõverust kopeerima"?
Miks ei saa liist olla täpselt ühe ristlõikega kogu sarika ulatuses?
Miks ei saa kasutada "rihtimiskiile"?

Kas saab teha pool katus? Ikka saab... Saab teha ka 1/4 või 1/10 või 1/100... Aga saavutada tahad mida?
Sa ise oled läbi mõelnud mis tulemuseni ja mis finantsidega jõuda tahad?

[T25]

Ühes teises teemas jäi silma , kuidas vanale ajahambast puretud hoonele oli valtsplekk pandud ja vähemalt minu jaoks parema väljanägemisega ja omadustega katust sellisele hoonele oleks raske teha. Profiilplekk kriibiks silma oma mustmiljoni väljaturritava kruviga, kivi vajaks kogu katusekonstruktiooni täielikku ümberehitust ja ikkagi jääks mulje, et vana hoone on raskustes kogu selle kivimassi kandmisel ning eterniidist, isegi kui on värvitud, õhkub seda veneaegset odavust ja labasust, kus kõik hooned asbesti sisaldava halli eterniidiga üle käidi.

download/file.php?id=11742&mode=view

[pikk88]

Siit pildimaterjalist ei hakanud rihtimisvariandina silma (võimalik, et eespool oli sellest juttu) veel ka võimalus sarika küljele/kõrvale sirge pruss kruvida. Seda mu meelest eriti mugav siis teha, kui sarika tipp ja räästas ühtlasel kõrgusel on, kuid katus ise on sadulasse vajunud.

[xxxxxxx]

Siin mainiti valtsplekk ja roovide siledus....oli juhus kus õhtul räägiti, et ühe maja katusele tuleb Klassik (valtspleki imitatsioon) Hommikul saadi aru, et klassikut on võimatu paigaldada ....roovid nii kõverad ja telliti valtsplekk.
Lihtsale sirgele katusele pole valtspleki paigaldus kuigi keeruline ega palju kallim. Õigeusu kiriku kuplitele on jõudlus küll vahest paar ruutu tööpäevas....

taastaja

[võhik]

Mis siis asjast sai...

Pesin eterniidi survepesuriga puhtaks, päris ilus jäi. Oleks aega olnud, oleks ka värvima hakanud, aga polnud ja vist Rautakeskos (?) eterniidivärvi küsides ei saanud müüja aru, millest ma räägin ... kas see ongi unustatud teema ?

Lasin miski 150 uut kruvi plaatidesse juurde, ehk püsivad nüüd selle võrra paremini.
Päikesepaneelide siinide paigaldamiseks kasutasin selleks ettenähtud roostevabu kruvipolte, aga kuna laastukatuse roovitus oli ju suht mõtteline, siis lasin need otse sarikatesse. Oma 100 kiloga mööda katust ringi turnides oli tunda, et see ikka nõtkus kah. Seepärast panin altpoolt sarikatele täiendavad toed aampalkidele. Kuna see küün on juba igasugu vaheseinu täis ehitatud, siis aampalkide täiendavaks toestamisks ei näinud esialgu vajadust, kui ükskord saab rämps välja visatud, eks siis peab olukorra üle vaatama.
Igatahes pärast toestamist on jalgealune ikka kõvem. Paneelidega lisandus u. 500 kg kuid arvan, et siledalt klaasilt lahkub lumi nobedamalt kui sammaldunud eterniidilt,
Igatahes paneelid said katusele ja elekter tuleb...









.