Pikk kaabel

[kiigumees]

Lühisvoolud arvutatakse tänapäeval vastavalt standardile EVS-EN 60909-0:2016. Kaitseseadmete sisetakistusi ja kontaktide takistusi mingil põhjusel see ei käsitle, vähemalt ei leia sellist kohta.
Vaadates erinevaid selle standardi kohaseid programme, arvutusnäiteid ja tehes võrdlusi nt Simelectiga, siis sisulist arvutustulemuste vahet ei ole.
Teades ka objektidel mõõdetud näivtakistuste suurusjärke, siis kipuvad arvutused olema nö konservatiivsemad, s.t lühisvoolud ja pingelangud pigem on arvutustes suuremad, kui reaalselt.

Samas muidugi huvitav arutelu teooria vs praktika, et kuidas ja mida siis peaks arvesse võtma. Alati ei pea igat kaablit arvutama ja projekteerima piiri peale. Kuid enne, kui mingi varu või "tambov" tuleviku tarbeks sisse arvestada, on siiski hea teada arvutuslikke piirsituatsioone.

Loomulikult peavad nö lähteandmed olema õigesti arvesse võetud - kas arvestada 1f või 3f pingelangu arvutamise valemiga, reaalne koormusvool, soone temperatuur jne.

[Urmas]

Lühisvoolud arvutatakse tänapäeval vastavalt standardile EVS-EN 60909-0:2016.

Kas kasutaja kiigumees teab, et seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest, kuid kas kiigumees on kuulnud, et kedagi on pandud vangi ainult tasu eest kättesaadavate täitmiseks kohustuslike EVS standardite eiramise eest. Siin on suur-suur vastuolu seadusandjate, täitev- jne ametnike poolt, kes ettekirjutustes viitavad EVS standardite kohustuslikkusele. Headele juristidele lihtne mängumaa EVS standardite rikkujatele.

[kiigumees]

Enamik EVS standardeid ei ole kohustuslikuks tehtud riigi poolt, v.a mõned üksikud erandid, nt käit.
Küll aga võib tellija nõuda ükskõik millise tehnilise normi või standardi järgimist, kui tellib ehitus- või projekteerimistöid. Midagi peab ju olema aluseks, et pakkumisi saaks teha võrdsetel alustel ja pakkumused oleks võrreldavad. Mu teada pole keelatud võtta aluseks ka muid tunnustatud arvutusmeetodeid, kui neid peaks olema.
Aga see on teine teema.

[Urmas]

Enamik EVS standardeid ei ole kohustuslikuks tehtud riigi poolt, v.a mõned üksikud erandid, nt käit.
Küll aga võib tellija nõuda ükskõik millise tehnilise normi või standardi järgimist, kui tellib ehitus- või projekteerimistöid. Midagi peab ju olema aluseks, et pakkumisi saaks teha võrdsetel alustel ja pakkumused oleks võrreldavad. Mu teada pole keelatud võtta aluseks ka muid tunnustatud arvutusmeetodeid, kui neid peaks olema.
Aga see on teine teema.

Oli aastaid tagasi juhus, kus päästeametnik tegi ettekirjutise, milles mainis TuOS ja EVS nõudete rikkumisi. Läksin kirjaga kohaliku ehitusministri jutule, et ehk ta näitaks mulle tasuta seda tasulist seadusepügalat(EVS). Laiutas teine käsi ja ütles, et tal seda pole. Riigivõimu otsesel täitevvõimul(KOV) ei ole riigi kodanikule anda lugeda "seadust", mille mittetäitmise eest riigiametnik(päästeametnik) ähvardab oma kirjas sunnirahaga? Kahepeale jõudsime lõpuks selgusele, et mida päästeametnik tahtis, aga ikkagi ei saa siiani aru, kuidas riigiametnikud kirjutavad oma ettekirjutustesse nõuete täitmist, mis on tasulised ja veel ähvardavad sunnirahaga ettekirjutises osutatud puuduste tähtajaks mittekõrvaldamisel.

[trebla]

millist konkreetset EVS pügalat siis taga aeti...?

st, mis alal.... RVK ?, selektiivsus? isolatsiooni koordinatsioon?

[Kalvis]

See on (rumala) ametniku võimutäiuse ületamine. EVS alusel ei saa sunniraha määrata, küll aga saab KOV sellele viidates ehitusluba või kasutusluba mitte väljastada.

[margsu]

Ei viitsinud seda siis kõike läbi lugeda aga kui Sa nagunii selle kaabli tõmbad oma enda liitumiskilbist ja faasipinge on seal 230+ volti, siis sealt ca 320m edasi võid tõmmata kaabliga 4X35 AXPK kui Sul on liitumiskilbist tulev ja kui juba maja kilbist, kus viie juhtme süsteem siis 4X35 AMCMK. Pingelang ca 4%.

[Küülaline]

320m edasi võid tõmmata kaabliga 4X35 AXPK ... Pingelang ca 4%

Millisel koormusel see 4% on? Kas arvutusmeetodit ka tutvustaksid?

[margsu]

Lasin kiirmeetodiga, ehk kasutasin lühisvoolud 3 programmi ja koormuseks panin 20A. Mul ei ole väga palju põhjust kahelda selle programmi adekvaatsuses. Seal tuleb natuke vahet sisse olenevalt, milline trafo on keskpinge peal kasutusel, kuid see arvutus oli äkki 50kVA trafoga tehtud.
Väga hea tähelepanek, et kolmefaasi süsteemis.
Jah võtsin eraldi spetsiaalselt Draka 35 ruuduse AMCMK takistused ja induktiivsuse ja sain faasi ja neutraali ahela pingelanguks 6.4V 320m pikkusel liinil koormusel 20A. Nimelt 35 alumiiniumit kannatab maksimaalselt maasse küntuna 120A, pinnapelselt 90A ja süvispaigaldusena 68A ja seda 50m lõigu piires. Sellest tulenevalt kannatab 20A 320m pikkuse liinina ja pingelang alla 10V ära. Jah ühendustest võib tulla pingelangu juurde, kuid ei usu, et alla 215V täis koormusel jääks liini lõppu.
Nii ja siis arvutaks asja korra ka 470m liini peale ja tulemiks 15V
Kui praegu on 450m liini lõpus pinge 234V, siis kõiki asju arvesse võttes jääksin ütluse juurde 215V ja alla selle ei tohiks pinge langeda kui liini viimases otsas kasutada kaablit 35 ruutu. Loomulikult oleneb sellest ka natuke, mis kaabel on see 450m liini. Kui see on 16 ruutu, siis asi jama. 25 ruudu puhul kahtlane ehk et summaarne pingelang liini kaugemas lõpus võib minna 30V lähedale. Elektriseadmed töötavad tõrgeteta kõrgemal pingel kui 190V.
Lõpetuseks saab öelda, et kui eelnev liin on 25 ruutu, siis sealt 35 ruuduga 320m edasi tõmmata 20A liitumise puhu on OK ja summaarne pingelang ca 20V ehk 234V asemel jääb 214V, mis on OK nii pikkade liinide puhul. Kui eelnev kaabel 16 ruutu, siis on samuti sealt OK edasi tõmmada, kuid peaks arvestama kas kuni 30V pingelanguga 20A koormuse juures või koormata liini ca 10A piires, et pingelang oleks pisem. Kui eelnev lõik on 35 ruutu kaabel, siis summaarne pingelang ca 16V.
Kaablit suurendada 320m lõigul 50 ruuduni ei ole maksumusepõhiselt mõtekas, kuna pingelangu vahe koormusel 20A on ca 3V.

[Küülaline]

oleneb sellest ka natuke, mis kaabel on see 450m liini ... Lõpetuseks saab öelda, et kui eelnev liin on 25 ruutu, siis sealt 35 ruuduga 320m edasi tõmmata 20A liitumise

Keri natuke ettepoole ja vaata 4. märtsi postitusi näiteks, sinu oletused on kõik juba läbi käidud täpsete andmetega.

[martitam]

Endalgi sama mure. Alajaamast krundi kilbini 350m 3f 40A, sealt edasi tahaks viia 200m kaugusele 3f 20A. 4x16 või 4x25?

[Kalvis]

Just, pole mõtet uuesti saagat kirjutada. Üks asi, on tuua küll elekter kohale aga teine asi kas täiskoormusel on pinge ikka normis. Siin ongi koht kus rahakotiga tuleb nõu pidada.

[trebla]

Ka paar astet suurema kaabli hinnavahe ei ole lõpuks kogu projektis väga määrav.
Kindlasti on kokkuhoiu kohtadeks veel selle kaabli, kopa ja töömeeste hankimise kulude read.

Ja kunagi ei või teada, millal sul seda jämedamat kaablit ka enesel väga vaja hakkab minema.
Kõrvalteemast võid lugeda, kuidas liig peenikene liin takistab inimesel päikesepaneelide paigaldamist.
Kui sa siin sadade meetritega pead arvestama, siis on järelikult ka maad laialt käes ? Hakkad samuti tootjaks või hoopis tükeldad krundi ?
Oleks 30 aastat tagasi ämma tellitud elektrik taibanud küüni alla jämedama kaabli vedada, siis poleks mina pidanud nüüd vaeva nägema uue kaablikraavi kaevamisega.
Varsti pidavat mõne mehe arvates moodi minema vesinikutootmine - siis vaja olla kindel, et ka veetoru piisavalt jäme oleks.

[Küülaline]

Alajaamast krundi kilbini 350m

Avalda kinnistu asukoht, võin teha kiire kontrollarvutuse, mis annab aimu suurusjärkudest.

[fastteam]

Kunn räägib õiget juttu
Väikseid ristlõikeid pole ma oma silmaga detsembris mõõdetud jaamadel(mida on sadu ja sadu tükke) küll näinud ikka min 4x50 jne ka 240 kui ikka sadu meetreid vahemaa LK-INV

[Hiid]

aeg kaablit soetama hakata. Kaablihindadega on keegi kursis?

[ping]

Ka paar astet suurema kaabli hinnavahe ei ole lõpuks kogu projektis väga määrav.
Kindlasti on kokkuhoiu kohtadeks veel selle kaabli, kopa ja töömeeste hankimise kulude read.

Ja kunagi ei või teada, millal sul seda jämedamat kaablit ka enesel väga vaja hakkab minema.
Kõrvalteemast võid lugeda, kuidas liig peenikene liin takistab inimesel päikesepaneelide paigaldamist.
Kui sa siin sadade meetritega pead arvestama, siis on järelikult ka maad laialt käes ? Hakkad samuti tootjaks või hoopis tükeldad krundi ?
Oleks 30 aastat tagasi ämma tellitud elektrik taibanud küüni alla jämedama kaabli vedada, siis poleks mina pidanud nüüd vaeva nägema uue kaablikraavi kaevamisega.
Varsti pidavat mõne mehe arvates moodi minema vesinikutootmine - siis vaja olla kindel, et ka veetoru piisavalt jäme oleks.

Enne koduse vesiniku tootmist, tuleb elektriautode akud ka täis laadida ja eriti selle ühe, kõige odavama tunni ajal, ning siis annab väikse ristlõikega kaabel eriti tunda.

[trebla]

aeg kaablit soetama hakata. Kaablihindadega on keegi kursis?

Alustuseks vast see hea:
https://pood.esvika.ee/kaablid-ja-juhtm ... lse&page=1
edasi otsid viisi, kuidas see võimalikult odavalt kätte saada.

See tähendab kõige absurdsemat varianti, kus KÕIK 1-f tarbijad on sama faasi peal. Kuna selline äärmuslik absurdihuumor üldjuhul on välistatud, kuid kuni 20 A ühenduse puhul kodutarbijal on vaid 1 faasi koormamine pigem reegel, kui erand,...

Enamgi veel. Panin omale maal kilpi multimeetri ja selle järgi (PV muunduri netipilt näitab sama) on L1 faasi pinge pidevalt 10 - 15 V madalam kui teistes faasides.
Ajalooliselt on algselt külas olnud kõigil ühefaasilised toited majades ja kuigi hiljem hangiti enesele ka "tööstusvool" siis see peamiselt posti külge kreissae pistiku tarvis. Ega keegi selle pärast toimivat maja enese paigaldist ümber ei hakanud ehitama. Alajaam minust 1,1 km ja kuna pingekvaliteet oli nii kehva, et vanasti võrgutasu oli väiksem, siis rekonstrueeris võrk liini ning sai hakata suuremat tasu kasseerima, aga ega tarbija liitumispunktist edasi nad ju midagi ei teinud ning ega neil polnud selleks õigustki.
Ja siiamaani kõik ju toimiski kenasti, kuni panin päikesepaneelid mis võiks ju pingekao probleemi justkui vähendada kõigile, kuid piisab, et mõni naaber L1 peal midagi käivitab, kui neutraalpunkt liigub selle suunast veel rohkem paigast ära ja L2 või L3 liiga suure pinge tõttu lülitab mu muundur ennast välja.
Võrk tuli mõningase õiendamise peale kohale ja pani mõõtjad peale, pärast kirjutas kirja, et ebasümmeetria jääb normi piiresse.
Hakka või ise naabreid läbi käima ja neid L1 pealt mujale laiali jagama..

Mullu suve lõpul oli asi vahel üsna hull.. nädalavahetuse päevadel läks halvematel juhtudel vast oma 20% võimalikust tootmisest kaotsi.
Midagi võrk siiski vist tegi, praegu on ebasümmeetria küll alles aga ülepinge tõttu esinevaid väljalülitamisi on sellel aastal olnud vaid paar-kolmkümmend kokku.

[Hiid]

260m läheb kaablit täpsustatud mõõtmisel.
EE kaablid on 240mm2 ja 120mm2 vastavalt 3/4 ja 1/4pikkusest, mis on 800m. Seal saab olema ka peakaitse ja arvesti.
Edasi läheks siis oma maa all, kuid milline? 35, 50 või 70mm2?
Palju kadude vahed on?

[Kalvis]

Kaablitel on nende eritakistus antud (AXPK-l igatahes oli) Saad pikkus korda eritakistus kätte pingelangu.. Saad kontrollida kas maksimaalse voolu juures jääb pinge nõutavaks. Igaljuhul peab kaabel pingelangu nõude täitma.

[trebla]

pingekaod on võrdelised takistusega -
U = IxR
takistus on võrdeline ristlõikepindalaga, seega 35 ruuduse kaabli kaod on 2x suuremad kui 70 ruudusel.
Aga tarbimise koha pealt pole sul ilmselt probleemi. Seadmed kannatavad pingekõikumisi päris suures vahemikus.., Kuid :

mul ka mõte liigub

siis sellest seisukohast pane võimalikult jäme.
Kui sa ka ise oma suure võimsusega pinget üles ei aja, nii et muundur välja viskab, aitavad ühel päeval sinu eest teha seda naabrid.
Iga volt on oluline.

[rannamees]

Igal juhul pane 4g70.
Aitäh võid ka tulevikus öelda.

[Küülaline]

Kui suur on peakaitse? Pingekao kõrval on oluline ka 1F lühisvool, st rikkesilmuse takistus. Viimasel ajal on Elektrilevi kirjutanud tehnilistesse tingimustesse, et nad tagavad liitumispunktis peakaitse 10 kordse lühisvoolu.
Sinu kaabel peab tagama selle, et ka sinu kilbis asuvad kaitsed rakenduksid lühisel (kereühendusel) 0,4 s jooksul.

[Hiid]

Hetkel on 20A, mõtlesin tõsta 25A peale.

[Hiid]

Eespool sai teile vist kalkuleeritud, et 70 mm2 on minimaalne üldse. Kuna tahtsite tõsta PK-d 25 A peale, tuleks ka kaabli ristlõikele panna aste juurde (95 mm2). Kust need mõtted 35 ja 50 mm2 tulid? Teil on liin ju 260 m, see pole naljaasi.

Minul ei tulnudki midagi. Kaks arvutajat on andnud sellise soovituse.
Selle 260m otsa tuleb väike majake, max tarbimisega ehk 10A, keskmine siiski vaid mõned A
See 25A kaitse on mõtes seetõttu tõsta, et kui kolmes majas korraga pannakse elektripliidid-ahjud huugama, siis sel hetkel peakaitset välja ei lööks.
Enamasti keskmine tarbimine kõigi tarbijate peale kokku 10A ehk....