Ehitusfoorum

Tsivilisatsioon võib kokku kukkuda sellepärast, et sa kulutad kõik ressursid oma mugava peldiku peale.

pikk88 kirjutas: 14 Juun 2019, 08:49 Tsivilisatsioon võib kokku kukkuda sellepärast, et sa kulutad kõik ressursid oma mugava peldiku peale.

Küsimus ei ole mitte, et kas võib kokku kukkuda , vaid millal see juhtub. Just natuke aega tagasi lugesin delfist, et austraalia teadlaste arvates on aastaks 2050 kliima 55% inimestele väljakannatamatuks kujunenud. Kliima on üks aspekt ja sinna ei saa inimene nagunii midagi ära teha. Vedelpõlevaine otsalõppemine on asja teine aspekt ja see paneb elukvaliteedile sellise paugu, et ma isegi ei kujuta ette , mis saama hakkab. Ja ka siin ei saa inimene midagi ära teha. Lihtsalt kujuta ette, mis toimuma hakkab, kui pole piisavalt põlevainet, et traktorid, kopad, rekad jms tehnika saaks liikuda. Ühes teises teemas ma juba tõin näite, et metsaveo reka jaoks pole probleem kuus läbi sõita 5-6 tonni kütet. Kujuta ette, mis juhtub, kui ükspäev maksab aga kütus 30, 40 või hoopis 100 euri liiter. Kollaps algab infrastruktuurist- teed, sillad jms- lagunemisest ning järgnevast järkjärgulisest riigipoolsest infra kokkutõmbamisest. Ja need asjad ei ole sadade aastate kaugusel, vaid kümnendite kaugusel. Aga keskmisel inimesel on silmaklapid peas, kuigi tegelikult südames võibolla aimatakse, et asjad ei ole jätkusuutlikud. Ja kui aus olla, siis ega midagi teha ei olegi, isegi kui tahaks. Veganlus või kepikõnd ei päästa seda tsivilisatsiooni.
Ehk mis ma tahan kokkuvõttes öelda on see, et alates juba ajast, mil inimene hakkas põllumajandusega tegelema, on tegelikult pidevalt elatud tuleviku arvelt. Põllumajanduse kasutuselevõtt pani aluse rahvastiku plahvatuslikule kasvule ja sellest tulenevatele probleemidele. Mõtle sellele, mitu karu või hunti suudab eesti suuruse pindalaga territooriumil ellu jääda. See arv on sadades. Inimesi on sellisel territooriumil aga miljonites. See ei ole jätkusuutlik. Jätkusuutlik inimpopulatsioon terves maailma oleks mõnikümmend miljonit, nagu kunagi küttide ja korilaste aegu oligi. Tehnoutopistid vaidlevad muidugi nüüd vastu, et ma olen loll ja et Muskil on Mars juba praktiliselt koloniseeritud ja sealt edasi on kõik teed valla. Paraku, kuna ma olen netis üpris palju sobranud ja nii mõndagi ka füüsikast kõrva taha pannud, siis selline valem nagu E=mc2 tähendab seda, et inimkond on alatiseks lõksus oma kolmel kivil- maal, kuul ja marsil.

Avalikusta aadress ja kui see peller valmis saab siis olen kindel, et kannatab küsida vähemalt 2€ per nägu kes seda idiootsust vahtima tulevad! - Rikkaks saad!
"Miljonipeldik" Toompeal kahvatub selle kõrval.

Täitsa tõsine küsimus, et kas kellelgi tõesti oleks huvi seda peldikut vaatama tulla. Küsiks 5 euri per noss. Ja kui kambaga tulla, siis 3 jevri nägu. Et siis kõigepealt teeks alustuseks ühe suure peldiku peo, kui valmis saab. Kui huvi on, siis teen facebooki lehekülje ka , kuhu postitan pilte ehitusest jms.

T25 kirjutas: 14 Juun 2019, 09:51 Paraku, kuna ma olen netis üpris palju sobranud ja nii mõndagi ka füüsikast kõrva taha pannud, siis selline valem nagu E=mc2 tähendab seda, et inimkond on alatiseks lõksus oma kolmel kivil- maal, kuul ja marsil.

Sa unustasid neljaanda komponendi- oma betoonist välipeldiku. Mida hakkab tegema inimkonda Kuul ja Marsil, kui planeedil Maa on elu pekkis? Kuul ja Marsil pole vett, viljakat mulda, et tegeleda inimese elutegevuseks vajalike toidu asvatamisega ega isegi inimsõbralikku atmosfääri hingamiseks.

pikk88 kirjutas: 14 Juun 2019, 08:49 Tsivilisatsioon võib kokku kukkuda sellepärast, et sa kulutad kõik ressursid oma mugava peldiku peale.

Mugava? Kuivpeldik ja mugav? Eriti talvel kui külm tuul vihiseb kannikate ja kottide vahel.

Sa unustasid neljaanda komponendi- oma betoonist välipeldiku. Mida hakkab tegema inimkonda Kuul ja Marsil, kui planeedil Maa on elu pekkis? Kuul ja Marsil pole vett, viljakat mulda, et tegeleda inimese elutegevuseks vajalike toidu asvatamisega ega isegi inimsõbralikku atmosfääri hingamiseks.

See oligi mõeldud tehnoutopistidele. Kui nendega sel teemal vaidlema hakkad, siis tuleb lõputu vada sellest, et tehnoloogia päästab meid ja varsti koloniseerime universumi. Selle, et me oleme lõksus 3 kivil- maal , kuul ja marsil- lugesin ükspäev netis sobrades välja ühe maailmakuulsa matemaatiku instagramist. Tema arvates oligi 2 asja, mis pikemas perspektiivis saavad inimkonnale saatuslikuks. Esiteks inimese poolt leiutatud vesinikupomm ja teiseks siis seesama e=mc2. Seal selles postituses ta kutsuski üles teadust rahastama, et leida lahendusi, sest sellest valemist on vaja pikemas perspektiivis kuidagi mööda hiilida.

Mugava? Kuivpeldik ja mugav? Eriti talvel kui külm tuul vihiseb kannikate ja kottide vahel.

Kõik on suhteline.

Urmas kirjutas: 19 Juun 2019, 05:54

pikk88 kirjutas: 14 Juun 2019, 08:49 Tsivilisatsioon võib kokku kukkuda sellepärast, et sa kulutad kõik ressursid oma mugava peldiku peale.

Mugava? Kuivpeldik ja mugav? Eriti talvel kui külm tuul vihiseb kannikate ja kottide vahel.

No see peab ju mugav koht olema. Mitte keegi ei hakkaks ehitama ebamugavat peldikut, mis kestaks mitu inimpõlve. Aga kõik oleneb muidugi võrdlusmomendist. Päris kindlasti on see mugavam, kui tšukside peldikud kahe kaikaga, kus ühest hoiad kinni, et purgaa sind minema ei viiks ja teisega ajad hunte laiali. Antud juhul on sul korralik betoonplaat jalgade all ja pole seda hirmugi, et mõni keeristorm sulle midagi teeks. Naudid hoopis seda kuidas kerge tuuleiil mune silitab ning täiuslikkuse seitsmes aste ongi saavutatud.

Aga kui nüüd teemasse tagasi tulla siis T25 räägi kuidas su peldikuehitus edeneb? Teema sellest, missugust armatuuri kasutada sai sul tehtud vist kunagi aprilli keskpaigas. Praegu on vist ümmarguselt kaks kuud möödas ja sa oled omadega jõudnud selleni, et kavatsed panna armeeringu kahes kihis. Ma olen siit lugenud päris palju teemasid, kuidas inimesel tuleb mõte või tekkib vajadus ehitada peldik ning järgmisel päeval on putka püsti.
Sul peab ikka umbele hää pidamine olema, kui kahe kuuga oled jõudnud nii kaugele, et põranda projekt hakkab valmis saama? Või on putka juba püsti?

Ma võin sulle tuua võrdlusmomendiks oma naabrimuti peldiku. See lihtne puust lobudik. Ühte külge pidi lauda seina külge ankurdatud. Minuteada kestnud juba neli inimpõlve ja viies inimpõlv läks just hiljuti käima, sest minu vanavanaema laskis selle peldiku kunagi ehitada. Kasutas ise, mõlemad tema tütred kasutasid, nende tütarde tütred kasutasid. Siis kasutasid/kasutavad nende tütarde pojad ja just hiljuti sai üks poegadest endale poja, kes seal samuti sihtimist hakkab harjutama. Peldikut on aegamööda mõned korrad värvitud. Katus on mu mäletamist mööda eterniidst ja paar korda on ust sirgemalt ette kruvitud. Tühjendamist pole mina oma eluaja jooksul juhtunud nägema, kuid mul ema teadis rääkida, et tal ikka lapsepõlvest on mälestused, kuidas vanavanaema olevat villkopaga mööda õue ringi jooksnud. Soovi korral võin sulle netti pildid üles panna kui sa muidu mu juttu ei usu ja arvad, et lihtne puust kast ei kesta ajas.
Ülevalpool rääkisid sa midagi vesinikupommist mis tuleb kunagi niikuinii. Mis mõte on siis kõige säästmisel Kui varem või hiljem keegi meid õhku laseb ja kogu see meeletu ressurss jääb kasutamata? Ega seda meile hauda kaasa ei pane.

pikk88 kirjutas: 19 Juun 2019, 10:00 Ega seda meile hauda kaasa ei pane.

Äkki saab seda betoonist välispeldikut sarkofaagina kasutada?

Aga kui nüüd teemasse tagasi tulla siis T25 räägi kuidas su peldikuehitus edeneb? Teema sellest, missugust armatuuri kasutada sai sul tehtud vist kunagi aprilli keskpaigas. Praegu on vist ümmarguselt kaks kuud möödas ja sa oled omadega jõudnud selleni, et kavatsed panna armeeringu kahes kihis. Ma olen siit lugenud päris palju teemasid, kuidas inimesel tuleb mõte või tekkib vajadus ehitada peldik ning järgmisel päeval on putka püsti.
Sul peab ikka umbele hää pidamine olema, kui kahe kuuga oled jõudnud nii kaugele, et põranda projekt hakkab valmis saama? Või on putka juba püsti?

Asi venib materjalide saadavuse tõttu. Armatuuriga pidi aega minema paar kolm nädalat, kuid ma olen kindel, et läheb veelgi kauem. Kui armatuur kohal on, siis läheb sidumisega paar päeva ja seejärel võib mikseri kohale kutsuda. Valamine on ise ju ülilihtne, kui mikser juurde pääseb. Natuke segab see, et ma valan alumisele plaadile kerge kõrgenduse (ca 6cm kõrge ja 10 cm lai) nendesse kohtadesse, kuhu tulevad ülemise otsa seinad. Põhjus on see, et kui muidu jätaks ülemise ja alumise otsa sidumiseks ainult armatuuri alumisest plaadist välja turritama, siis lugesin, et klaasfiibersarrus ei kannata UV kiirgust ja seetõttu valan ma umbes 4 cm väljaturritava armatuuri kohe betoonist klotsi sisse. Sellisel kombel on alumine ots ja ülemine ots loodetavasti piisavalt lukus omavahel ja maapinna liikumine ja külmakerked ei tohiks edaspidi probleemi tekitada. Seekord võtan rendist betooni vibraatori ka. Siinkohal küsiks igaks juhuks üle, kas segu mark C35/37 on piisav või peaks veel kangema peale minema. Ise arvan, et on. Siis kui alumine plaat valatud on, siis ehitan saalungid, ja valan ülemise otsa . Ehk ma arvan ja loodan, et selle suve jooksul peaks valmis saama , kui kõik hästi läheb.

Äkki saab seda betoonist välispeldikut sarkofaagina kasutada?

Mõõtmete poolest kindlasti, kuid isiklikult mul sarkofaagide jms teemaga praktiliselt mingit sidet ei ole. Mul absoluutselt puudub igasugune usk surmajärgsesse elusse vms. Minupärast võib mind kremeerida või palsameerida või mida iganes, täiesti poogen. Täitsa võimalik, et selline suhtumine võib aja jooksul 180 kraadi muutuda, nagu mul paljude asjadega elus juhtunud on, kuid hetkel tundub see küll täiesti võimatu.

Tühjendamist pole mina oma eluaja jooksul juhtunud nägema, kuid mul ema teadis rääkida, et tal ikka lapsepõlvest on mälestused, kuidas vanavanaema olevat villkopaga mööda õue ringi jooksnud.

Vot see ongi minu peldiku mõte, et tühjendamine ei oleks vedela sita väljavedamine, vaid praktiliselt lõhnatu kuiva huumuse vedu, mis kõlbab põllule otse väetiseks. Ja ma olen selle nimel valmis maksma päris kõrget hinda. Ja ma ei kahtle üldse, et see puulobudik, millest rääkisid, on kaua vastu pidanud. Puit peab hästi vastu, kui katus peal. Teises teemas juba mainisin, et on puitkirikuid Norras, mis on 1000+ aastat vanad . Aga jah, eks see tühjendamine üks paras rist ja viletsus sedasorti peldikutel on, millest rääkisid.

Kui betoneerimine mitmeid aastaid aega ei võta, siis ära plastsarruse UV kiirguse kartuse pärast väga muretse.
Mul juba aastaid peenras sarruse ülejäägid lillede tugedena kasutusel ja pole neil erilist nõrgenemist märganud.

ping kirjutas: 20 Juun 2019, 02:24 Kui betoneerimine mitmeid aastaid aega ei võta, siis ära plastsarruse UV kiirguse kartuse pärast väga muretse.
Mul juba aastaid peenras sarruse ülejäägid lillede tugedena kasutusel ja pole neil erilist nõrgenemist märganud.

Fiberglass Rebar for Flatwork should remain covered and protected from UV exposure until ready for use and placement.

Aastaid betoneerimine ei võta, kuid rakise ehitamine võib mitu nädalat võtta. Ei viitsi hakata sarruse katmisega tegelema sellel ajal. Litsam on kohe betooni sisse ära valada.

Enamus suuremaid ehituspoode müüb 10mm klaasfiiber armatuuri rullis ning see on kohapeal olemas. Mis materjalide saadavuse mure sul on?

rst kirjutas: 20 Juun 2019, 11:25 Enamus suuremaid ehituspoode müüb 10mm klaasfiiber armatuuri rullis ning see on kohapeal olemas. Mis materjalide saadavuse mure sul on?

Mul läheb 12. Ma olen kõik asjad eelnevalt ka 12 mm tavaarmatuuriga teinud. 10 mm kasutaks võibolla abiarmatuuriks kuskil millegi hoidmiseks vms, kuid põhiarmatuuri alla 12 mm ma ei kasuta.

See 12 on ka lahja ju. Pane kohe trammirööpad alla nende pole lootustki.

dumbuser kirjutas: 20 Juun 2019, 22:12 See 12 on ka lahja ju. Pane kohe trammirööpad alla nende pole lootustki.

Kui pisikese mugavustega välikäimla rakise ehitamine võtab mitu nädalat siis ma olen vist ennast üle hinnanud pean oma märgasid unistusi kõvasti korrigeerima. Ma siin oma lolli peaga mõtlesin, et oma 60 ruuduse abihoone vundamendi rakise tahaks koos armeerimisega jaanipäevaks valmis saada ja peale jaani ära valada. Tänaseks olen armeerimisega umbes poole peale jõudnud ja rakise jaoks pole veel isegi mitte materjali otsima hakanud. Eile käis just üks tuttav külas ja imestas, et miks ma oma Columbia kivist kanaliseinte sisse nii jämeda armatuuri olen pannud(12mm) ja minupoolne põhjendus oli see, et peenemat polnud kusagilt võtta...

Kuna klaasfiiber armatuuri tõmbetugevus on umbes korda suurem kui tavaarmatuuril, siis võib põhimõtteliselt alati asendada tavarauast üks samm väiksema läbimõõduga klaasfiiber armatuuriga.
Seega sinu 12mm klaasfiiber võrdub umbes 16mm tavarauaga.
10mm klaasfiiber võrdub enamvähem 12mm tava armatuuriga.

dumbuser kirjutas: 20 Juun 2019, 22:12 See 12 on ka lahja ju. Pane kohe trammirööpad alla nende pole lootustki.

Kuna klaasfiiber armatuuri tõmbetugevus on umbes korda suurem kui tavaarmatuuril, siis võib põhimõtteliselt alati asendada tavarauast üks samm väiksema läbimõõduga klaasfiiber armatuuriga.
Seega sinu 12mm klaasfiiber võrdub umbes 16mm tavarauaga.
10mm klaasfiiber võrdub enamvähem 12mm tava armatuuriga.

Ma usaldan kõhutunnet. Ma jalutan iga päev linnas ringi ja jälgin, kuidas ehitised on tehtud ja tihti olen kohe oma silmaga ära näinud, kui mõni asi on jamasti tehtud. Näiteks mõne vana garaazi uksesillus on nii õbluke tehtud, et on näha, et see on läbi paindunud ja siis on ülevalt poolt telliskivides ka praod sees. Hrustsovka tüübi majadel on akna kohal olev tellistest sillus tihti alla vajuma hakanud. Kui ma kõndisin Viljandis mööda uuest Ugala teatrist, kui seda renoveeriti, siis mul tekkis kohe küsimus, kuidas nad uue tellise seina külge panevad ja ei läinudki kaua aega peale renoveerimist,umbes 1 aasta, kui akende kohalt hakkasid tellised alla kukkuma. Suure -Jaani veekeskus ehitati CMU plokkidest ja ma vaatasin kohe, et mina oleks kasutanud rakiseid ja monoliitset betooni. Siiani pole veel kuulda, et midagi väga jama seal oleks kokku korraldatud, peale selle , et põrandate kalded olid paigast ära, kui minu hinnang on selline, et cmu ploki kasutamine maksab pikemas perspektiivis seal kindlasti kätte. CMU ploki kasutamine keldriseinas on riskantne , kuna maapind avaldab keldriseinale alati rõhku ja surub selle kummi. Betoonis aiaposte jälgides olen tähele pannud, et need pragunevad mõnusasti. Eks armatuur roostetab ja surub betooni lõhki. Uuemad betoonist postid lähevad puruks sealt, kus on kinnitus tehtud prussi kinnitamiseks. Ja kõik need aiad , mis väliselt on täiesti räsitud ja vajaksid uuesti ehitamist, on võibolla ehk kuskil ainult 30-40 aastat vanad. Ja minu peldiku projekti puhul kõhutunne ütleb, et 12mm klaasfiiber on minimaalne. 10 mm on liiga pliiats. Tõmbetugevus on neil klaasfiibersarrustel küll palju suurem kui metallil, kuid nagu ma juba varasemas postituses ütlesin, siis määravaks saab hoopis kobrulise osa vastupidavus varda küljes, mis on põhimõtteliselt määratud epovaigu/liimi tugevusega. Need võrdlused, et 8mm klaasfiiber on võrdne 12 mm rauaga on täielik jama. Mis puudutab relsside kasutamist, siis mu maja keldrilagi ongi valatud mingitele metallist taladele ja betoonist kaitsekiht on alt lahti löönud, nii et need talad on alt näha ja rooste koorub mõnusasti. Kuidas sellist asja parandada, ma ei kujuta ette. Selliste asjade pärast kukuvad kokku suured sillad, kus linnusitt ja sool teevad oma töö.

T25 kirjutas: 21 Juun 2019, 09:32Ma usaldan kõhutunnet

Ootan huviga, kuni asi elektritöödeni jõuab.

Küülaline kirjutas: 21 Juun 2019, 10:09 Ootan huviga, kuni asi elektritöödeni jõuab.

Tõenäoliselt seniste maardlate toodangust ei piisa. Oletan, et näieks lambikese jaoks on vaja minimaalselt 5×320 vaske ja noh igaks juhtumiks võiks see olla mitmekordselt dubleeritud. Sest oh seda õudu kui poole pirnipoetamise pealt pimedus saabub. Siis ei näe ju isegi hinagata enam.

Elektrit ei tule üldse. Mul pole kunagi üheski välipeldikus elektrit olnud.

T25 kirjutas: 21 Juun 2019, 23:54 Elektrit ei tule üldse. Mul pole kunagi üheski välipeldikus elektrit olnud.

Öösel kuuvalgel lastakse kartulivagude vahele.

T25 kirjutas: 13 Juun 2019, 10:39

Pane nüüd siia viide, kus on kirjas norm välipeldiku ehitamisel nõutava minimaalselt kahekordse armeeringu kasutamise kohta.

Ühest küljest jääb see plaat küll meetrijagu maapinna alla, kuid teisest küljest on praktiliselt maapinna juures sellega tasa

Ebaühtlane plaadi aluse külmumine võib plaadi viltu tõsta. Lahenduseks teine reguleeritav/automaatselt reguleeruv betoonplaat alumise plaadi peale.

Väike link urmasele, kes ei usu, et maailma asjad hapuks kisuvad:

https://www.abc.net.au/news/2019-06-22/ ... y/11229084

T25 kirjutas: 25 Juun 2019, 20:27 Väike link urmasele, kes ei usu, et maailma asjad hapuks kisuvad:

https://www.abc.net.au/news/2019-06-22/ ... y/11229084

Ah, ära hakka tooma tobedaid näiteid. Kas sa T25 teadsid, et 5000 aastat tagasi oli Sahara kõrbes lopsakas roheline taimestik, aga mingil hetkel hakkas see territoorium kõrbestuma? Tol ajal ei olnud ei intensiivset põllumajandust, ei inimtegevust, mis oleks tootnud kasvuhoonegaase ega polnud ka mingit totaalset kosmilist katastroofi, mis oleks kliimat mõjutanud. Kõik on läinud oma loomulikku rada ja meie ei saa sinna midagi parata. Tegelikult midagi saame küll. Kui sunnimeetmetega(minu nägemuses teised variandid ei toimi) ehk kastreerimise ja steriliseerimisega saaks sündivuse Kagu-Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas kontrolli alla, siis väga paljud maailma globaalsed probleemid lahenevad iseenesest. Alates näljapronleemi lahenemisest kuni selleni, et meil ei ole vaja nii palju asju. Ja 5 miljardi aasta pärast pole enam sellist nähtus nagu meie Päike, sest on kadunud kuhugi musta auku.

Veel üks tobe näide:

https://www.abc.net.au/news/2019-06-24/ ... g/11190928

Since the 1970s, parts of Jakarta have sunk more than four metres, at a rate of up to 25 centimetres a year. That means these areas are sinking faster than any other city in the world.

Each year the city pumps around 630 million cubic metres of water from the ground. This is the main reason the city is sinking.

Tokyo, a city of 38 million people, sank more than two metres in the 20th century before measures were put in place to restrict the mass extraction of groundwater. The city’s water supply was also largely shifted to surface water.