Äike ja elektriseadmed

[trebla]

kas 1 null ülearu ei ole ?

[trebla]

nii on, pärast harimist kõlbab vaid kõige kallim...

kas see enam ei sobi ?

https://www.esvika.ee/toode/v50-bc3-280 ... a-5093627/

PS

aga lõpuni harimiseks küsi OBO meeste käest järgi miks näit lk 92

on MCD 50-B alla kirjutatud :

Kustutab võrgu järelvoolu 25 kA Ipeak

aga hallis tabelis selle all on

Järgvoolu kustutusvõime (eff) [N-PE] Ifi 25 kA

[trebla]

Ja kas ta ka ütles, kust selle "suure " ja "väikese " vaheline piir jookseb...?

Ja mis see nende jama oli mida EL soostus remontima ja kelle kuludega?

[trebla]

aga kas miski eeskiri ei näe ette hoone kõigi juhtivate osade potentsiaaliühtlustust. Seega ka metallkatuste?

Minu postiliitumiskilbil Nõmmel pole kah miskit maandust. Postiliitumiskilbid pandi siis kui paljasjuhtmetega õhuliin asendati AMKAga, ilmselt ei pandud ka naabritele.. paar aastat hiljem asendati tänavaliin maakaabliga, aga postid jäid aedadesse alles. Kas kaablikapid on veel täiendavalt maandatud, ei ole uurinud.

[ping]

Kas hakkab pärale jõudma, miks on kasulik toiteliini kordusmaandus teha väljaspool hoonet asuva liitumiskilbi juurde, aga mitte hoones asuva jaotuskilbi külge?
Hoone piksekaitse maandur tuleb rajada vahekaugusega liitumiskilbi maandurist ja kuidas seda "väikse" hoone juures teha.
(Eestis pole piksekaitse eramutel kohustuslik.)

Kui hoone katusel on piksekaitse, siis see ei tohi olla kontaktis hoone katusel asuvate seadmete potensiaaliühtlustusega.
(Näiteks hoone katusel olevate soojus-, ventseadmete ja P/V paneelide (konstruktsioon ühendatakse inverteriga ja selle kaudu potensiaaliühtlustusega) voolu juhtivad osad ei tohi olla ühenduses piksekaitsesüsteemiga.)

[trebla]

Päris hea ja ülevaatlik jutt ABB-lt (kui tema asjade müügipromo kõrvale jätta). Eriti "vahva" on lk 90.

minule lõikas kohe silma, et lk 29 oli Ifi kaks korda defineeritud. Esimene peaks olema If.

Teooria on üldine, näiteid saabki tuua konkreetsete koostestitud seadmete põhjal.
Ei ole veel sinnani jõutud, et kõigi tootjate sädemikpiirikuid tohib misiganes teiste tootjate kõigi varistorpiirikutega kõrvuti kruvida.
Ja lõpuks on see ikkagi tolle firma koolitusmaterjal.

See piirikufirma on Prantsusmaalt ja prantsuse elektrikel on TT juhistiku kombed nii sisse juurdunud, et ka TNS juhistikus kasutavad nad kahe- ja neljapooluselisi automaate ning rikkevoolukaitsmeid igal võimalikul ja võimatul juhul.
PE juhtide järgi otsustades on seal kilbis miski 7 - 9 väljuvat liini. Meie kombe kohaselt oleks see ära tehtud ilmselt 3x väiksemasse kesta. Juhtmete jämeduse järgi otsustades pole ju ka voolud teabmis suured.
Aga palju ruumi on alati hea....

Kuid selle piiriku ja tema backup kaitselüliti oleks saanud ka kompaktsemalt kõrvuti paigaldada, ilma et kolmandikku kilbirumist nende alla oleks kulunud. Ja sellegipoolest oleks saanud kaitstud ja kaitsmata juhtmed üksteistest lahus hoida. Pildil toodud ühendusviis kipub juba selle max lubatud 50 cm piiriku ühendusjuhtmete pikkust ära kulutama, kammiga kõrvuti pannes saanuks vabalt 5 cm - ga hakama....

Tundub, et Saksamaal on miski komme T2 varistorpiirikutelt nõuda minimaalset backup kaitset 125 A?
Igatahes ABB saksakeelses kataloogis sellised tooted figureerisid ja neid sai sealt ka osta. Neil oli varistori termolahklüliti palju suurema käiguga ja kõvema vedruga. See oli paigaldatud pistikelemendi teise poolde, seega selliseid ei saanud siis teha kahe varistoriga, st Imax = 70 kA versiooni neist ei eksisteerinud.

Raamatus kiidavad nad automaate, aga omal ajal ütles selle tehase mees küll, et T1 piiriku ahelas kaitseks ette on mõistlikum panna sulareid.
Ja T1 soovitas kaabeldada juhtmetega, kammi kasutada ainult T2 puhul...

Selle raamatu eelmisest versioonist on miski 13-14 aastat tagasi ilmunud ka eestikeelne variant EETEL-i väljaandena. Tollega võrreldes on praegusel see PV osa juures.
Kui see 500 MW jutt paika peab, siis pannakse Eestis tänavu oma 300-400 miljonit eurot PV seadmete alla magama... Kui paljud neist aga piirikutega varustatud on?

Sinu algse teema juurde tagasi tulles - raamatu skeemides olid kõik maandused kokku ühendatud

[trebla]

ahjah.. pdf leheküljeloenduri ja trükise lk numbrid on kahe võrra nihkes.

Ega piksekaitse ja hoone maanduri mittekokkuühendamine maandurite vahelisi voolusid ära ei kaota.. need on vaid mõnevõrra väiksemad.
Kuskil pole öeldud, millal see 10/350 impulss 8/20 impulsiks muutub.

Ega ka selles raamatus on lõpuks vihjatud, et kui majal piksekaitset pole katusele ehitatud, siis pole T1 piirikuid vaja... kui lööb sisse, siis põleb maja niikuinii maha ja piirikutele kulutatud raha on tuulde lennanud...

[Kalvis]

Ega piksekaitse ja hoone maanduri mittekokkuühendamine maandurite vahelisi voolusid ära ei kaota.. need on vaid mõnevõrra väiksemad.

Kus selle välja mõtlesid? Kui pole kokku ühendatud siis ei saagi vool voolata!

[trebla]

maapinna kaudu loomulikult.

vool voolab piksekaitse maandurisse, hajub maasse laiali, aga sellega seoses ümbritseva maapinna potentsiaal tõuseb. Hoone maanduse potentsiaal ja PE ning N juhi potentsiaal faasijuhtide suhtes tõuseb ning õrnemad elektroonikavidinad löövad läbi...

[Kalvis]

Maapinna kaudu nüüd enam hoone poole ei jookse - ikka sinna elektrivõrgu poole (kuna need on hästi maad juhtivad osad). Ja see vool enam seal nii suureks ei lähe kuna hajumine on vägagi võimas. Sinu kirjeldatud ülelöök tekib piksekaitse maanduris ja sellega kõikjal otse ühendatud metalljutmete kaudu. Seepärast PE ei soovitata ühendada piksekaitsega, kuna ülelöök tekib kõigis PE kohtades kus N ja isegi faasijuhe on lähedal. Ja seepärast piksekaitse juhe mis katuselt alla tuleb peaks üksjagu eemal olema igasugustest metallist katustest ja muudest metallosadest.

[trebla]

Maapinna kaudu nüüd enam hoone poole ei jookse - ikka sinna elektrivõrgu poole

Kuidas sa sellele piksevoolule ära seletad, et sealpool on maja, mitte elektrivõrk, sinna ei tasu hajuda... haju teisele poole..
Vool hajub igale poole ja maandused korjavad üles selle potentsiaali mis antud kohas tekib.

Piksekaitsete tootjate materjalides on maandused kokku ühendatud, Risthein oma loengutes rääkis mäletatavasti sedasama.
Ja lahutatud maanduste puhul räägiti veel lisaks erinevate maanduste vahele ühendatavastest sädemikest, et vool ikka maanduste vahel vabalt liikuda saaks...

[Kalvis]

Simple - vool liigub vähima maandustakistuse poole. Alajaama maanduskontuur ja põhjavesi maja all
Maja ise on vastupidi suure maandustakistusega.

[trebla]

Simple - vool liigub vähima maandustakistuse poole. Alajaama maanduskontuur ja põhjavesi maja all
Maja ise on vastupidi suure maandustakistusega.

vool jaguneb pöördvõrdeliselt takistuste väärtustega.

200 kA puhul jätkub midagi igale poole...

[Küülaline]

reaalselt eramajadele tehakse maandurid eraldi

Kes ütles, et tehakse eraldi? Reaalselt on meil eramajadel (standardijärgne) piksekaitse üldse üliharuldane. Ja määruse 17 järgi piksekaitset vajavatele hoonetele tehakse ühine, st rajatakse perimeetriline suletud kontuur vertikaalsete varrastega allaviikude juures ja selle külge ühendatakse ka elektri kordusmaandus.

[Küülaline]

Neid vanu vardaid ja mööda katuseharja jooksvaid traate on muidugi kõik kohad täis. Nende kohta ei tea keegi mis ja kas üldse midagi ning millise takistusega seal maa sees on. Ma pean silmas uutele eramajadele standardi EVS-EN 62305 järgi rajatud piksekaitset.
Muide, mis on müstiline m 15?

[Kalvis]

Simple - vool liigub vähima maandustakistuse poole. Alajaama maanduskontuur ja põhjavesi maja all
Maja ise on vastupidi suure maandustakistusega.

vool jaguneb pöördvõrdeliselt takistuste väärtustega.

200 kA puhul jätkub midagi igale poole...

200 kA on ilmselgelt üliharuldane, peamiselt on see laksakas merre.
Äike niisama enam sul maapinnast juhtmesse tagasi ei roni - seda teeb ta ikkagi vaid kui selle juhtme otsas on väga väikese takistusega maanduskontuur aka alajaamas. Tavainimeste maanduskontuurid majas seda pole.
Kui aga on piksevarras otse PEN ühendatud siis saavad kõik PEN külge ühendatud omale seda voolude jagunemist pöördvõrdelise takistusega tunda.

[Küülaline]

Tüüpiline tänapäevane viilkatusega maja PK skeem vanal majal hajaasustuses (majal vundamendiks kas kivid või armeerimata lint)

Kuskohast see "tüüpiline" pilt pärit on?
Mööda katuseräästaid peaks ka piksekaitsejuht jooksma, et moodustuks võrk, nagu joonisel kirjas on. Ja kui kõik neli allaviiku on eraldi maandatud, nagu joonisel, peab iga maanduri takistus olema alla 10 oomi, mida selle 4,5 m vardaga vaevalt saavutab. Kõik need 4 varrast tuleks perimeetrilise horisontaalmaanduriga ühendada.

[Küülaline]

võib seal maapinnas tekkida ohtlik sammupinge ... hoone PE alla ühendada ja naabritel seadmed maha kärsatada. Kui neile just omal kulul liigpinge-piirikuid ei paigalda

OBO lühijuhend ei räägi midagi sammupingest ukse ees ega naabrite liigpinge piirikutest, hoone peamaanduslatt läheb samuti otse sama maanduse külge.
https://obo.ee/media/TBS_VALIK_A3.pdf

[Urmas]

Ei hakanud uut teemat tegema, kuid üldhuvi mõttes tahaks saada targemaks. Oli sel kolmapäeval(26.07) meie kandis(Märjamaal) äge äike ja tegi ikka parajat laastamistööd elektroonika vallas. Minu direktori töökohas tuleb elektroonilisi seadmeid, arvuteid, ruutereid, telekaid, läpakat, svitse jms värki välja vahetada ikka hulgim. Kusjuures tema töökohas on nõutud piksekaitse ja mis on täiesti olemas(kontrollitakse aeg-ajalt), aga ikka tegi äike laastamistööd. Feissbuuki kohaliku haru(Märgatud Märjamaal) kirjutiste järgi on äike oma laastamistööd teinud südamega- svits-ruuter-telekas-arvuti, svits-ruuter-telekas-arvuti, svits-ruuter-telekas-arvuti jnejne ... Kellegil oli äike sati panni pea pilbasteks jnejne.
Üldhuvi mõttes, et mis peaks veel olema, et piksekaitse olemasolul äike oma laastamistööd ei teeks. Samas majas asub ka elutähtsa teenuse osutaja.

[netmaster]

Üldhuvi mõttes, et mis peaks veel olema, et piksekaitse olemasolul äike oma laastamistööd ei teeks.

Lõpuni ei saagi midagi teha. Päästeplaan ja uus komplekt seadmeid peab varuks olema.
Ma olen näinud kuidas ülepinge kaitsme asemel (õieti terve kilbi asemel) on must auk ja aurustunud kaableid tähistavad tahmased triibud. Kindlasti on palju vahepealseid olukordi, kuid sarnastes tingimustes ei päästa seadmeid ükski mõistliku hinnalipikuga vahend. Korrlalik maandus, seadmete asukoht, läbimõeldud kaabeldus ja suur online-ups võivad päeva päästa ja enamasti päästabki. Tavainimesele on see kõik lihtsalt liiga kallis ja sel juhul aitab kindlustus.

[kunn24]

Alustada tuleks sellest, et kas majja tuleb õhuliin või maakaabel ehk anda mingitki infot.
Edasi oleks vaja skeeme ja pilte liinide sisestusest hoonesse ja kas on olemas mingitki liigpinge kaitseseadmed.

Edasi on vaja vastust, kas pärast avariid on tehtud piksekaitsete jms kontroll ja vaatlus, kuhu sisse lõi, üldised kahjustused jms.

Ehk su heietuses on lähteinfo suht 0.

[Kalvis]

Elektrivõrgust tuleva äikese liigpingeimpulsi eest saab kaitsta liigpinge piirikutega. Täitsa nii ei ole, et ostad ja lihtsalt paigaldad, natuke peavad ka kaablid, maandused asjaga sobima. Aga see kaitseb just hulgi ja hästi kallemaid asju ja ei ole kallis kulutus. Kui majal on lokaalne piksekaitse ja sealt võib liigpinge levida siis peaks just piksekaitse ehitaja hoolitsema õige ja piisava kaitselahenduse koostamise eest. See on nii spetsiifiline, et seda asja foorumi teel ei seleta ära.

[kunn24]

Elektrivõrgust tuleva vastu aitavad tõhusalt liinil olevad lahendid. Tuleks ajada pea kuklasse ja teha mõningane visuaalne ülevaatus, kas on olemas? Mul maal polnud EL paigaldanud mitte ühtegi lahendit, kord nägin neid Elektrikaubas suht sümboolse hinna eest, käisin tõstukiga posti otsas ja kruvisin neid veidi liinile.
ELV on selline nahaalne kontor, et isegi liitumiskilpide kordusmaandused olid kõik tegemata, kärutasin kaebuse sisse, siis mõned ikka rajati.
See oli siis ka pärast seda, kui äike sisse lõi ja Eesli Telefoni ADSL-i liini, liinijaotla, kaartid ja mul ruuteri maha põletas. Ehk pinge tuli tegelikult majja telefoni liini pidi, kuid siis läksid kõik asjad tervadatud tähelepanu ja tõmblemise alla. Lõpuks loobusin ADSL-ist ja panin 4G termose, kuna telefonivõrk saatis järjekordse sahmaka liigset elektrit.
Nii, et kui majja tuleb telefoni traatvõrk, mitte optika, võib ka see olla pahanduste allikas.

[trebla]

Elektrivõrgust tuleva vastu aitavad tõhusalt liinil olevad lahendid. ...........Mul maal polnud EL paigaldanud mitte ühtegi lahendit, kord nägin neid Elektrikaubas suht sümboolse hinna eest, käisin tõstukiga posti otsas ja kruvisin neid veidi liinile. ..

90% raudustest ostetavat PEALE sissemurdmist.
Ja samamoodi paigaldatavat enamus piirikuid peale laksu...


ja millised olid nende lahendite tehnilised näitajad?

[kunn24]

Kas 440 või 690 V, suurt ei huvitanud asja peeneks ajamine. Sain nad paar € tükk kätte- see hind ei eeldanud liigseid küsimusi.
Midagi nendest https://www.weg.ee/catalogsearch/result/?q=se45
Panin viite, et siis teab, millised nad liinil välja peaksid nägema- kui tahtmist teha visuaalkontrolli (soovitavalt binokkel ligi haarata).

Mis puutub su väidet: paigaldatakse peale laksu, siis peaks EL-i kontor in corpore üles rivistatama ja alustama peaks see kontor iseenda rajatistest. Keskpingeliinidel on tal reeglina lahendid olemas, aga MP pool tekitab tõsiseid küsimusi. Loogika järgi peaks igas õhuliini kordusmaanduse punktis olema ka lahendid/ piirikud.