Ehitusfoorum

Urmas kirjutas: 10 Apr 2019, 17:51

kunn24 kirjutas: 10 Apr 2019, 00:26...Siis võimalik värava-automaatika jne.

Ära planeeri teema algataja elu! Vaevalt ta praegusesse korterisse väravaautomaatikat hakkaks kasvõi mõtteis mõlgutama ehk mälu värskendamiseks loe teema esimest postitust uuesti.

Pealegi valdav enamus väravaautomaatikat ei paikne hoones sees, vaid juhtkontroller on kusagil värava või tõkkepuu vahetus läheduses. Ainus asi, mida värava juurde planeerida, on elektritoide.

vtl kirjutas: 09 Apr 2019, 09:48

Kalvis kirjutas: 09 Apr 2019, 08:36Mina olen selle igasse tuppa ettenähtud juhtme alati vedanud varuga ja ülejäägi jätnud põrandaliistu või siis kerinud lõpposas rulli. Teinekord hea pikendada mõne ajutise läpaka juurde. Ei soovita kasutada neid seina sisse minevaid spetsiaalpistikuid ega ka karbikuid (viimased rohkem tööstuslahendus, eramajas kole).

Hea Kalvis, mis Sa nüüd inimesele SELLIST halba nõu annad?
Elektrikaabli vead ju ometigi peidetult seinapesani, mitte ei vea varuga ja ei jäta diivani taha rulli. Telefoni- ja antennikaabel jookseb ka juba aastakümneid seinapesasse, mitte mööda põrandaliistu serva, pistik otsas. Aga arvutivõrku soovitad millegipärast vedada nö. lahtiselt? MIKS?

See ei ole halb nõuanne. Keegi ei tea täpselt ette kui kaugele seinast TV või arvuti tuleb. Või soovitatakse alust liigutada. Seepärast on varu soovitus asjakohane. Eriti annab tunda siis kui vaja näiteks objekti liigutada kasvõi hoolduse jaoks, et mingi muu pistik sinna taha liigutada. Vajalik lisa kõigest min meeter aga mida enamusel pole, pole seda 1 m varugi.
Miks aga ei soovita seda seinapistikut on lihtne - iga jätk võtab seda kõrgsagedusel töötavat signaali maha, samuti asub mängu inimlik eksimus. Mul on üsna tihti olnud juhuseid kus data ei liigu puhul on süüdlaseks see seina pistik. Kui eesmärk on esteetikat taga ajada siis mina kätt ette ei pane -palun pane kasvõi 10 pistikut ühte tuppa. Samas põrandaliistust välja tulevat kaabliotsa ei pane mitte keegi tähele ja silma ei riku. See lahendus on siiski teemal maitse asi ja rohkem ma sel teemal ei vaidle, kellele ema, kellele tütar, igaüks teeb oma valiku ise.

vtl kirjutas: 09 Apr 2019, 09:48 KÕIK täna müüdavad etherneti kaablid võimaldavad vähemalt 1Gbit kiirust. Alla Cat5e kaablit ei ole mina kohanud (kui vana vasepaari peal toimiva telefoni jaoks mõeldud MHS välja jätta). Cat6 toetab kuni 10Gbit/s.

See on ehk täna nii, eile oli teisiti. Mõte oli jutuga tüürida sinna, et min 1Gbit, aga parem oleks suurem ehk 10 Gbit.

vtl kirjutas: 09 Apr 2019, 09:48

Kalvis kirjutas: 09 Apr 2019, 08:36Kõige paremaks on osutunud tavaline plank keerukaabel, kõik need paindjuhtmed kannatavad lisaprobleemide käes ja pärast on hilja nutta. Plank keerukaabli eelis on lihtne otsastus, hea hind ja seejuures suur andmedastuskiirus.

Painduv kaabel ei kannata mingite lisaprobleemide käes... seda tuleb kasutada õigesti. Plankkaabli segment võib olla kuni 100 meetrit pikk, üle selle tuleks vahepeal kasutada juba aktiivseadmeid. Painduv kaabel on ühenduskaabel ja sellega tavaliselt üle paarikümne meetri ei minda. Tavalised pikkused on 0.5m kuni kümmekond meetrit kummaskis otsas.

Kannatab küll. Oli juhus kus mingi kaamerafirma vedas painduvaga pea 100 m - ei töödanud. Asendasid plank kaabliga ja toimis. Tegelt on kaabli tehnilistes andmetes kohe erinevus näha - osadel on max pikkus 30 m, teistel 100 m. Reeglina on plankkaablil 100 m, kuigi olen kohanud ka 30 m pikkusega plank kaablitüüpe. Painduvatel on valdav enamus 30 m. Ma ei taha inimesele halba ju soovitada? Seejuures pole siseinstallatsiooni tehes seda painduvust vaja, see ongi lahtise kaabli teema.

vtl kirjutas: 09 Apr 2019, 09:48

Kalvis kirjutas: 09 Apr 2019, 08:36Kahjuks optika asju kuskil väga soodsalt ei pakuta, muidu soovitaksin isegi igasse tuppa vähemalt üks optikapaar ära vedada aga kahjuks liigub see tuleviku trend teosammul. Õnneks on juba 10 Mbitsist asemel täna sama vaskkaablit pidi edastada 1Gbit, mis koduvõrgus on veel 10 aastaks piisav.

Optika probleem on see, et seda ilma keevituseta täna põlve otsas ei otsasta. Kiiruse osas ei anna optika praegu eelist, vahe tuleb sisse ainult lubatud kauguses (vasel 100m)
Cat6 võimaldab täna juba 10Gbit kiiruseid, aga täna pole turul vist ühtegi koduvõrgu seadet, mis seda toetaks.

Koduvõrgus tõesti pole täna rohkem kui 10 Gbit optikat vaja ja seega sobib vask. Afga optika kiul on ikka väga kaugel see kiirusepiirang, See on ikka terade kandis.
Miks teemat mainisin ongi see, et kui Telia edaspidi paneb majja sisse optikat siis kaugemas tulevikuks pole ka sisevõrgus mingeid kiirusepiiranguid. Täna 4k videot sisevõrgus ikka 10 Mbitise kaabliga ei edasta? Tehnika areneb pidevalt edasi. Miks mitte ehitada maja sisevõrku optikaga kui see vaid taskukohane oleks. Kahjuks täna ei ole, kuid homme juba on. Tegelt juba tuleb hiina ruutereid millel on optika pordid lisaks ja isegi taskukohase hinnaga. Aga kõik kompott kokku pole täna taskukohase hinnaga. Kahjuks kiu keevitusseadmed on veel überkallid, kuigi nende hind on langenud kordades.
Saab osta ka valmis otsastatud nn. patch optilisi kaableid. Aga ma püüdsin hinnavaatlusest midagi otsida, enamus IT seadmete müüjaid pole optikast midagi kuulnud, kuigi sidefirmade esindajad pea iga kohtumine ütlevad, et neile on need seadmed sama odavad kui vaskvõrgu asjad.

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 08:50See ei ole halb nõuanne. Keegi ei tea täpselt ette kui kaugele seinast TV või arvuti tuleb. Või soovitatakse alust liigutada. Seepärast on varu soovitus asjakohane. Eriti annab tunda siis kui vaja näiteks objekti liigutada kasvõi hoolduse jaoks, et mingi muu pistik sinna taha liigutada. Vajalik lisa kõigest min meeter aga mida enamusel pole, pole seda 1 m varugi

Mitu korda peab seletama, et seinapesa ja seadme (TV, arvuti...) vahele pannakse pärast seadme asukoha paikapanemist ÕIGE pikkusega (või natukene pikem) patchkaabel. Kui on vaja seda liigutada, siis võetakse kaabliots pistikust lahti. Kui seade paigaldatakse ringi uude kohta, siis asendatakse ühenduskaabel teise pikkusega kaabliga.

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 08:50Miks aga ei soovita seda seinapistikut on lihtne - iga jätk võtab seda kõrgsagedusel töötavat signaali maha, samuti asub mängu inimlik eksimus.

Võrguseadmed on disainitud nii, et signaali tee peal ühes passiivses segmendis on vähemalt 6 ühendust: võrguseadme pesa - patchkaabel - patchpaneeli pesa - seinasisene kaabel - seinapesa - patchkaabel - tarbija pesa. Seega mure signaalikao pärast ja mõte neid ühendusi ratsida, on üleliigne. Insenerid on arvestanud nende pesadega liinil ja võrk ei muutu ei paremaks, kiiremaks ega ilusamaks, kui need pesad ära jätta.

Inimlik eksitus võib varitseda kõikjal. Ka oskamatult tehtud veetoru ühendused võivad hakata lekkima, aga see ei tähenda, et me tooksime tänavalt vee PEM toruga otse tuppa, vaid ikka paneme sinna vajaliku armatuuri.
Kordan. Võrgukaabeldus testitakse enne kasutuselevõttu ja veendutakse, et inimlik eksitus ei oleks mängu tulnud. Kord paikakruvitud, testitud ja töötav pesa ei hakka üldiselt tõrkuma (erinevalt jäiga kaabli otsa löödud pistikust!).

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 08:50

vtl kirjutas: 09 Apr 2019, 09:48Painduv kaabel ei kannata mingite lisaprobleemide käes... seda tuleb kasutada õigesti. Plankkaabli segment võib olla kuni 100 meetrit pikk, üle selle tuleks vahepeal kasutada juba aktiivseadmeid. Painduv kaabel on ühenduskaabel ja sellega tavaliselt üle paarikümne meetri ei minda.

Kannatab küll. Oli juhus kus mingi kaamerafirma vedas painduvaga pea 100 m - ei töödanud. Asendasid plank kaabliga ja toimis. Tegelt on kaabli tehnilistes andmetes kohe erinevus näha - osadel on max pikkus 30 m, teistel 100 m. Reeglina on plankkaablil 100 m...

Ma kirjutasin selge sõnaga, et kaableid tuleb kasutada õiges kohas. Painduva kaabliga EI TEHTA sajameetriseid segmente, selleks on plankkaabel. Maksimumpikkuste korral üle kümnekonna meetri painduva ühenduskaabliga ei minda. Näiteks kui plankkaabli segment on näiteks 90 meetrit, siis võid mõlemasse otsa panna kokku kuni 10m ühenduskaablit. Kui pesade paigaldus on läbi mõeldud, siis reeglina piisabki ju meetrist-paarist.
Kui ühendused tehakse ilma statsionaarse kaabelduseta lihtsalt lahtiselt seadmete vahel, siis võib erandkorras kasutada ka väga pikki patchkaableid (10...20 meetrit). Ja kui korteris vahemaad piirduvadki paarikümne meetriga ning on soov arvutivõrgu juhtmed vedada mööda põrandaliistu või diivani tagant, otsastades need ainult pistikutega, siis tulekski kasutada just painduvat kaablit.

Siinkohal on analoogia elektrikaabeldusega. Seina sees vead plankkaablit, aga tarbija ja seinapesa vahel on painduv mitmekiuline ühenduskaabel. Sa ju ei aja neid kahte asja segi - plankkaabel ei tule tarbijani (laualamp, teler, triikraud) ning kiulist ühenduskaablit (a'la 3x0.75mm2) EI panda jällegi seina sisse.

Kui eelnev ikka veel kohale ei jõudnud, siis pole midagi teha. Endale tehke nii nagu soovite, aga halba nõu ja eeskuju ei ole mõtet foorumis teistele anda.

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 08:50Seejuures pole siseinstallatsiooni tehes seda painduvust vaja, see ongi lahtise kaabli teema.

Täpselt seda ma oma eelmis(t)es kirja(de)s ka kirjutasin. Painduva kaabliga EI tehta statsionaarset installatsiooni.

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 08:50...kuigi olen kohanud ka 30 m pikkusega plank kaablitüüpe.

Sellisel juhul ei olnud tegu Cat5+ standardile vastava kaabliga.

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 08:50...Miks mitte ehitada maja sisevõrku optikaga kui see vaid taskukohane oleks. Kahjuks täna ei ole, kuid homme juba on. Tegelt juba tuleb hiina ruutereid millel on optika pordid lisaks ja isegi taskukohase hinnaga. Aga kõik kompott kokku pole täna taskukohase hinnaga...

Asi ei ole taskukohasuses. Optiline kaabel on üliodav tegelikult vasega võrreldes. Küsimus on selles, et optikastandardeid ja ühenduspistikuid on mitmeid ja me ei tea veel, millised neist muutuvad tuleviku koduseadmetes de-fakto standardiks. Hiinlased võivad oma ruuterile toppida mida iganes peale, aga mõistlik on lähtuda ikkagi sellest, mis praktilises kasutuses käibele tuleb.

Seletasin miks pole hea lisapesa. Ja tavaline plankkaabel on piisavalt hea ka selleks ülesandeks. Ja lõpuks on see maitse küsimus.

Kalvis kirjutas: 11 Apr 2019, 11:48 Seletasin miks pole hea lisapesa. Ja tavaline plankkaabel on piisavalt hea ka selleks ülesandeks. Ja lõpuks on see maitse küsimus.

Sa ei ole siiamaani suutnud mind veenda selles, miks ei ole toa seinal hea kasutada seinapesa.
Argumendid stiilis "ühendamisel võib eksida" ja "see on lisatakistus" (millega ON võrguseadmete disainimisel juba ette arvestatud) ei ole küll pädevad pesade ärajätmiseks ja kaablipuntra otsapidi seinast väljatoomiseks.

Ja huvitav on see, et kui siin elektriseadmete foorumis on korduvalt vaieldud nt. teemal, kas nn. "lambijuhet" või "pikendusjuhet" (ühenduskaablit) tohiks panna installatsiooniks seina sisse või plankjuhtmetega paigalduskaablist ei ehitata pikendusjuhtmeid, siis vastus on ikka olnud, et "nii ei tehta", mitte et "see on maitse küsimus". Aga millegipärast isehakanud võrgupaigaldajad propageerivad sellist pornot. Vabandage mu prantsust, aga mõte jääb samaks.

PS. Kui elektriteemas on korduvalt küsitud, kas näiteks 10 seinapesa (elektrikontakti) järjestikune paigaldus on lubatud ja kaheldud, kas sellised järjestikused ühendused ei halvenda mitte töökindlust, siis ükski asjatundja ei ole soovitanud need pesad ära jätta või iga pesa juurest eraldi katkematut liini kilbini vedada. Samuti pannakse paigaldisse kümnete viisi harukarpe, kuigi ka need on täiendava takistusega ühenduskohad ja võimalus montaazil eksida ning eri värvi juhtmed segi ajada.

Aga arvutivõrgu juures, kus seadmete sisend-väljundtakistused on suurusjärk sadades oomides ja voolud on tühised, muretsetakse millegipärast mõne kullatud kontaktipaari lisatakistuse pärast.

kunn24 kirjutas: 12 Apr 2019, 00:35 Kui mingi bemmis 1 kontaktipaar paneb näkku, müüd selle odavalt maha. Järgmine, kes vea lõpuks tuhandete kontaktide seast välja raalib, saab lotovõidu. See on reaalne elu. Ma tean, millest jutustan, see on nutvad kliendid, karm reaalsus ja mu igapäevane leib. Nii, et ma olen kategooriliselt vastu liigsetele klemmidele ükskõik kuhu need on topitud. Igal klemmil peab_olema_tehniline_põhjendus (oma ilujutuga võid seenele sõita). Näiteks seadme kiire ja hõlpsa lahtiühendmise vajadus, kaabli lõikudena lahtiühendamise vajadus. Kui ära ei põhjenda, on projekt vigane ja sellisele projekteerijale uks ühes suunas lahti.

Ma ei ole bemmi-inimene ja mul pole ka kommet "näkkupanevaid asju" odavalt järgmisele lollile maha müüa.

See selleks, viimast korda kirjutan:
Jäiga, ühesoonelise paigalduskaabli fikseerimine, selleks et seda kaitsta korduva painutamise, lubatud painderaadiuse rikkumise ning selle käigus kaablisoonte väsimise ja murdumise eest, on juba üksinda piisav tehniline põhjendus, et termineerida see kohtkindla pesaga ja viia liikuv ühenduskaabli osa eraldi, kergelt asendatavasse segmenti.

kunn24 kirjutas: 12 Apr 2019, 00:35Liigseid klemme ainult nalja või viisaka vormistamise pärast ei tohi panna. Iga kontakt on rikke allikas, siin pole küsimustki.

Iga plankjuhtme painutamiskord on järjest suurem potentsiaalne rikke koht, siin pole küsimustki.

Kuna paigalduskaablil ei ole murdmise loendurit, siis ei ole ka ekspluatatsiooni käigus võimalik tuvastada, kas kaabliotsa on eelnevalt painutatud üks, kümme või sada korda, mitu korda võib seda veel väänata ja millisel hetkel võib mõni soon murduda. Järsu murdekoha tekitamisel võib kaabli juba paarikümne painutamiskorraga katki teha.

Mulle nüüd aitab tuuleveskitega võitlemisest. Kõik vähegi arvestatavad arvutivõrgud, projektid ja paigaldised, mida ma viimastel aastakümnetel näinud olen, ehitatakse pesade ja paneelidega. Ainsad kohad, kus pistikud otse seina seest tulevate kaablite külge lüüakse ja sealjuures nii kokkuhoiust kui rikkekohtade vältimisest targutatakse, on mõned säästuprojektina tehtud kodused paigaldised või amatööride poolt haltuurakorras põlve otsas kokku klopsitud väikekontori võrgutamine.

Edu!

PS. Käesoleva kirja ärasaatmise järel selgus, et kaasfoorumlase "kunn24" post on vahepeal ära kadunud. Jätsin siiski oma vastuse alles, võib-olla on kellelegi sellest infost kasu.

Kuna vastavalt EU ohutusnõuetele peab nii suur (tele)ekraan, mis kukkudes saab last vigastada olema kas laua- või seinakülge kinnitatud, siis vist peaks tänapäeva "tavalisi" telekaid "kohtkindlateks seadmeteks" nimetatama.

Sulle on teiste poolt vastatud ja vastan uuesti: ega see seina eraldi tehtud RJ-45 pistikupesa ühendus ei ole keelatud, kes tahab, paneb neid niipalju kui süda lustib. Aga mõned negatiivsed omadused on siiski:
1. On üsna kallis
2. Tekib täiendavad signaalikao, mis vähendab lubatavat maksimaalset pikkust. Paljud ei pane tähele aga kui kasutada sitta kaablit, sittu võrgukaarte (real... jt.), hiina odavruutereid jne siis sealt enam 10 Gbit läbi ei lase, ei lase isegi 1 Gbit. Olen korduvalt seda klientidele töestanud kus oligi lahendus, et seinapistik lendas minema ja kaabel otse ja töötas tal 1 Gbit, Üle seinapistiku aga töötas ainult 100 Mbit.
3. on paindlikum ja lihtsam lahendus. Pressid otsikud otsa, paned kas üleliigse kaabli põrandaliistu või keerad rulli ja kasutad. Inimeste soovid muutuvad - soovid toas asukohta vahetada, kerid kaabli ringi ja kasutad. Kui tahad seinapistikule üle minna, paned pistiku ülesse ja ühendad ringi. Aga tagurpidi enam nii lihtsalt ei tee.

Kalvis kirjutas: 12 Apr 2019, 09:28 Sulle on teiste poolt vastatud ja vastan uuesti: ega see seina eraldi tehtud RJ-45 pistikupesa ühendus ei ole keelatud, kes tahab, paneb neid niipalju kui süda lustib. Aga mõned negatiivsed omadused on siiski:
1. On üsna kallis
2. Tekib täiendavad signaalikao, mis vähendab lubatavat maksimaalset pikkust. Paljud ei pane tähele aga kui kasutada sitta kaablit, sittu võrgukaarte (real... jt.), hiina odavruutereid jne siis sealt enam 10 Gbit läbi ei lase, ei lase isegi 1 Gbit. Olen korduvalt seda klientidele töestanud kus oligi lahendus, et seinapistik lendas minema ja kaabel otse ja töötas tal 1 Gbit, Üle seinapistiku aga töötas ainult 100 Mbit.
3. on paindlikum ja lihtsam lahendus. Pressid otsikud otsa, paned kas üleliigse kaabli põrandaliistu või keerad rulli ja kasutad. Inimeste soovid muutuvad - soovid toas asukohta vahetada, kerid kaabli ringi ja kasutad. Kui tahad seinapistikule üle minna, paned pistiku ülesse ja ühendad ringi. Aga tagurpidi enam nii lihtsalt ei tee.

Frank Zappa on öelnud "inimesed nõustuvad sinuga ainult siis, kui nad juba enne sinuga nõus on. See ei muuda inimeste meelt."

1. Või kuidas saab peale kõiki siin teemas toodud argumente väita, et "RJ-45 pistikupesa ühendus [...] on üsna kallis"?
Kallis millega võrreldes? Leivapätsi ja õllepudeliga võrreldes? Teleri ja arvutiga võrreldes? Või hoopis ehituse/remondi ruutmeetrimaksumusega võrreldes?
Tõin paar postitust ülalpool välja hinnad - paarist kolmest eurost alates. Tavaliste pistikusarjade korral samas suurusjärgus voolupesade ja lülititega. Kas hakkame seinakontaktide ja lülitite pealt samuti kokku hoidma, sest needki maksavad raha ja võivad katki minna? Lihtsam oleks ju lamp otse ühendada.

2. Maksimaalne võrgukaabli segmendi lubatud pikkus koos pesadega on 100 meetrit.
Maksimaalne võrgukaabli segmendi lubatud pikkus ilma pesadeta on 100 meetrit.
See 100 meetri piir ei ole tingitud mingist müstilisest "signaalikaost pistikutes", vaid viivitustest ja lainepikkusest. Seda pikkust ei tohi aga ei saa ületada pesade pealt kokku hoides.

Korralik Cat5e võrgukaabel maksab paar-kolmkümmend senti meeter ja garanteerib 100 meetrit igas asendis ja iga ilmaga. Ma ei kujuta ette, kustkohast leidub nii sitta kaablit, mis ühe seinapistiku lisamisel enam standardiga lubatud kiirust läbi ei lase.

Võrgukaardid on tänasel päeval valdavalt emaplaadile integreeritud ja kvaliteetsed. Mittetöötav võrgukaart või ruuter tuleb välja visata, mitte süüdistada RJ-45 pistikupesasid.

3. Mis on paindlikum, kas seina seest välja tulev (st. seina küljes kinni olev) fikseeritud pikkusega juhe, mille varu tuleb rulli keerata, või seinapesa, millesse võid ühendada ükskõik millise pikkusega ühenduskaabli ning kui seda ei kasuta, võid ühenduskaabli üldse ära võtta.

Käesolevaga teatan pidulikult, et isand Kalvise viidatud post oli viimane piisk karikas ja ma ei soovi enam ehitusfoorumis sõna võtta, vaielda ega tuuleveskitega võidelda.

Ma olen üritanud inimesi aidata oma vabast ajast ja heast tahtest, jagades oma ametialaseid kogemusi ja teadmisi. Aga kui professionaalne suhtumine asendub võhikute tänitamisega, et "3€ maksev pesa on ju üsna kallis" ning "sitt kaabel ja tundmatu hiina ruuter (väidetavalt) sellega ei tööta" ning seetõttu soovitatakse võrgukaabeldust taha veneaegse mentaliteediga, naeltega põrandaliistu külge lüües ja diivani taha varu rulli keerates, siis mulle aitab. See siin ei ole see koht, kuhu peaks rohkem oma aega kulutama. Tänan tähelepanu eest!

kunn24 kirjutas: 12 Apr 2019, 11:14 Ma kustutasin ära põhjusega, et sinuga vaidlemine reeglina kuskile ei vii ja teisi see jauramine vaevalt huvitab.

Täieliku võhikuna selles teemas võin ennast vabalt liigitada teiste alla ja peaks mainima, et täitsa huvitav ja üldhariv teema. Kui mul tuleks vajadus hakata sidekaableid vedama, siis oleksin kasutaja Vtl variandi pooldaja. Ah, noh, see on minu isiklik maitse.
Alles hiljuti lõpetasin ühe värskendusremondi, kus pidin peitma seni mööda seinaääri jooksnud sidekaablid põrandaliistu sisse ja põhimõtteliselt jooksid kõik ühte kohta ja sealt omakorda laiali.

kunn24 kirjutas: 12 Apr 2019, 11:14oleksite tõsimeeli nõus lendama lennukiga, kuhu keegi usin projekteerija on puht ajaviiteks ja ilusa vormistamise mõttes joonistanud ämbri-/ vannitäie neid pesasid- pistkuid, millest jutt

Huvitav oleks teada, mitut lennuki elektri- ja nõrkvooluprojekti kunn24 käes on hoidnud? Isand vtl seisukohaga ühinen ma täielikult.
Ühes teises teemas soovitas kunn24 elektri (paigaldiste) projekteerijatel hakata tööstuslikke valgustite liiteseadmeid asendama põlve otsas valmistatutega.

vtl kirjutas: 12 Apr 2019, 11:00 Käesolevaga teatan pidulikult, et isand Kalvise viidatud post oli viimane piisk karikas ja ma ei soovi enam ehitusfoorumis sõna võtta, vaielda ega tuuleveskitega võidelda.

Ma olen üritanud inimesi aidata oma vabast ajast ja heast tahtest, jagades oma ametialaseid kogemusi ja teadmisi. Aga kui professionaalne suhtumine asendub võhikute tänitamisega, et "3€ maksev pesa on ju üsna kallis" ning "sitt kaabel ja tundmatu hiina ruuter (väidetavalt) sellega ei tööta" ning seetõttu soovitatakse võrgukaabeldust taha veneaegse mentaliteediga, naeltega põrandaliistu külge lüües ja diivani taha varu rulli keerates, siis mulle aitab. See siin ei ole see koht, kuhu peaks rohkem oma aega kulutama. Tänan tähelepanu eest!

Ära jama, siin niigi viimased ajad suht sisutus möllab ja sinu kirjutised on ühed vähesed mida nii lahe lugeda kui ka kõrvataha sealt nipetnäpet panna.
"Kalvis" ju ideeliselt üritab järjekindlalt inimesi aidata aga kipub vist tihti üle ridade lugema ja sellega paneb tihti teiste kirjutatu mõttest täiega mööda. Tahab hästi aga ...
"kunn.." ..... Kooliharidust on kindlasti saanud ja ka teadmisi sealt kindlasti külge jäänud aga kõik keerab kõverpeeglisse üleolev "olensuurisemõtlejakeskõigisttargem" suhtumine.

Arvan et iga mõistusega lugeja on siit ammu aru saanud et jah saab ka "juhtmed ripakil" lahendust kasutada aga korrektne ning lollikindlam on kohe pesad paigaldada.

Olen seda teemat algusest peale jälginud aga ei arvanud, et see sellise demagoogiaga päädib, kus osad oma tõde ainuõige pähe edasi lahmivad hoolimata asjakohastest vastuargumentidest ning näidetest.

Eriti kaunis demagoogia näide oli viia jutt siseinstallatsiooni pealt autondusesse. Usun, et ka vtl ei tuleks selle peale, et auto kapoti all lahtisi RJ45 pistikühendusi kasutada. Esiteks pole autonduses kasutusel Ethernet vaid üsna lollikindel ning madala kiirusega CAN bus. Ning isegi kui oleks Ethernet, siis sellistes vaenulikes keskkondades kasutatakse M12 tüüpi pistikühendusi, mis taluvad vibratsiooni jms.

Vootele, aitäh sulle, et oled viitsinud nii palju vaeva näha ning üritanud rahulikult seletada asju (koos näidetega), mis on tegelikult täiesti elementaarsed.

Jah, olen ka ise kunagi (15 aastat tagasi) teinud paigaldusi, kus seinast tulevatele Cat5E kaablitele olen otsad külge löönud ning need seadmetesse lükanud. Tõsi, mõned neist töötavad siiani, kuid häbi on neid vaadata. Osadel pidin juba aasta jooksul võrguseadmetest MTU-d 500 peale keerama, et midagigi sealt läbi läheks. Tänasel päeval ei tuleks selline lahendus mõttesegi.

Väga palju on panustatud just paigaldusvigadele. Aga nagu ka vtl on juba varem välja toonud - see kehtib absoluutselt ka kõigi muude valdkondade puhul:

- Loll paigaldaja paneb ka prussikingad kipsikruviga
- Loll paigaldaja klammerdab aurutõkke auklikuks juustuks
- Loll paigaldaja unustab pistikupesades sooned klemmi all korralikult pingutamata või paneb need klemmide alla pooleldi koos isolatsiooniga
- Loll paigaldaja paneb ka Kalvise kapitagusele kaunile plankkaabli rullile kiudkaabli pistikud

.. jne.

Loll paigaldaja ei ole argument, mille tõttu peaks tänasel päeval korrektset lahendust maha tegema.

Mis puudutab argumenti, et soovitakse asju ümber tõsta - reeglina on ruumides üsna limiteeritud võimalused selle jaoks ning need võimalused tasub läbi mängida juba varem ning vastavalt võimalusele lisada pesad (nii elektri kui ka side omad) ka teistesse seinadesse, kuhu potentsiaalselt on võimalik asju ümber tõsta. Sest kui elektri pesad on ainult ühes seinas, siis nii ehk naa tuleb ümbertõstmisel kasutada pikendusjuhet. Ja siis ei jää ka see kiudkaabliga patch kaabel visuaalselt rohkem häirima kui pikendusjuhe. Parem aga kui kumbagi näha ei jää.

Vähemalt 80% juhtudest kui on kutsutud mind appi, miks internet ei tööta, või töötab kuidagi aeglaselt, aga enne töötas on olnud veaks justnimelt see seinas olev pistikupesa. Nii ettevõtetes kui erakodudes.

Kalvis kirjutas: 13 Apr 2019, 09:35Vähemalt 80% juhtudest ... on olnud veaks justnimelt see seinas olev pistikupesa

Ei taha seda % uskuda.
Mille poolest seinapesa ühendus erineb seadme küljes oleva RJ45 pesa ühendusest? Eriti veel, kui jäik kaabel on toodud otse seadmesse on see ühendus kindlasti halvem, kui painduva kaabli ühendus seinapesa ja seadme vahel.

Iga nii ühendus kui ka juhe on üks seadme komponent.
ÜKS ühe juhtme pistikühendus sisaldab endas KOLME ühenduskohta,
Juhe/klemm,
klemm/klemm,
klemm/juhe.
Kui kasutusel on ka trükiplaat, suureneb ühenduskohtade arv ühe soone kohta tunduvalt.
Juhe/klemm,
klemm/trükiplaat,
trükiplaat/trükiplaat,
trükiplaat/klemm,
klemm/klemm,
klemm/juhe.
CAT juhtmes on soonte arv suurem, seega ka komponentide arv suureneb vastavalt.

Kes on kokkupuutunud "seadme töökindluse arvutamisega" , teavad et seadme komponentide arv on pöördvõrdeline seadme töökindlusega ja sõltub üksikute osade töökindlusest.
Analoogia 2 hingega kuuriukse ja nupust juhitava garaaži tõstuksega, kuigi need mõlemad mahuvad mõiste "uks" alla on nende detailide arv ja töökindlus väga suuresti erinevad.

Kuna tänapäeval ei ole enam tavaliselt "pikk töökindlus" esimene prioriteet, vaid hoopis "ilus välimus" ja "järelteenindusest saadav tulu", siis on muutunud ka arusaamad nii seadmete konstrueerimisest kui ka kasutamistest.
See tekitab konflikte erinevate soovidega isikute vahel. Kes kiidab bemmi (8 andmesidevõrku), kes Daciat ( üks CAN siin).
(Mulle endale meeldib Datsia ja tema trossiga tulekõrguse regulaator. )

Küülaline kirjutas: 13 Apr 2019, 11:18

Kalvis kirjutas: 13 Apr 2019, 09:35Vähemalt 80% juhtudest ... on olnud veaks justnimelt see seinas olev pistikupesa

Ei taha seda % uskuda.
Mille poolest seinapesa ühendus erineb seadme küljes oleva RJ45 pesa ühendusest? Eriti veel, kui jäik kaabel on toodud otse seadmesse on see ühendus kindlasti halvem, kui painduva kaabli ühendus seinapesa ja seadme vahel.

Võib ikka erineda. Kui seadme pesa komplekteerib kuskil tehase liinil masin, kus veaprotsent võib olla üks miljonist, siis seinapesa pusib tömpide näppudega inimene, tihti võib see inimene teha seda tööd esmakordselt jne

Üldiselt paistab siin foorumis levima see poliitelust moodne vastandumine, kus kaevutakse oma arvamisega kurguni kaevikutesse ja ollakse valmis viimse veretilgani oma "õiguse" eest seisma.
Kutsun üles vabalt võtma, ei ole see kaablimajandus elu teema nr 1. Mina küll pooli ei oska valida, vaid olen tänulik kui keegi asjatundja või ka vähem asjatundja viitsib oma aega raisata ja teisi valgustada. Mina olen juba seda teemat lugedes uusi teadmisi saanud.
Siinset vaidlust analüüsides ei ole võimatu, et mõlemal on õigus, omas kontekstis.
Ilma seinapesata usku tegelastel võib selles vaates õigus olla, et ebakompetentsete lahenduste korral iga ühenduslüli võib tõepoolest olla riskikoht. Ja lambist vastates võib valdav osa eramutes-korterites võrgulahendusi olla mitteproffide poolt mõeldud-ehitatud, juhuslike materjalide ja oskustega - sellistes võrkudes võib rikete osa olla tõepoolest suurem ja ühenduslülide ärajätmine töökindlust kasvatada.
Seda "katkematu ühe juhtme" poliitikat on läbi aegade viljelenud ka kõikvõimalike telekomi operaatorite tehnikud, pole vahet kas tv antenn või interneti kaabel, ei taha tehnikud süvenede majas olemasolevatesse võrkudesse ja puurivad augud ning veavad uue kaabli. Miks, sest see juba olemasolev antenni või võrgukaabel on reeglina teadmata ajast, suvalist marki kaabel, võib olla jätkatud suvalises kohas suvalisel meetodil, paigaldatud teadmata isikute poolt - kiirem ja odavam on tehnikutel seda soga mitte diagnoosima hakata ja vedada uus oma standarditele
vastav kaabel võimalikult väheste ühendustega seadmeni, et tagada rikkekindlus.
Isegi elektrikud ei taha viimasel ajal olemasolevasse kilpi ruumi olemasolul oma nodi mahutada ja kibelevad eraldi kilbi järele, sest ei taha "võõrasse" kilpi süveneda, erit käib see natuke vanemate (15-20 aastat) kilpide kohta, mis näeb välja nagu "euro" aga siiski oma aja haltuura standardite ehitusega.

Tegelik probeem ebapädevalt ehitatud hoone sisene kaabeldus, mis arvatavalt saavad alguse täpselt nii nagu see teema, kus kodanik teeb remonti või ehitab maja ja viimasel hetkel kas tuleb ise selle peale või keegi targem soovitab, et viska neti kaabel ka seina sisse. Ja sealt see ikaldus hakkab, mis kaabel, kuhukohta, mis pöörderaadiused, kui pikad ja muud detailid valitakse hea õnne peale. Ja kui veel pistikute ühendused tehakse ka ise või teeb elektrik vastutulemise korras, mingit signaali kvaliteedikontrolli ei järgne, kui internet on, siis töötab ja kui ei ole on mingi jama.
Ja reeglina sellise skeemiga kaasas käib ka jutt, et see (kaabel, pistik, otsik) ei maksa midagi
Päris kaabeldus ja kvaliteet algab vist natuke teise koha pealt, tellitakse projekt, kus projektis asjatundja näitab ära nii kaablite kulgemise, kokkulepitud pstikud-ühenduskohad, kuni kaabli margini ning paigaldusjuhisteni. Kaabli paigaldab ning ühenduse teeb asjatundja, kellel on oskused, kogemus-vilumus ning kvaliteetse töö tegemiseks ning kontrolliks vastava taseme tööriistad.
Aga see ahel vist ei ole enam "ei maksa midagi", pakun lambist, et see professionaalne rida projekt+ehitus+kontroll mõõdistus võib maksta keskmis eramu, suurema korteri puhul 1000+ €.
Aga selle raha eest saab ka dokumentatsiooni ja kindluse ka edaspidiseks diagnoosiks, süsteemi muutmiseks, et see mis on tehtud vastab mingile kindlale standardile.

Jääb veel mainida, et minu elamises on see ise kokkukeeratud süsteem, juhtmeots liistu alt otse arvutisse digiboxi ühes toas pole liistegi kuhu taha kaabel peita...
Annan endale täiesti aru, et pole see kaablimajandus viisakas ega midagi aga toimib. Ometi ei propageeri ma, et nii ongi õige ja ainuvõimalik.
Mida aeg edasi ja mida paremaks me elu läheb seda enam saame endale lubada asjatundjate mõeldud ja ehitatud lahendusi.
Seni kuni raha üle ääre ei aja, ehitatakse ka neid alternatiivseid lahendusi, millel on omad töökindluse riskid ja omad väljakujunenud metoodikad neid riske vähendada (vältida kaablis välditavaid ühendusi).

kunn24 kirjutas: 13 Apr 2019, 15:07 Ping kirjutas:

teavad et seadme komponentide arv on pöördvõrdeline komponentide hulgaga.

Äkki tõlgid seda lauset veidi. Ma olen põgusalt töökindluse rehkendamist õppinud, aga selline postulaat küll ei meenu.

Vabandust. paeb olema:
Komponentide arv on pöördvõrdeline seadme töökindlusega.

Mul tekkis selle teemaga "sportlik huvi", et kuidas on lahendatud asi näiteks suurtes firmades, kelledel on kasutuses sadu arvuteid? Kas neil tulevad juhtmed liistust või on Vtl lahendus ehk iga seinas a`10-20 ühendusega paneel? Olen käinud sisekujundusfirmas, kus ühes ruumis istub 30 inimest, kuid selle teemaga seoses vaidluse all olevale probleemile ei ole osanud tähelepanu pöörata.Ehk oskab mõni praktik kommenteerida?

Urmas ilmselgelt trollib, mis need suurte firmade kontorid siia teemasse puutuvad. Suurtes ehitustes olgu, suur büroohoone või superministeeriumi ehitus käib kõik ikka nööri mööda, ei ole nii, et osakonnajuhataja või kantsler hüppab enne krohvimist/kipsipanekut sisse ideega, et viskaks siva võrgukaabli ka seina sisse ära, koos töömeeste ja foorumiga otsustame kuhu juhtmed kokku veame.
Suurtel objektidel on ikka hanked projektile-ehitusele, järelvalve nokib et kõik saaks nii nagu projektis ette nähtud.
Mõnel juhul büroohoonetega on kaabeldusega vist isegi lihtsam, ka tuleviku muutuste mõttes, sest palju kasutatakse seintel neid kaabli ja pistikute siine ning ripplaed on ka kaablite vedamisel-peitmisel abiks.
Kunagi olen ise ka uutes büroohoonetes töölauda mehitanud, ühes majas, mis klaasist fassaadiga oli kogu kaabeldus-pistikud nii elektri, kui interneti oma nende plastsiinidega lahendatud. Teises väiksemas kohas oli 2 inimese kontoriruumi peale 6 interneti pesa, kusjuures meie ruumis 1 pesa ei toiminud, firma it spets ka ei osanud põhjust arvata, sai võrguprinteri kaabel lihtsalt kõrvalolevasse töötavasse pessa ja selleks korraks probleem lahendatud - kokku oligi meil ainutl 3 pesa kasutusel, 2 arvutit + printer. Muidu kõik pesad nii elektri-kui interneti omad kenasti grupi või mis iganes siltidega tähistatud nii nagu vist tänapäeval asi käib.

Prill kirjutas: 13 Apr 2019, 12:11seinapesa pusib tömpide näppudega inimene, tihti võib see inimene teha seda tööd esmakordselt

Lõpetage ometi ära see sita töö kvaliteedi ja asjaarmastajate toomine mingiks normiks, mille pärast ei saa kasutada korralikke ja professionaalseid lahendusi.

Räägiks mõnele mõtlemiseks oma sittadest kogemustest, kuna mul ei olnud Elon Muskile või Mark Zuckerbergile sarnast suurelt mõtlemise visiooni.
2006/2007 renoveerime korterit. Oma arust olin ettenägelik ja vedasin netikaabli õuest ühte lastetuppa ja jagasin ka teise statsionaarse arvuti jaoks. Tol ajal polnud isegi mingit aimugi, et teleka signaali jagamine hakkab käima läbi neti. Köögis läpaka taga istumiseks piisas wifist. Teleka kaabel tuli koridorist, mida jagas keegi Mister X ja kelle kanalite valikust isegi piisas. Antennikaablid olid seintes veetud igasse tuppa + kööki. Oli enne kahe korteri kokku ehitamist meil olemas ka Viasat, aga kõik pidid vaatama sama kanalit, kuid siis oli korter ainult 2-toaline. Kui tekkis probleem, et kohaliku signaali jagajal juhtus midagi ja "kolhoosne" jagamine enam ei toiminud, Viasati vaatamise jaoks, tolleks ajaks jub 4-toaline, pidime eelnevalt kokku leppima. Olgu, hakkasin otsima variante. Lasin kuulujutu lahti, uurisin igatsugu messidel ja ka ise püüdsin igal võimalikul olengul võtta teemaks. Messidel püüti pähe määrida kallimat varianti ehk osta mitu kaarti. Ei rahuldanud see mind ega raamatupidajat, sest olin juba välja nuhkinud, et on olemas ka muu variant. Leidsin muu variandi Dreamboxi näol ja leidsin ka tegija, kes selle teostas, kuid pidime DB-d ise ostma. EV-s pakuti neid a`2000EEK/tk. Raamatupidaja ostis 3tk 2100EEK eest e-bay-st. Kui keegi tahab, siis põhimõtteliselt need töötavad siiani, kuid kasutada enam ei saa, sest Viasat läks üle mingile HD-tehnoloogiale ja uute järgi ei tunne enam vajadust, kuigi nuhkisin juba välja, kus kohast saab uusi ja kes häälestaks. Milles oli "põhipoint"? Oleks teadnud, et telekad lähevad nii lühikese aja jooksul üle netikaablitele, siis oleks kohe vedanud antennikaablite asemel netikaablid. Kahjuks enam ei aita ka see kui antennikaabli otsa siduda sidekaabel(sõltumata, kas plank või kiud), sest tean, et käänakuid on liiga palju. Oleks 12-13 aastat tagasi teadnud, et nutiaeg nii kiiresti areneb, oleks igale poole vedanud netikaablid. Hetkel tunneme raamatupidajaga kõige rohkem puudust netiaugust köögis, kus meil on mõlemil läpakad. Ei osanud tol ajal aimata sidetehnika nii kiiret arengut, muidu oleks igasse tuppa ja ka kööki vedanud netipistiku. Nüüd pidin elu- ja magamistuppa netijuhtme vedamiseks läbi seina puurima augud ja mõnes kohas visualselt parema efekti jaoks karbiku paigaldama. No ei olnud ma visiooniga isend.

See on tõesti hea teema ja ma loodan , et kasutaja vtl siin veelgi sõna võtab. Minul on olukord nimelt järgmine, et paneelmaja korteris on vaja vahetada elektrisüsteem ning koos sellega loomulikult tuleks paigaldada ka sidekaablid. Õnneks mul elektrik on suhteliselt pädev mees ja omalt poolt pakkus välja kahe erineva kaabli vedamist, et siis saab ka vahetada teenusepakkujat( starman vs mõni muu) , kuna neil vist erinevad kaablid seal kasutusel . Mina olen täielik võhis sellel alal, seega ma sõna rohkem siin ei võta , kuid mis mind huvitab, on see, et materjalid oleksid parimad võimalikest ja pigem maksan kaabli või pistikupesade eest topelt või isegi kolmekordset hinda, aga ma ei taha, et hiljem mingi jama kaabli läbilaskvusega oleks, mis tuleneb kehva kvaliteediga kaablist ja pistikupesadest.

T25 kirjutas: 19 Apr 2019, 13:29kahe erineva kaabli vedamist, et siis saab ka vahetada teenusepakkujat( starman vs mõni muu)

Need kaks on siis keerupaari kaabel, millest siin teemas väga põhjalikult räägiti ja koaksiaal- ehk nn antennikaabel.