Karkassmaja kaabeldus. Nõuded.

[Urmas]

Kes ütles, et villa sisse paigaldada ei tohi?
Tüüppaigaldusviis A2 – Mitmesooneline kaabel soojusisoleerseina süvistatud torus.

Näedsa, juba hakkab tulema.

[coeng3]

A2 olen vaadanud. Paindumatu plastiktoru või TAM toru ehk kõri?

samas Tallinna tehnikakõrgkooli õppematerjalist - kas paigaldustorudes või ilma.

5.3.2. Õõnesseina paigaldus. On kasutusel kergkarkassil plaatvooderdusega vaheseintes, puitpaneelidest
või puitkarkassiga välisseintes, samuti muudes õõnestarindeis, näiteks lagedes. Paigaldus tehakse
õõnesseina sees raskestisüttiva polüvinüülkloriidisolatsiooni ja -kattega 2-, 3-, 4- või 5-soonelise
paigalduskaabliga, kas paigaldustorudes või ilma. Lamejuhtmete kasutamine on keelatud.

[Ahtop]

Kui 7cm paksusest suvemaja siseseinast kaabliga läbi minna, kas peaks ka mingi toru või hülsi panema. Suvemaja on Baltic 40. Vaatasin, et toru otsad jäävad teravad ja sissepoole pannes pole sellel jälle mõtet, ja auk tuleb ka suurem puurida. iseenesest loll küsimine muidugi, pole enne täispuit seintega tegemist olnud.

[Küülaline]

R. Teemets on teinud veidi haltuurat ja eksitanud

Igatahes praktikas pannakse kaablid villa sisse ilma toruta, st kaabli väliskest = toru, kuna lahtisi isoleeritud juhtmeid võib ju torus paigaldada.
Ainult metallkarkassist läbiviigu kohtadesse pannakse toru (kõri) jupid, nagu juba isand kunn24 mainis.

[Küülaline]

püstloodis kaabel tuleks kindlasti kinnitada

Miks? Pigem jätta lahti, siis on võimalus, et kaabel libiseb puuri või kruvi eest minema?

[ping]

Ma ei avalda oma arvamust ega vaidle kellegagi vaid tsiteerin kättejuhtunud raamatut.
Avasin Eestikeelse tõlke "Hoone tehnosüsteemide RYL2002" 2 osa.
Osa H1 Paigaldised.

Punkt H1072 "Torude paigaldamise üldnõuded". LK122.
Kirjas on nõue:
"Elektritorustikku ei tohi paigaldada soojusisolatsiooni sisse.
Juhtmesüsteemilt nõutav koormus ja paigutuskoha parandusteguri miinimumväärtus antakse objektikohaselt."

H1076
H1076.10 "Paigaldamine tarinditesse". (Koos joonisega.) LK126.
"Kaabli valmistaja peab paigaldusjuhistes andma vajalikud piirangud kaabli paigutamisele.
Tavaliselt, välja arvestatud lühikesed läbiviigud, ei tohi kaableid paigaldada isolatsiooni sisse."

Joonistelt lähtub , et torusid ja kaableid võib paigaldada isolatsiooni pinnale.

[Küülaline]

Avasin Eestikeelse tõlke "Hoone tehnosüsteemide RYL2002" 2 osa. Osa H1 Paigaldised

Mis aastal see teos on välja antud?
Edit: Nägin juba - 2002- see on ligi 17 a tagasi. Need nõuded on ajalugu isegi Soomes. Eestist rääkimata.

[vtl]

Ma ei ole elektrik (elektroonik olen). Aga seletage mulle palun ära, MIKS ei tohi (väidetavalt) villa sees kaablit vedada? Vill on teadupärast mittepõlev materjal.

Ainus põhjendus, mis mulle pähe tuleb, on see, et villa sees on jahutus halvem... aga sellisel juhul tuleks lihtsalt vähendada antud ristlõikele lubatud voolutugevust ja kogu lugu.

"Elektritorustikku ei tohi paigaldada soojusisolatsiooni sisse.

Kui see nii sõna-sõnalt kirja pandud on, siis kuidas peaks kaabel soojusisolatsioonist LÄBI minema? Tekitada sinna külmasild?

[ping]

Avasin Eestikeelse tõlke "Hoone tehnosüsteemide RYL2002" 2 osa. Osa H1 Paigaldised

Mis aastal see teos on välja antud?
Edit: Nägin juba - 2002- see on ligi 17 a tagasi. Need nõuded on ajalugu isegi Soomes. Eestist rääkimata.

https://ehituskeskus.ee/tootekategooria ... iraamatud/

[ping]

Ma ei ole elektrik (elektroonik olen). Aga seletage mulle palun ära, MIKS ei tohi (väidetavalt) villa sees kaablit vedada? Vill on teadupärast mittepõlev materjal.

Ainus põhjendus, mis mulle pähe tuleb, on see, et villa sees on jahutus halvem... aga sellisel juhul tuleks lihtsalt vähendada antud ristlõikele lubatud voolutugevust ja kogu lugu.

"Elektritorustikku ei tohi paigaldada soojusisolatsiooni sisse.

Kui see nii sõna-sõnalt kirja pandud on, siis kuidas peaks kaabel soojusisolatsioonist LÄBI minema? Tekitada sinna külmasild?

Teksti kirjutasingi siia ringi sõnasõnalt, et lubatud on ainult lühikest juppi viia läbi soojustuse.
Mina saan rääkida ainult oma kogemustest.
5X2,5 kaabel, pindpaigaldusega(õhu käes), 11kW inverteri taga, faasivooluga 15,8A on päikselise päeva lõpuks ca +50C soe.
Kalkulaator annab, et sellisel koormusel eraldub iga 2,5mm2 kaabli meetri kohta üle 6W energiat.
Ma ei tea, et mis selle kaabli temp oleks kui see oleks villa sees.
Vaevalt, et kaabli isolatsioon sulab, aga plasti eluiga kindlasti lüheneb.
(Inverteri tootja käsib kasutada vähemalt 5X4mm2 kaablit, aga see on ju kallis.)

[ping]

A2 olen vaadanud. Paindumatu plastiktoru või TAM toru ehk kõri?

samas Tallinna tehnikakõrgkooli õppematerjalist - kas paigaldustorudes või ilma.

5.3.2. Õõnesseina paigaldus. On kasutusel kergkarkassil plaatvooderdusega vaheseintes, puitpaneelidest
või puitkarkassiga välisseintes, samuti muudes õõnestarindeis, näiteks lagedes. Paigaldus tehakse
õõnesseina sees raskestisüttiva polüvinüülkloriidisolatsiooni ja -kattega 2-, 3-, 4- või 5-soonelise
paigalduskaabliga, kas paigaldustorudes või ilma. Lamejuhtmete kasutamine on keelatud.

Ka siin olevatel piltidel on näidatud seina sisese soojustuse pinnal olevas soones asuvad kaablid, mitte keset soojustusmaterjali kulgemas.

[ping]

Selleks olidki lubatud kestvad voolutugevused sõltuvalt paigaldusviisist. Nendele lisaks tuleb parandustegur sõltuvalt keskonna temperatuurist, koormatud juhtmete arvust kimbus (näiteks 3G kaablil on normaaltalitlusel koormatud 2 soont jne), kuid seda eeltoodud materjal ei käsitle.Iseenesest juhtmed toru sees (A1) on ka juhtmed soojusisolatsioonis, sest seisev õhk on soojusisolaator.

Jah, kui 9 tükki 3x2,5mm2 kaablit on kimbus on parandustegur 0,50 ehk pool lubatavast koormusest ja lubatav koormatavus tuleb 10A.

Ja kui oletame, et soojustuse sees oleva kaabli ümbritsev temp tõuseb +50C`ni, siis tuleb sellises kimbus oleval juhtmel arvestada lisaparandustegurit 0,67.
Ehk 3x2,5mm2 kaabli lubatav kestev koormusvool sellises kimbus (soojustuse sees) kujuneks 6,7A.

Parandustegurite tabelid on ka raamatus olemas.
(Ei maksa kaableid kimpudesse kiskuda, pigem tuleb paigutada hästi hõredalt ja otse kipsi taha.)

[ping]

Jätsid sujuvalt tähelepanuta mu 23.10 lisatud lause, millele viitasin. Täiendan siia juurde, et torude montaazhil EI SAA paigaldada torusid vahetult kipsi taha, vaid jäävad ca 5 cm eemale. Nii, et see RYL, mis on algselt soomlaste jaoks, on vastu nende paigaldustavasid.
Lisan, et asja mitte segaseks ajada, siis keskkonnatemperatuuri all EI MÕELDA kaabli lähedal kujunevat temperatuuri, vaid üldist keskkonnatemperatuuri (näiteks katlamajas lae all). Kui me selle eelduse minetame, siis saame vale tulemuse. Nii, et toas, mille temperatuur on 20 C, siis seda silmas peetaksegi. Ülejäänud parandused on lähtuvalt paigaldusviisist ehk on sellesse juba kalkuleeritud.

Kui elektripliidi (või mõne muu el. seadme) korpuse sees tõuseb temperatuur kuni +70C siis seal tuleb ka vastava temperatuuriklassiga juhtmeid kasutada, mitte lähtuda pliiti ümbritseva toa temperatuurist.
Kui juhe ei asu mitte toas, vaid sellest eraldatud ruumiosas (soojusisolatsiooni sees), siis tuleb võtta arvesse selles antud kohas tekkida võiv temperatuur ja juhe peab terves pikkuses vastama selle koha nõuetele.
Kui juhtmekimp asub toatemperatuuril, siis arvestatakse toatemperatuuri ümbritseva keskkonnana.
On ka norm antud torupainete kogusummale, ühe toru kohta kraadides ja ka toru ava ja kaabli läbimõõdu suhe.
Paigaldise nõuetekohane vormistamine sõltub paigaldaja oskustest, väga lihtne on öelda, et 5cm ja ei saa.

[ping]

Ära hakka nüüd aiaugust kirjutama, pliis. Me jutustame siin juhtme ristlõigetest, paigaldustingimustest maja konstruktsioonides. Niigi oled siin juba segadust tekitanud nii, et vähe. Sinu loogika järgi tuleks 10 A peale panna 16mm2 kaablid, kui nii jätkad. Mina passin.

Minu arvamistega või uskumistega on antud juhul vähe pistmist.
Dikteerin siin juhendmaterjale elektriseadmete projekteerijale. Ja et tavaline juhtmevedaja nendega kursis pole, pole minu süü.

[Küülaline]

Dikteerin siin juhendmaterjale elektriseadmete projekteerijale

Kehtiv juhendmaterjal selle kohta on EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017, mitte 17 aastat vana Soome ehitusettevõtjate liidu teos.

[ping]

Dikteerin siin juhendmaterjale elektriseadmete projekteerijale

Kehtiv juhendmaterjal selle kohta on EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017, mitte 17 aastat vana Soome ehitusettevõtjate liidu teos.

Väga tore kui keegi leiab ka värskemat kraami jagamiseks.
Ehk siis tood avalikult välja, et mis tekst selles kirjatükis on?
Kas füüsika on 15 aastaga palju muutunud?
Kas tänapäeval toimub elektrivoolu soojuslik toime või metalli takistuse sõltuvus temperatuurist kuidagi teisiti?

Muide Sinu viidatud materjalidel on järgmine märkus:
"NB! Võrreldes eelneva versiooniga on käesoleva standardi konsolideeritud versiooniga muudetud ainult Taani rahvuslikke eritingimusi."
https://www.evs.ee/tooted/evs-hd-60364- ... 1+a11-2017

[coeng3]

EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017 huvitav oleks sirvida 2euro eest, iseasi kas sellest targemaks saaks

[Urmas]

Kehtiv juhendmaterjal selle kohta on EVS-HD 60364-5-52:2011/A11:2017, mitte 17 aastat vana Soome ehitusettevõtjate liidu teos.

Paluks viidet seadusele/ministri määrusele, mis teeb selle EVS kohustuslikuks. EVS on maksumaksja raha eest koostatud juhendite kogum, mille eest nüüd omakorda kooritakse maksumaksjat. Seni kuni EVS ei ole seaduse või mõne muu alamaktiga tehtud kohustuslikuks, on EVS-l soovituslik iseloom. Lisaks, kohustuslikud juhendid, millede eiramise/rikkumise eest on ette nähtud sanktsioonid või hakatakse piirama isikuõigusi, a´la ei anta kasutusluba viitega, et ei ole tehtud EVS soovituste järgi, ei saa olla tasulised!
Ei sea kahtluse alla EVS-de vajalikkust, aga midagi on jäetud tegemata seadusandja poolt seadusandluses.
OT. Küülaline, järgnev ei ole seotud sinu öelduga. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, aga selle tundmine tihtipeale küll. Jah, EhS §23 paneb paika mõiste "pädevus" ja sellest tulenevad kohustused, kuid sellesama §-i lõige 7 ütleb, et valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada ehitusala tegevusaladele vastavad soovituslikud kvalifikatsiooninõuded, aga mida pole, on määrused. Ja veel ei leidnud §23-st elektritöid??? Eriti tuleb see kasuks isetegijatele peale õnnetust kindlustustega vaieldes kui Päästeameti või TJA õnnetusjuhtumi ekspertiisi tulemus hakkab rääkima valesti paigaldatud elektriinstallatsioonist ja EVS-st. Foorumit lugedes vahest tundub, et mõnede jaoks seaduste tundmisel ei ole mingit mõtet. Vist liiga palju ulmefilme vaadatud ja tekkinud arvamus, et nemad ise ja nende varale on äpiga kaitsekilp peale pandud ja no kohe mitte ei saa mitte midagi juhtuda + VE foorumis jahvatati sama juttu, et midagi ei saa juhtuda. Minu teada VE foorumi ja ega ka ühegi teise foorumi reeglid ei nõua, et kommentaari kirjutamisel oleks vastava valdkonna tundmist kehtiv pädevustunnistus.
Kokkuvõtteks jõudsin(oma arvates) sinnamaani, et EHITUSfoorumist abipalujal võiks olla mõistust soovituste seedimiseks, mitte nagu feissbuukist(?) meelde jäänud legendaarsest küsimusest: "Soovin teha kartulisalatit. Retseptis on kirjas, et keeda kartulid koorega. Kui palju ma peaks kartulitele keetmiseks koort panema?"

[Küülaline]

Ehk siis tood avalikult välja ... Kas füüsika on 15 aastaga palju muutunud ... muudetud ainult Taani rahvuslikke eritingimusi

Tasulisi standardeid ei tohi siia kopeerida.
Füüsika ei ole muidugi muutunud, kuid seal on antud kõik vajalik, kuidas kaableid paigaldada.
Seda A11/2017 ei ole tõesti vaja, piisab 2011 a põhitekstist.

Paluks viidet seadusele/ministri määrusele, mis teeb selle EVS kohustuslikuks

See standard ei ole kohustuslik, aga kui selle järgi paigaldada siis on kõik rahul ja ohtu ei tohiks olla. Sa võid paigaldada ka mõne muu standardi järgi, ainult siis on Päästeametil küsimusi ja sa pead põhjendama, et kõik on ohutu.

[Urmas]

See standard ei ole kohustuslik, aga kui selle järgi paigaldada siis on kõik rahul ja ohtu ei tohiks olla. Sa võid paigaldada ka mõne muu standardi järgi, ainult siis on Päästeametil küsimusi ja sa pead põhjendama, et kõik on ohutu.

Jep, kas arutelu käigus jõudimegi nii kaugele, et teema algataja peaks oma küsimuse esitama tegelikult Päästeametile või TJA-le? Aga miks Päästeamet viitab sellistel juhtudel EVS-le? Oleme raamatupidajaga saanud Päästeametilt ettekirjutuse konkreetsete viidetega EVS-i teatud punktidele. Läksin peale kirja saamist KOV ehitusministri juurde ja palusin näha konkreetseid punkte, sest netiavarustest polnud need nähtavad. Minister laiutas käsi, tal ka neid ei olnud. Kui mõni järelvalveorgan ikka nõuab, et asi peab käima standardite järgi, siis standardid võiks olla ikkagi üheselt arusaadavad nii päästeametnikule, töö tegijale, töö teostajale, järelvalvele, kindlustusfirmadele, kohtusse jõudmisel kohtunikule jnejne ... Kohtuniku jaoks Kongo RV või Mongoolia RV standard(nn. muu) vist ei päde? Ma tahaks näha kohtuniku nägu kui mõni advokaat soovitab kohtunikul otsuse tegemiseks lugeda EVS standardit ja kohtunik avastab, et see on tasuline. Kohtunik teeks vist möh ja arvaks, et see pole küll mingi kohustuslik standard, mida peab lihtinimene järgima ja mille lugemise eest isegi tema peab maksma.
Mälu järgi oli minu teada Ehituseaduse vanas redaktsioonis lause, et kui ei ole konkreetselt seadustatud töö- või paigaldusjuhendeid, siis tuli lähtuda tootjate paigaldusjuhenditest. Uues Ehituseadustikus ei ole seda lauset enam silma jäänud. Või olen lohakalt lugenud? Näiteks, et seadus ei toonud konkreetselt välja, kuidas tuleb paigaldada kipsplaate ja "delegeeris" õigesti paigalduse tootjatele, mitte EVS-le.

[Prill]

Teema kisub vaikselt kõrvale. Enam ei arutleta kuidas tehniliselt on õige karkassi sees kaableid paigaldada, vaid arutletakse kuidas juriidiliselt on õige. Mu arvates on need kaks erinevat teemat, ja mitmed arutelud ka teistes teemades kisuvad sama rada, kus abivajaja küsib konkreetset tehnilist nõu ja lõpuks jõutakse vastuseni - palka asjatundja(d), ja mõneti on see paratamatu ja isegi õigustatud, sest me oleme teel sinnasamasse heaoluühiskonna korraldusse kus elektrik ei tohi enda kodus lambipirni vahetada, sest iseendale maksuvaba teenuse osutamine ei ole legaalne, huvide konflikt
Igat normi, nagu Urmas siin nõuab seaduseks vorpida ei ole terve mõistuse seisukohalt mõistlik. Teatud piirides detailsus on juba kutseala küsimus, ei pea seaduses olema kirjas iga pahtli ja värvi retseptid ega pintsli harja mõõt mikromeetrites - iga meistri kutse küsimus on teada kehtivaid norme ja kursis hoida uutega, mõnel alal ei piisa selleks 2€ kulutamisest standardiga tutvumiseks vaid tuleb reaalselt sadu eurosid kulutada täiendkoolitustele.
Ka siin viidatud standardite kogumid ei pea olema materjal lihtinimesele vaid on abistav või normdokument vastava kutseala inimestele, kes oma kutsega osutavad teenust ehk teevad äri ja võivad ajakohase standardi eest ka raha maksta.
Võrdlusena võiks ju nõuda, miks lihtsa inimese eest varjatakse pimesoole opereerimise detaile ja seda infot internetis vabalt ja tasuta ei levitata, juhuks kui inimene tahab ise endal pimesoolt opereerida või arstide tööd kontrollida. Või kui ma päriselt tahan endal ise hambaid parandada - mis norme ma järgima peaks, et töö oleks vähemalt tehniliselt korrektne, juriidiliselt nagunii ei ole.
Kas korrutustabel 2x2=4 kehtib - palun viidake seadusele, kus on kirjas, et korrutustabel juriidiliselt kehtib ja on seadusandliku aktina lihtinimesele usaldusväärsest allikast kättesaadav.

[Urmas]

Teema kisub vaikselt kõrvale. Enam ei arutleta kuidas tehniliselt on õige karkassi sees kaableid paigaldada, vaid arutletakse kuidas juriidiliselt on õige. Mu arvates on need kaks erinevat teemat, ja mitmed arutelud ka teistes teemades kisuvad sama rada, kus abivajaja küsib konkreetset tehnilist nõu ja lõpuks jõutakse vastuseni - palka asjatundja(d), ja mõneti on see paratamatu ja isegi õigustatud, sest me oleme teel sinnasamasse heaoluühiskonna korraldusse kus elektrik ei tohi enda kodus lambipirni vahetada, sest iseendale maksuvaba teenuse osutamine ei ole legaalne, huvide konflikt

Ei kisu teemast kõrvale, vaid selgitataks nüansse. Nagu ma saan aru, siis paljud ei näe asju hetkepaigaldusest kaugemale. Tuleks näha ka teoreetilist võimalikku lõpptulemust, et valesti paigaldatud kaabli tagajärjel pole enam maja. Tavaliselt on kohustuslikud ettevaatusabinõud tehtud ikkagi heas usus inimeste jaoks, et vältida letaalseid tagajärgi. Võtame kasvõi suitsuandurid või arvatavasti varsti teatud tingimustes vingugaasiandurid. Ärme laskume lambivahetusse, teema on ikkagi "Karkassmaja kaabeldus. Nõuded.", mitte mingi läbiviik 20cm seinast!

Igat normi, nagu Urmas siin nõuab seaduseks vorpida ei ole terve mõistuse seisukohalt mõistlik. Teatud piirides detailsus on juba kutseala küsimus, ei pea seaduses olema kirjas iga pahtli ja värvi retseptid ega pintsli harja mõõt mikromeetrites - iga meistri kutse küsimus on teada kehtivaid norme ja kursis hoida uutega, mõnel alal ei piisa selleks 2€ kulutamisest standardiga tutvumiseks vaid tuleb reaalselt sadu eurosid kulutada täiendkoolitsutele.
Ka siin viidatud standardite kogumid ei pea olema materjal lihtinimesele vaid on abistav või normdokument vastava kutseala inimestele, kes oma kutsega osutavad teenust ehk teevad äri ja võivad ajakohase standardi eest ka raha maksta.

Nagu olen juba maininud, siis Urmase tehtust tuleohustus ei sõltu või kui, siis ainult tellija saab minu sitasti tehtust tööst stressi ja stressis inimene võib teha eiteamidateha, kasvõi maja põlema panna, aga kaudse süü põhjal pole vist kedagi süüdi mõistetud.
Olen aru saanud, et siin palju räägitud standardid on soovituste kogumid lihtinimesele kui vastava kui ka vastava eriala inimestele, kes oma kutsega osutavad teenust ehk teevad äri ja võivad ajakohase standardi eest ka raha maksta.
Mis tähendab meistri kutse küsimus? EV koorib niigi igatsugu maksudega ja nüüd paneme meistri kutse(au) ka veel maksu alla? Ole nüüd mõistlik! Kui EV seaduslikud ametid nõuavad teatud standardite järgimist, siis need EI SAA olla tasulised!!!! Kas sa tead mõnda seadust/vastava valdkonna ministri määrust, mis ei ole avalikult kättesaadav, vaid ainult raha eest? TUOS võimaldab küttekollet ehitada oma tabeks ka ilma kutsetunnistusta ja MTR-s registreeringut mitteomaval eraisikul. TuOS-s ei ole kõik tuleohutuse nüansid ja mõõdud lahti seletatud, aga seda saab lugeda EVS-st, mille standardite järgimist nõuab riigiettevõte Päästeamet, kes viitab puuduste korral EVS-le, mida saab näha ainult raha eest? Jabur ju!? See, et ma Ruhnust kirjutan oma probleemist, siis EV ei saa mind kohustada minema tutvuma seadustega Tallinna Rahvusraamatukogusse. Elagu e-Eesti Vabariik!

[Küülaline]

Kui EV seaduslikud ametid nõuavad teatud standardite järgimist, siis need EI SAA olla tasulised

Eesti Standardikeskus (EVS) on mittetulundusühing, mis alustas tööd 1. aprillil 2000 Tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 358) alusel. Kuni selle ajani korraldas standardimist Eesti Standardiamet.
Standarditega tutvumine ja lugemine:
Standardite lugemispunktid - võimalus tutvuda tasuta Eesti standardite täistekstidega.

[Prill]

Ei kisu teemast kõrvale, vaid selgitataks nüansse. Nagu ma saan aru, siis paljud ei näe asju hetkepaigaldusest kaugemale. Tuleks näha ka teoreetilist võimalikku lõpptulemust, et valesti paigaldatud kaabli tagajärjel pole enam maja.

"Valesti paigaldamine" ongi tehnilise nüansi küsimus, tagajärjed, olgu maja mahapõlemine, kindlustusvaidlused jm - on juba juriidiline teema.
See on juba ammu igas teemas stamp, et isetegijad saavad proffide käest foorumites nuhelda, sealjuures ei ole vahet, kas küsitakse meditsiinilist-, elektri alast või autoremondialast- või muud nõu - nii nagu iga mistahes küsimise peale võiks saata inimese Googlet kasutama (sest kindlasti on kuskil keegi maailmas teemat juba lahanud), võib erialase küsimuse peale saata otsejoones professionaali jutule..
Selles vaates võiks selle foorumi sootuks kinni panna, sest mistahes "isetegemine" tänapäeval on "hetkepaigaldusest kaugemale" vaadates nagunii probleemne, kui mitte tehniliselt, siis juriidiliselt aina suurema tõenäosusega.

Kuigi ma ei saa päris täpselt aru, mis selles karkassi sees kaabli vedamises keerulist on, enda elamise kõik kaablid on veetud omast tarkusest nii karkassi tagant, karkassi seest, villa seest. Sealjuures 2. korruse kaabeldust vedasin elukutselise elektriku juhendamisel, sest tal endal see töö teps mitte edeneda ei tahtnud ja tuli endal juhtmeotsast haarata ja ära teha Esitasin ka igasuguseid tehnilisi-lolle küsimusi, a-la kas märja ruumi seinasisene kaabel tohib kulgeda põranda lähedal või peab kuskile lae alla viima jne - ei saanud uusi tarkusi, ikka vedasin kaableid nii nagu omast tarkusest varemgi teinud, puitkarkassis puurisin kaabli jaoks augud, metallkarkassis läbi valmisavade, kus vaja ja sai fikseeritud kaabel klambriga jne.
Ainuke mida elektrik mainis, et kaablit ei tasu pingule jätta, või mitut kaablit kaablivitstega pingule kinni tõmmata - parem kui kaabel jääb võimalikult lõdvalt.

Kui EV seaduslikud ametid nõuavad teatud standardite järgimist, siis need EI SAA olla tasulised!!!! Kas sa tead mõnda seadust/vastava valdkonna ministri määrust, mis ei ole avalikult kättesaadav, vaid ainult raha eest? TUOS võimaldab küttekollet ehitada oma tabeks ka ilma kutsetunnistusta ja MTR-s registreeringut mitteomaval eraisikul. TuOS-s ei ole kõik tuleohutuse nüansid ja mõõdud lahti seletatud, aga seda saab lugeda EVS-st, mille standardite järgimist nõuab riigiettevõte Päästeamet, kes viitab puuduste korral EVS-le, mida saab näha ainult raha eest? Jabur ju!? See, et ma Ruhnust kirjutan oma probleemist, siis EV ei saa mind kohustada minema tutvuma seadustega Tallinna Rahvusraamatukogusse. Elagu e-Eesti Vabariik!

Kõik on standardiseeritud nii auto piduriklots, suunatule klaas kuni värvide-pahtliteni - ometi ei pea iga jubina standardi vastavus olema tädi Maalile metsakülas kättesaadav - kellel janu sellel jalad ja tasuta lõunaid ei ole, kui riik (sina maksumaksjana) ei ole nõus x standardite täiendamist ja ajakohasena pidamist levitamist kinni maksma, peab maksma keegi teine, näiteks see, kes on ise huvitatud. Miks peaks maksumaksjad, kellel antud standardiga puutumust ei ole, selle sinu eest kinni maksma.
Võib ju veel viimases valimisspurdis parteidele välja pakkuda, valimislubadusena, ühe järjekordse "tasuta" hüvena lihtinimesele.

[Urmas]

Eesti Standardikeskus (EVS) on mittetulundusühing, mis alustas tööd 1. aprillil 2000 Tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 358) alusel. Kuni selle ajani korraldas standardimist Eesti Standardiamet.

Mis ajast ja millise seaduse järgi on mittetulundusühingu kirjutatu kohustuslikuks järgimiseks? Paluks viidet selle mittetulunudus ühingu kirjutatud "plagiaadi" seadustamisele?

Standardite lugemispunktid - võimalus tutvuda tasuta Eesti standardite täistekstidega.

Ei väsi ennast kordamast. Lihtinimesele, ettevõtjale, töövõtjale võikelleleiganes, siis Eesti Vabariigis kehtivad nõuded ei saa olla AVALIKULT mitte kättesaadavad ja mitte ükski amet ei tohi/tohiks viidata "salajastele" nõuetele! Meie(eraisikutele) on tulnud Päästeameti poolt ettekirjutus viidetega "salajastele" nõuetele. Kas selleks, et ehitada endale Ruhnus ahju(olen foobiline magnetlainetele ja ei kasuta mobiiltelefoni ega tea, kas Ruhnus on neti levi valguskaabliga, mis äkki ei mõjuta mu teadvust ), pean sõitma Tallinna? Ja pärast teeb ametnik mulle ttekirjutuse, et EVS-i järgi on lõõris kaks tellist valetpidi. Loogiliselt ei saa ju seaduse tundmist nõuda kui "seadustatud EVS-s kirjutatud kohustuslikkus" on kättesaadav valitud kontingendile. Põhjustest 2€ mittemaksmist juba mainisin, lihtsalt ennetan "vähkitekitavaid elektromagnetlaineid". Kas see ei olegi põhjus?
Küülaline, sa oled ju tark inimene.