Ehitusfoorum

Hetkehindadega maksab nii pelletist kui ka õhk-vesi soojuspumbast saadav soojus ~0,05 €/kWh.

Kui summa summaarum aasta peale tuleb õhk -vesi ja pelleti hind sama, siis on pelletiga ju praktiliselt kaputt. Mina natuke veel kartsin ainult seda, kas õhk vesi saab ikka maja kütmisega hakkama -25 juures, kuid kui arvestada, et 3 faasiline 7 kw tenn võtab ühe faasi kohta ca 10 amprit siis, näiteks 25 A peakaitsme korral jääb veel 15 amprit varu muid tarbijaid faasi kohta järgi lülitada ja pole probleemi.

. Kui summa summaarum aasta peale tuleb õhk -vesi ja pelleti hind sama, siis on pelletiga ju praktiliselt kaputt. .....

Saksamaal maksab elekter eraisikule kohati 30 senti kWh, seega annab pelletit edukalt välja vedada.

Hetkeseis võib näiliselt ÕV-pumpa soosida, aga olukord muutub lähiaastatel ees seisvate hindade muutumisega. Samas ka pelletisüsteemi saab veidi odavamalt kätte kui ÕV-pumba. Inimestele meeldib ka pigem suve jooksul pelletid ära osta ja nautida talvel väikeseid arveid kui hakata talvel suuri elektriarveid tampima.

Külaline kirjutas: ↑22 Okt 2018, 07:28 Hetkeseis võib näiliselt ÕV-pumpa soosida, aga olukord muutub lähiaastatel ees seisvate hindade muutumisega. Samas ka pelletisüsteemi saab veidi odavamalt kätte kui ÕV-pumba. Inimestele meeldib ka pigem suve jooksul pelletid ära osta ja nautida talvel väikeseid arveid kui hakata talvel suuri elektriarveid tampima.

Kas pelletisüsteemi soetusmaksumuse sisse on arvestatud ka küttematerjali hoiuruumi, katlaruumi ja korstna maksumus?
Kui vanas majas on olemas kivisöe hoiukoht, siis pole probleemi.
Aga uues majas on kulutused kahe tuletõkke tsooni ja korstna rajamisele suuremad kui ÕV-pumba soetusmaksumus.
ping

Järgmisel aastal peaks elektri hind võrgutasude languse tõttu langema. Kaugemas tulevikus kasvavad kindlasti nii elektri, kui puidu hinnad, ja vaid Mang ja puuõõs teavad, kumb kiiremini.
Kui säänne suvi on, nagu tänavu, võib jah pelletid varakult valmis osta, aga Eesti tavasuve puhul võivad nad sügiseks nukras seisus olla - oleneb muidugi pakendamisest ka.

Külaline kirjutas: ↑19 Okt 2018, 23:44 Eelmine talv ei olnud talv. Vaata kuidas siis on kui pikemat aega järjest paugutab nii et päeval ka -20 ja öösel veel külmem. On olnud aegu.

Võta statistika ette ja vaata palju neid -20C ja rohkemaga päevi reaalselt aasta lõikes on?

. Kui summa summaarum aasta peale tuleb õhk -vesi ja pelleti hind sama, siis on pelletiga ju praktiliselt kaputt. .....

Saksamaal maksab elekter eraisikule kohati 30 senti kWh, seega annab pelletit edukalt välja vedada.

rokikas kirjutas: ↑21 Okt 2018, 20:13 Pellet nõuab endaga tegelemist aga elektrikatkestuse korral on generaatoriga lihtne kogu küttesüsteemi töös hoida.
Soojuspump on suht hooldusvaba aga pikema talvise elektrikatkestusega on seis "piiksus".

kütet vajavad kõik: sina, mina , naised, lapsed, vanurid jne seega mõtelge läbi kas generaator, generaatori kütus, töökindlus jne on selles ulatuses, et naine, lasped ja vanurid saavad seda kasutada või mis selleks vaja on, et nad saaksid.

Eestis sobib varukütteks kamin, kaminahi, ahi kõige paremini. 8 aastane laps suudab kütet riita laduda või koldesse laadida ja süüdata , vanur saab ka hakkama . Generaatoriga ja selle töökindlusega rohkem seikluseid ja teadmisi/oskuski vaja.

Seega, kui elekter läinud (lühike või pikk katkestus, katastroof, sõda jne), süsteemi käitleja läinud (kaugel, surnud, halvatud jne) ja varuelektri töökindlus ei ole garanteeritud olete kõik kuses, õhk-vesi, maaküte, elektriradikad või pellet pole ju vahet varukütet või töökindlat varusüsteemi vajate kõik. Ja see mida te varuks vajate peab olema üsna lollikindel, sest kodus üksi sitsival lapsel ei ole vahet kas või mis , kui ei oska süsteemi käidelda on üsna kiirelt külmaga raskustes.

valige julgelt õhk-vesi kui rahakott seda mugavust lubab , olenemata valikust peate looma varukütte võimaluse või omama ligipääsu kohale kus selline võimalus on olemas.

Kui kõik peaks õhk veele üle minema, siis ma kardan, et külmal ajal elektrivõrk ei pruugi välja vedada. Lisagem sinna veel elektriautod, mis tulevad ja võib kindel olla, et alajaamast hakkavad kaitsmed välja lendama. Praegu on olukord põhimõtteliselt selline, nagu kortermajades, kus korteri kohta on 2A voolu, kuid asjad saab ära aetud, sest suurtarbijad ei ole korraga taga. Kui aga kõik korraga panevad veekeetja järgi, siis lendab kaitse kohe välja.

Külaline kirjutas: ↑22 Okt 2018, 12:16 Eestis sobib varukütteks kamin, kaminahi, ahi kõige paremini. 8 aastane laps suudab kütet riita laduda või koldesse laadida ja süüdata , vanur saab ka hakkama . Generaatoriga ja selle töökindlusega rohkem seikluseid ja teadmisi/oskuski vaja.

Ma ei oleks selles haluküttega varukütte käitlemisoskuses nii kindel, eriti kui räägime varuküttest, kus põhiküttesüsteem võib toimida aastaid enne, kui varukütet võib vaja minna, ja kas sel juhul inimene kellel pole koldekütmisega elus kogemust olnud, ikka saab lambist riidast puud toodud, need koldesse laotud, siibrid-õhuavad jm õigesse asendisse seatud, kuni selleni, kas lastele on tikud või muu süütamisvahend käepärast.
Olen nooruses elanud üle ühe ehmatuse, kus tsentraalkütte linnapoisid otsustasid tühjas maakodus natuke pidu panna, et aga tühjalt seisnud elamine oli külm siis uhati kõvasti kütet alla, kuni vahelagi ja krohvimatid süttisid - jõhker ülekütmine, napilt, tänu kiirele reageerimisele sai maja päästetud.
Mulle tundub aina enam mõistlik investeerida varuelektritoitesse, elektrikatkestus ei tekita ainult küttesüsteemile muret, vaid tänapäeva elamised on ka muud elektrikraami täis, mis elumugavust tagavad. Varuelektritoide päästaks ka päeva, kui elekter kaob soojal ajal ja ei taha külmikute ülessulamist ja muid ilma elektrita ebamugavusi (nt paljudel veevarustus, soe vesi ka elektri peal).
Loomulikult, ka varuelektrigeneraator ei tarvitse olla rikke vaba, juba kütus ise bensiin-diisel võib aastaga rikneda, ja mõistlik oleks vähemalt korra aastas varugeneraatoril kütet vahetada uuema vastu ja kontrollida varugeneraatori (automaat)käivitumist.

Käsn kirjutas: ↑22 Okt 2018, 12:17 Kui kõik peaks õhk veele üle minema, siis ma kardan, et külmal ajal elektrivõrk ei pruugi välja vedada.

elektrivõrgu väljavedamise mure on elektrioperaatori , elektrilevi rida - lihtinimesel ei maksa täna selle pärast ülemäära muretseda

Prill kirjutas: ↑22 Okt 2018, 12:41

Käsn kirjutas: ↑22 Okt 2018, 12:17 Kui kõik peaks õhk veele üle minema, siis ma kardan, et külmal ajal elektrivõrk ei pruugi välja vedada.

elektrivõrgu väljavedamise mure on elektrioperaatori , elektrilevi rida - lihtinimesel ei maksa täna selle pärast ülemäära muretseda

See tähendab hinnatõusu, kui võrk väljavahetamist vajab. Seega ma ennustan, et elektri hind tõuseb lakke, kui kõik hakkavad soojuspumpasid ja elektriautosid ostma.

Elektrilevi ise väidab, et Eesti probleem on vähene tarbimine km2 kohta. Ülalpidamiskulud sõltuvad põhiliselt liinikilomeetritest, aga kogu kasum tuleb tarbimisest. Seetõttu Kesk-Euroopas, kus tarbimine km2 kohta on suurem, on elektri ülekanne odavam. Ka meil tooks suurem tarbimine elektrivarustuse hinna kWh kohta alla.
Alajaamade kaitsmete ja ärapõlemiste kohta: Näiteks Saksamaal tõusis el.tarbimine 1969 kuni 1970, st. vaid ühe aasta jooksul 36% ning mingit katastroofi see kaasa ei toonud.
Muide Elektrilevi paigaldab ka praegu, ilma mingi tarbimise hüppeta, keskmiselt ühe uue alajaama päevas.

Ilma elektrita ei tööta ühtviisi ei soojuspump ega pelletikatel. Muidugi võib varukütteks ahju ehitada, vee kadumise puhuks tünnitäie vett toanurka panna, sõja puhuks soola ja kuivikuid varuda.. Kuskil maakohas, kus el.katkestused tavalised, on varuküte asjakohane, aga linnades, kui elekter pikalt ära läheks, lakkaksid ka kaugkütte pumbad töötamast ja magalates hakkaksid lõpuks torud lõhkema.

See hinna odavnemise jutt meenutab seda, kui kunagi kutsuti üles odava öise elektriga kütma ning kui lõpuks kõik hakkasidki seda tegema, siis krutiti hind jälle üles. Nii , et ei usu mina, et midagi siin riigis odavamaks läheb. Suund on üles ning kui tarbimine suureneb kordades, siis elektri hind samuti üles läheb.

xil kirjutas: ↑22 Okt 2018, 13:22 aga linnades, kui elekter pikalt ära läheks, lakkaksid ka kaugkütte pumbad töötamast ja magalates hakkaksid lõpuks torud lõhkema.

Ma olen üsna noor inimene (40) ja ma olen sellist kriisiaega juba näinud ka linnas elades. Ise kogesin seda nooruses Pärnus kortermajas elades kus tuba sai kütta gaasipliidi praeahjuga. Paljud vast mäletavad nõukaaja lõppu ja saavad selliseid seiku heldelt meenutada. Ajalugu kipub korduma.

Täna, linnast väljas on paaritunnised elektrikatkestused või häired elektrivarustused kohati igakuised, harvad ei ole ka päevased katkestused (kevad ja sügistormide ajal).

Torud saab ju alati tühjaks last ja veetünni saab alati tuppa kiirelt orgunnida, küttesüsteemi nii kiirelt ei orgunni ja seetõttu tasub planeerida ruumi kasvõi lihtne kamin mis kütab ka 100m2 elamise ära kui väga vaja. Ja kui ei olegi vaja ei maksa palju. Gneraator samas ei pruugi töötada niikaua kui vaja jne

Mitu tundi teil aastas reaalselt elekter ära on, et see nii suur probleem on?

Maakodu lahemaal ja voolukatkestused iga tugevama "tormiga."
Päris tavaline, et voolu pole 2 päeva.

Tähtis polegi mitu tundi aastas, vaid kas ja kuidas selleks valmis oled, et pikemat aega ilma elektrita ellu jääda. Lisaks looduse vingerpussidele ka terror ja sõjalised konfliktid pole maailmast kuhugi kadunud. Kui alajaamad ja kõrgepingeliinud õhku lendavad, siis istud nädalaid või kuid ilma elektrita.

Kui elekter on ära, pole mõtet ka töö juurde pimedas lakke sülitama minna. Võtaksin lapsed ja muu vajaliku kaasa ning sõidaksin isatallu, kus on klassikalised ahjud ning puud kuuri all (metsast saab vajadusel juurde). Ma pakun, et enamusel "põliseestlastel" on kuskil ahjuga sugulased, kelle juurde emigreeruda. Koos oleksi lõbusam arvuti ja TVta aega surnuks lüüa.

Me võime ju lõputult leida põhjuseid miks just minul pole avariisüsteeme vaja, aga kui häda käes siis on väga raske jätta kogu oma vara ja sõita suvalisel hetkel kellelegi külla varbaid soojendama.

Maja ei ehitata ka just paariks aastaks ja eriti endale ehitades ei ole mõtet endale planeerida onni mille peab häda korral hülgama. Suurim risk mida te ignoreerite on see et te ise ei ole igavesed, tehes keerulised küttesüsteemid mis hädaolukorras sõtuvad vaid käitleja oskusest või kellegi teise oskustest neid töökorda seada jne. Seda riski nimetatakse "bus factor" ehk mis saab millestki või kellestki sõltuvatest kui sa ise bussi alla jääd

Sama jama on ka siis kui sul ei ole planeeritud tulekustuteid, suitus või vinguandureid või ei raatsi neid kunagi osta ja ei viitsi oma perele õpetada tuldkustuti või kustutustekiga õues rösteri kustutamist jne jne. Elu näikse olevatki üks suur kihlvedu.

Külaline kirjutas: ↑22 Okt 2018, 21:31 Maakodu lahemaal ja voolukatkestused iga tugevama "tormiga."
Päris tavaline, et voolu pole 2 päeva.

Voolukatkestuste osas saaks ka soovitada lisaks UPS-le ja generaatorile kombineeritud
süsteemi PV paneelid, akud ja neli ühes seade - PV- kontroller, inverter, UPS ja akulaadija -
kui on päike laadib akusid ja annab katlamaja seadmetele ka toite kui päikest pole laadib akusid ja toidab
seadmeid võrguvoolu või generaatori vooluga, kui võrguvoolu pole siis akud või generaator. Kõik
ümberlülitused automaatselt vastavalt seadistustele. viide https://www.akromex.com/eshop/product.p ... roduct=245

Külaline kirjutas: ↑23 Okt 2018, 10:04 Me võime ju lõputult leida põhjuseid miks just minul pole avariisüsteeme vaja, aga kui häda käes siis on väga raske jätta kogu oma vara ja sõita suvalisel hetkel kellelegi külla varbaid soojendama.
..

Ma jätan kogu oma vara igal suvel ja kui pole tööga üle koormatud, siis ka talvel nädalateks. Sõidangi "varbaid soojendama" ning palju kaugemale kui isatalu või sugulaste elamine. Pole olnud väga raske.

Teatud kriitilise olukorra ajal ei sõida sa kusagile Eesti piirest välja.

Külaline kirjutas: ↑23 Okt 2018, 20:07 Teatud kriitilise olukorra ajal ei sõida sa kusagile Eesti piirest välja.

no las ta sõidab , teemaalgatajal vast suht suva kus ta vegeteerib kui tal jamad