Küttesüsteemi vahetuse tasuvus

[val]

Esimeses vastuses on peamine välja toodud. Alustasin kunagi umbes samast seisust nagu sina ja jõudsin tervikrenoveerimiseni. Sul tundub sama teema, st väikeste täiendustega head tulemust ei saa.
Kui alustad küttesüsteemist ja hiljem soojustad, siis on kütte üle dimensioneeritud. Kui eraldi piirde kaupa soojustad, siis on hiljem sõlmedega keeruline või võimatu. Arvatavasti sul vaja ka alumine palk (kui on palkmaja) üle vaadata, st vundamendi ja seina sõlm.

Alusta terviku läbi mõtlemisest ehk eelprojektist. Seejärel saad etapi kaupa teha. Esimene etapp nt: vund ja seina sõlm + avatäited (aknad uksed) + välispiirete soojustus.
Kui tahad lihtsalt hädaabi töid teha ja ilma projektita-loata hakkama saada, siis alusta õhupidavusest. Termorgaafia võib olla erandjuhtudel abiks, aga üldiselt ei anna see kogemustega tegijale infot, mida ta enne ei teadnud. Küll on sest kasu soojustustööde kvaliteedi kontrollimisel, et poleks kusagil suuremat praaki tehtud.

[samalteemal]

Kuidas on tänaseks seis uute PUR vahtudega?
Kas saab mõningaid neist palkmajale väljast peale pritsida ja jätta sellega seinapaksuse juurdekasv villa või penoga võrreldes poole väiksemaks ...?

[nulllll]

Aitäh vastuste ja soovituste eest!

Enamjaolt tuleb vastused, et praktiliselt renoveeri kõik. Kõik õige, aga rahaliselt ei mängi see minupoolt välja, mida teostada esimese aastaga. Majas on ka kümme teist asja, mida teha, et elada igapäevaselt.

Minu põhimure selle teemaga ongi see, et temperatuur langeb väga kiirelt. Lihtsalt järgmine talv ei oleks elatav. Kui seda prandada natukenegi, saaksin asju võtta etapi järgi, ilma et madal temperatuur elamist segaks. Kindlasti seinad jne uuesti teha aastate jooksul.

Olen siiski arusaanud, et lagi ja põrand tuleks ette võtta esimesena(paljude soovitused). Põrandate suhtes soovitati osb+finnfoam+osb. Pidi andma hea efekti, mädanema ei hakka ja ei küsi palju raha.


Kas katlasüsteeme on selliseid, mida saaks kütta nö väljaspool maja? Ehk sis majaküljes pisike kuur?

[Külaline]

Katlal pole mingit vahet kus ta asub, kas elutoas või 100 m majast eemal. Linnades võib katel asuda majast mitu km eemal.

[Külaline]

Olen siiski arusaanud, et lagi ja põrand tuleks ette võtta esimesena(paljude soovitused). Põrandate suhtes soovitati osb+finnfoam+osb. Pidi andma hea efekti, mädanema ei hakka ja ei küsi palju raha.

kes sulle selliseid jaburdusi soovitab kas peale paari pudelit tulevad need soovitused ? mis su põranda ja vundamendi lõige on täna seal.

[nulllll]

Soovitusi annavad need nö eluaegsed soome ehitajad kui nii öelda.
Oskad sa põhjendada, miks see väide vale oleks?

[Fgh]

Majanduslikult pole mingit mõtet teha katlamaja. Kui soov on saada võimalikult väikse rahaga võimalikult palju kasu, siis ainuke variant on õhk-õhksoojuspump. Puu vms katla tegemine ja käigushoidmine on kallemaid variante, õhk-vesipumba või maasoojuspumba ehitamise kulud on nii väikse ruumi peale kosmilised ja ei tule kunagi end tasuma. Kui eelarve on väike ja piir on kohe ees, siis küttelahendus ongi õhk-õhksoojuspump või elektriküte radikatega.

Soojustusest rääkides on antud maja paras kuur. Asjad mis tooksid kiiret ja tasuvat efekti on avatäited ja lae soojustamine. Sada meetrit aknatihendit võib anda aasta peale kümne või rohkema kordse kasu rahas. Sama lugu on katuse soojustamisega. Kõige odavam variant on teha pööningul suurkoristus ja paigaldada puistevill vastavalt rahakotile. 400 mm soojustus maksab suurusjärk 1000 eurot paigaldatuna. See raha tuleb küttekulude arvelt tagasi esimesel kütteperioodil, maks teisel olenevalt Kui halb praegune soojustus on. . Sisuliselt See praegu puudub.

Vundamenti on väljast "soojustatud" vahtplastiga, reaalsuses pole sellest eriti kasu, sest teil peaks tuulduvad põrandad olema. Nüüd tasub kiiresti teha kindlaks PÕRANDA ALL TOIMUV, LEIDA ÜLES TUULUTUSAUGUD, VÕIMALUSEL AVADA MÕNI KOHT PÕRANDAST. EEMALDADA VÄLJAST VAHTPLASTI JA VEENDUDA VUNDAMENDI JA ALUMISE PALGI SEISUKORRAS. TELEFONI KAAMERAGA TUULUTUSAUKUDEST UURIDA PILTI MAJA ALL. Miks kisan ja suurte tähtedega, sest ühtegi tuulutusauku pole näha. 90% juhtudest on selliste põrandate all biokahjustused hakanud vohama, Kui pole just hea ja kuiv liivane pinnas. Praegu on veel võimalik tehing tagasikeerata ja vammipesast lahti saada. Praegu on see kõik tõestatav.

[nulllll]

Ega maja ei tahagi teha säästuvariandis. Tähtis oleks maja teha elatavaks, et saaks elada ja samaaegselt ehitada kuidas raha lubab. Praegusel juhul kulutada väga palju aega kütmisele ja külmetamisele, on ajaraisk ja raharaisk.

Küttesüsteemi puhul tahaks siiski puukütte peal süsteemi, mitte elektri peal. Pole küll arvutuskäike teinud, aga igakuine elektrimakse kütmisel tunduks kallim kui puuküte.
Katlasüsteem tundus huvipakkuv, sest vaja oleks kõik toad soojana hoida.Kauges tulevikus soe viia ka ülemisele korrusele.
Olen näinud jooniseid, kuidas torudega juhitakse küttesüsteemist soe õhk erinevatesse tubadesse. Selle praktilisusest jne ma ei tea.

Kuna ise pole suurem ehitaja,kutsun lähiajal ehitusalast asjalikuma ja vaatame siis selle põranda üle. Kuna paljud vanad majad on ehitatud sarnaselt, loodan et põranda all midagi õudset ei leiaks. Aitäh soovituse eest!
Kuna maja ostetud läbi maakleri jne, kahtlen et tehingut selle poolest tagasi lükata saab, kuna tegu ei ole varjatud veaga. Maja soojuspidamine on paras varjatud viga, aga odava maja puhul harjumaal ma ei saa väga palju nõuda

[külaline333]

https://www.youtube.com/watch?v=VBck37M2k54

[külaline333]

www.youtube.com/watch?v=9HWo5JQMLT8

[Külaline]

Praegusel juhul kulutada väga palju aega kütmisele ja külmetamisele, on ajaraisk ja raharaisk.

no tore

Küttesüsteemi puhul tahaks siiski puukütte peal süsteemi, mitte elektri peal. Pole küll arvutuskäike teinud, aga igakuine elektrimakse kütmisel tunduks kallim kui puuküte.

ja mille poolest siis tulevikus puudega kütmine ei ole ajaraisk need tuleb ikka välja arvutada ega seal erilist hinnavahet täna enam ei ole , kui maja on isoleeritud

[nulllll]

Praegusel juhul kulutada väga palju aega kütmisele ja külmetamisele, on ajaraisk ja raharaisk.

no tore

Küttesüsteemi puhul tahaks siiski puukütte peal süsteemi, mitte elektri peal. Pole küll arvutuskäike teinud, aga igakuine elektrimakse kütmisel tunduks kallim kui puuküte.

ja mille poolest siis tulevikus puudega kütmine ei ole ajaraisk need tuleb ikka välja arvutada ega seal erilist hinnavahet täna enam ei ole , kui maja on isoleeritud

3-4 tundi järjest kütmist(puid alla visates) mõlemat ahju ja seda näiteks teha uuesti 6h pärast on ajakulu. Kui küsid, miks nii kaua, on vastus lihtne: temp on nii alla läinud, et tuleb palju puid kulutada ja aega.

Eks kunagi tuleb arvutada. Ühe maja omanikul õhksoojuspump ja kütab puudega 1x päevas. Tema arvutustel õhksoojuspump tarbib kuus 200€ elektrit. Aga eks see kellegi arvamus ja jutt. Ja arvamusi kuulda alati teretulnud

[keemik]

Noh, pilte vaadates, siis tööpõld ees on suur ja lai. Kui ise oleks sellise portsu otsas, lõhuks väljast ja seest kõik laiali, näeks ära, mis olukorras maja kandev osa on ja siis mõtleks edasi. Kas on vajadus ise sees elada kogu remondi ajal?

[nulllll]

Noh, pilte vaadates, siis tööpõld ees on suur ja lai. Kui ise oleks sellise portsu otsas, lõhuks väljast ja seest kõik laiali, näeks ära, mis olukorras maja kandev osa on ja siis mõtleks edasi. Kas on vajadus ise sees elada kogu remondi ajal?

Tööd jagub kindlasti kauaks. Olude sunnil vaja tõesti sees elada remondi ajal. Kuna väikeseid ei ole, saaks nö tubade/etappide kaupa soojade ilmadega teha küll midagi.

[Pelle-Kipi]

Pane pelletiküte, mina olen küll rahul. 495kg pelleteid valan mahutisse sellest piisab 1 kuu kütteks, majas mull 220m2 köetavat pinda, see kulu oli 14.02 kuni 16.03 sellel aastal ja hooldus seisneb tuha eemaldamises kord kuus katlast.

[vaba mees]

Pane pelletiküte, mina olen küll rahul. 495kg pelleteid valan mahutisse sellest piisab 1 kuu kütteks, majas mull 220m2 köetavat pinda

Pool tonni krõbinaid tassid ühe kuuga katlaruumi, pärast jälle tuhk välja? Vahepeal vaja puhastada, süütureid ja ajameid vahetada?
Mina küll ei oleks rahul, kohe mitte ei oleks rahul katlaorjana 21 sajandil.

Nutt ja hala siin teemas, keegi ullike soetas rämps kinnisvara, nüüd loodab tasuta nõu abil sitast saia teha, omamata materiaalseid vahendeid.
Äkki alustaks koristusega, tassiks pööningu tühjaks, see paljas heietamine ei muuda sinu olukorda paremaks, tööle peab hakkama.

[Külaline]

No nii äpu ka ei anna olla ju, et kuu jooksul mõnekümne koti pelleti mahutisse kallamine lausa ennekuulmatult raske oleks jne. Aga ega keegi ei keela, kui tahad raha rohkem raisata ja ise vaid diivanil lösutada, siis vali midagi muud.

[val]

Pealkiri eksitab, sest tasub (rahaliselt) sul soojustada ja alles seejärel muud tegevused, aga tundub, et tahad vaid küttet mugavamaks. Võta el radikad, gaasikatel või pelletikamin. Viimast on nii õhu kui veesärgiga. Massiivahi miks mitte, kui ruumijaotust vaadata ja ka edaspidigi soov ahju kütta, aga vist on samas hinnaklassis õhk-veega.

[Pelle-Kipi]

Pool tonni krõbinaid tassid ühe kuuga katlaruumi, pärast jälle tuhk välja? Vahepeal vaja puhastada, süütureid ja ajameid vahetada?
Mina küll ei oleks rahul, kohe mitte ei oleks rahul katlaorjana 21 sajandil.

Vaba mees elab teiste kulul "Puuküürnik" 21 sajandil mitte mingeid kulutusi. Sellise mõtlemisega inimestel on isegi oma laul "Moi aadres ne dom ne uulitsa a savetski sajuus".
1,5 kg tuhka jõuna ikka välja viia või kui ei jõua iga kuu siis kogun kotti ja viin kevadel

[Kalvis]

Aitäh vastuste ja soovituste eest!

Enamjaolt tuleb vastused, et praktiliselt renoveeri kõik. Kõik õige, aga rahaliselt ei mängi see minupoolt välja, mida teostada esimese aastaga. Majas on ka kümme teist asja, mida teha, et elada igapäevaselt.

Minu põhimure selle teemaga ongi see, et temperatuur langeb väga kiirelt. Lihtsalt järgmine talv ei oleks elatav. Kui seda prandada natukenegi, saaksin asju võtta etapi järgi, ilma et madal temperatuur elamist segaks. Kindlasti seinad jne uuesti teha aastate jooksul.

Olen siiski arusaanud, et lagi ja põrand tuleks ette võtta esimesena(paljude soovitused). Põrandate suhtes soovitati osb+finnfoam+osb. Pidi andma hea efekti, mädanema ei hakka ja ei küsi palju raha.


Kas katlasüsteeme on selliseid, mida saaks kütta nö väljaspool maja? Ehk sis majaküljes pisike kuur?

Kipud meelevaldselt kiirelt valesid järeldusi tegema.
Kõiki soojustustöid saab teha etapi kaupa, lihtsalt sõlmede ühenduskohtades peab kogemust olema kuidas jätkata. Pole mingit probleemi teha maja üks sein aastas, või pool lage korraga, kasvõi ühe toa kaupa. Ainsana tuleb ettevaatlik olla voodrilaua ostmisega - on juhtumeid, kus identset voodrilauda on võimatu saada ja siis jääb kole lahendus.
Minu soovitus on just põrand viimasena, sul pole teada eelistusi kütte osas. See on nii siseviimistluselt kui kommunikatsioonide osas hea lahendus. Kuid järjekorda võid muuta - põrand, sein ,lagi - võid järjekorda muuta, kuid küttelahenduse osas ole ettevaatlik

[Külaline]

Kui selle põranda all on VAMM siis tasuks kohe tuli otsa panna mitte siis kui suured summad juba renoveerimisele on kulutatud.
Või siis tehing tagasi pöörata.
Teemaalgataja võiks leppida mõttega, et ta on ostnud krundi koos amortiseerunud majaga, mille remondi jooksul võib pererahva kooselu lõppeda enne projekti valmimist.
ping

[vaba mees]

Vaba mees elab teiste kulul "Puuküürnik" 21 sajandil mitte mingeid kulutusi. Sellise mõtlemisega inimestel on isegi oma laul "Moi aadres ne dom ne uulitsa a savetski sajuus".
1,5 kg tuhka jõuna ikka välja viia või kui ei jõua iga kuu siis kogun kotti ja viin kevadel

Eeldamine on kõikide pekki lendamiste ema.
Vaba mees elab oma majas mida kütab MK-pump, vaba mees väärtustab end ja oma aega, ei tegele küte materjali logistikaga, ega hiljem nõgisena jääkide likvideerimisega.
Pigem just nsvl aegadest pärit mõtlemine, et igal onnil peab olema kindlasti tossav korsten, katel ja keegi õli kes särginõõpe eest rebides seda hooldab.

[Külaline]

Teemaalgataja:Küsimus: Kas on reaalne alustada küttesüsteemi vahetamisest, mis salvestaks rohkem soojust ja hoiaks toad pikemat aega soojana? Kui jah, kas on soovitusi, kas 60-70m2 ruumi suudab kütta üks küttesüsteem või peaks olema vähemalt kaks?

Kui soojustada maja ära siis piisab ca 5..6 kW küttekehast (soojuspumbast)(-21C) et see "maja" ära kütta. Millistest korstendest ja katlamajadest jutt võiks olla?

[Vaba mees]

Vaba mees elab oma majas mida kütab MK-pump, vaba mees väärtustab end ja oma aega, ei tegele küte materjali logistikaga, ega hiljem nõgisena jääkide likvideerimisega.
Pigem just nsvl aegadest pärit mõtlemine, et igal onnil peab olema kindlasti tossav korsten, katel ja keegi õli kes särginõõpe eest rebides seda hooldab.

Oma puiduküttega komplekse võiks püüda kuidagi teistmoodi välja elada.
Tõeliselt vaba mees omab metsa ja saeb sealt küttepuid ning hoiab elamise ka siis soojas kui ahvid elektri on ära viinud.

[nulllll]

Et täpsustada endaarusaama...
Vabamehe jutust, et loodan tasuta nõu saada jne... Ei küsi ju, mis materjali ja kuhu ja kuidaspanema pean. Ma ütleks selle peale seda, et niipalju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Kui kellegil on kogemusi ja nõu anda, on see alati teretulnud, et teisi aidata. Ma arvan, et peale minu on teisigi samas olukorras. Või loeb seda teemat näiteks 2 aasta pärast ja leiab endalegi ideid. Kui ei raatsita kriblada, pole hullu midagi. Uusi lahendusi ja mõtteid on alati tore kuulata. Kasutasin lihtsalt seda foorumit, et saada mingisugust tagasisidet. Päriselus küsin samamoodi ja mõned mõtted kattuvad, mõned risti vastupidi. Kui võtad uue ala ise ette, küsid ja esitad lolle küsimusi samapalju. Ma lihtsalt ei uskunud ehitusfoorumist niiaplju infot saada.
Teine asi on tegutsemine. Võibolla jääb mulj tõesti, et heietan aga midagi ei tee. Kõike ei tee ühe päevaga, vaid nagu ütlesin, kogun mõtteid enne soojemate ilmade saabumist kui saaks tegutsema hakata. See teema on paar päeva vana, maja omanik 3 nädalat. Siit sain juba mõtteid, mida esimesena vaadata ja teha, kuidas planeerida.

Maja seisukorra kohta ma ei vaidle vastu. See maja ei saanud ostetud kallina, et eeldada kõike head ja korralikku ehitust. Aga olemas on toorik, millest alustada. loodetevasti vammi või midagi muud õudset peidetud pole. Niiet las see parastav teema olla. Olen teadlik, et raha lheb palju,

Kui juba mainitakse korduvalt, et küttesüsteemi vahetusega tuleb läbi mõelda põrandad jne, sis tuleks mõelda ette tulevasele küttesüsteemile, mis on veel üks küsimärk. Tahaks siiski jääda puuküttele. Tuleb vaadata ja uurida, mis süsteem kõik toad soojana hoiavad ja mõistlik tunduks.

Mina olen väga rahul selle teemaga. Olen lugenud erinevaid väljavaateid ja arvamusi(ka neid mida võibolla kohe kuulda ei tahaks) , mis tuleb nüüd lähiajal kindlasti kasuks. infot alustamiseks piisavalt. aitäh teile.

Tänan.