Ehitusfoorum

Mar333 kirjutas: 21 Veebr 2018, 11:54Või teha radiaatori juurde möödaviik ja panna radiaatori ette reguleerventiil - saab radiaatorisse siseneva küttevee vooluhulka/kiirust vähendada, samas ülejäänud korterid püstakus ei kannataks.

kuidas sul on kas püstaku lõpp otse radikasse või jookseb laeni ja siis kaarega alla?

võimalus ka puhverpaak väike vahele panna või möödaviik , kui lased radika loodist välja kas sulin jääb järgi?

Püstaku lõpp jookseb otse radikasse. Kuhu seda puhverpaaki panna ja eesmärk oleks siis õhk sinna lõksu püüda?
Radikat korralikult kallutades tuleb automaatõhutajast alati törts õhku, püsivalt seda kaldu panna pole proovinud aga see mõte on läbi käinud küll.

Mar333 kirjutas: 21 Veebr 2018, 13:33 Püstaku lõpp jookseb otse radikasse. Kuhu seda puhverpaaki panna ja eesmärk oleks siis õhk sinna lõksu püüda?
Radikat korralikult kallutades tuleb automaatõhutajast alati törts õhku, püsivalt seda kaldu panna pole proovinud aga see mõte on läbi käinud küll.

no ma saan aru, et su probleemiks on kõrge voolukiirus, paak lihtsalt ühtlustab seda su radika jaoks , st lihtsalt käitub nagu suurem radikas milles veel on rohkem ruumi liikuda ja solinat tekib vähem, õhutama pead ikka .

Radiaatoril ei ole üldiselt vahet mis asendis ta kütab ja kui natuke loodis väljas radikas ei mulise siis võib ilu ohvriks tuua. Kui õhk otseselt voolu ette ei jäe ei ole seal midagi suliseda ka kiirema vooluga. Ja alasti võib proovida kasutada lihtsalt palju suuremat radiaatorit

haha vabandust kirjavigade pärast eelmises postituses alasti = alati

Panegi radikas rohkem kaldu ja hoolitse, et automaatõhutaja korras oleks. Kogu töö.

Kas pump on pealevoolu peal Ikka?

Mõtlen, kui pump on tagasivoolul või valepidi paigaldatud, siis võib ummistunud süsteemis (pumba kiiremal astmel) kasvõi õhueraldajast õhku sisse tõmmata.

Üks asi mis võiks veel põhjuseks olla, kui enne pumpa on mingi ummistus (mudakoguja vm) ja pumba võimsus ületab läbilaske võime, siis tekib sellel lõigul alarõhk ja siis võib küll igast mikropraostki õhku süsteemi imeda.

NB! Ei tegele ise torutöödega vaid oludesunnil (oma eramu) kesküttega kokku puutunud.

Pumbad on soojusvahetitega keskküttesüsteemides alati tagasivoolul.

Hmm.. kas pump on peale- või tagasivoolul - ei oska kindlalt öelda, aga minumeelest peale soojusvahetit ja vahetult peale pumpa läheb vesi otse püstakute poole teele. Enne pumpa on rõhk 4,4-4,8 bar olnud viimasel ajal, seega vaakumi või kavitatsiooni tekkeoht peaks suhteliselt ebatõenäoline olema. Või ehk ongi nii, et vesi kuum ja pump uhab kiiresti ja tekibki mingil kujul kavitatsioon ja siis paiskab vaba gaasi radiaatorisse ja tuleb aina juurde? Mul mingid pildid ka süsteemist, aga liiga lähivõtted kõik ja suurt pilti pole hästi näha: https://drive.google.com/open?id=1B0A1F ... YJiic-GC94 Ehk saan lähiajal paremad teha.
Pumba tõstejõud peaks olema 3,0(rõhk radiaatoris) + 27m/10 (staatiline rõhk) - ca 4,5 (rõhk enne pumpa) = ca 1,2 bar (kui see arvutuskäik loogiline on).

Teoreetiliselt võiks ju ka malmradiaator solinast vabastada - praeguse Purmo C22 tüüpi radiaaotoriga võrreldes ei ole seal radiaatorisse sissevoolul kohe seda T-sõlme, mis hirmsat moodi vett ja lõksu jäänud õhku ringi keerutab, vaid vesi saab liikuda otse läbi ribide ja siis vaikselt alt välja. Kõlab loogiliselt või on siin mõttekäigus miski error?