Ehitusfoorum

Prill kirjutas: 25 Juul 2017, 12:37 Minu jaoks jääb endiselt müstikaks, miks räägitakse küttesüsteemi valides mingist tasuvusarvutusest.

Nii et küttekaabel põrandatesse ja "asi ants"?
Ah ja, selleks et "popp ja noortepärane" olla tuleb ka PV paneele krunt täis laduda ning nende abil "kaableid toita"!
Või miks peaks mingit muud lahendust kasutama?

Küülaline kirjutas: 25 Juul 2017, 11:18

Leegimees kirjutas: 25 Juul 2017, 10:24 tuleb teada energia hinda ... räägin MEGAWATTIDEST ... Elekter - 123€ MW

Minus tärkab alati kahtlus pädevuses, kui keegi räägib energiast ja kasutab võimsuse ühikuid.

Ma sain aru, et jutt käis toodetud soojusenergia kogusest 1 megavatt. Kas see on vale?

Jah, see on vale.
See on sama hea, kui rääkida, et Tallinnast Tartusse on 185 kilo.
Varem või hiljem jääd jänni, et kuidas seda nüüd ühendada faktiga, et sinu auto on 1634 kilogrammi....

B42 kirjutas: 26 Juul 2017, 08:11jutt käis toodetud soojusenergia kogusest 1 megavatt. Kas see on vale?

See on väga vale, sest W (kW, MW) on võimsuse, mitte energia mõõtühikud.

Vabandust, et ei kirjutanud ühikutele tunde sappa.
Ausalt öeldes sai jälle kinnitust nagu enamus foorumites, on alati mingi punt kibestunud tühja pritsijatest tähenorijad, kes sisuvälise õela targutamisega oma ego täis puhuvad. Seega vabandust, vist oli viga sõna võtta.

Enamus foorumites (ja see foorum pole erand) on ka sellised tühja pritsivad "spetsialistid", kes püüavad targad välja näha, aga tegelikult ei tea teema kohta algtõdesidki (sh. ühikud).

Mis te vaidlete ühikute pärast, parem võtke mormoonidest eeskuju:
http://pluss.postimees.ee/4189503/mitme ... 1501250998
ja elu läheb edasi- tehke lapsi ja nautige elu ja päikest!!

OK, lisaks teemasse veel ühe mõtte, kas ei oleks päikesesüsteemi asemel mõistlik lasta paigaldada siis juba maa puurauk/augud?

onusnooker kirjutas: 29 Juul 2017, 13:08 OK, lisaks teemasse veel ühe mõtte, kas ei oleks päikesesüsteemi asemel mõistlik lasta paigaldada siis juba maa puurauk/augud?

Paku soojustamist ka.
Need ju erinevad asjad ja tuleb kasutada vastavalt vajadusele.

Vastavalt millisele vajadusele? 1 eesmärk ju, kütta vaja

Kas lihtsalt kütta või kütta võimalikult väikeste kuludega kokkuvõttes (arvestades nii jooksvaid kulusid kui alginvesteeringut)?

onusnooker kirjutas: 29 Juul 2017, 18:21 Vastavalt millisele vajadusele? 1 eesmärk ju, kütta vaja

Oleneb kust otsast nuusutada.
Ma arvan, et eesmärk on tagada hoone elamisväärne ja mõnus sisekliima.
Üks vahend selle eesmärgi saavutamiseks on ka kütmine.
ping

Olgem ausad 2kW kollektor maksab 500-800€, pumbajaam 500, torustik ligi 300, katuseraamistik 200 (ei mõtle hiina sitta vaid korralikku kinnitust), ja tööde maksumus kuni 1000. Ehk siis päikesekütte lisamine kohe, kui nullist ehitama hakkad maksab ligi 3200€ ja sellest peaks sooja vee maist kuni septembri lõpuni ära saama.

Lahenda ülesanne:
1. Loetletud kuudel on minu gaasiarve olnud alla 20EUR. Seega lubaks see päikeseküte mul kokku hoida maksimaalselt 5x20=100EUR aastas.
2. Mina ootan isikliku raha investeeringutelt 8% tootlust aastas.
Küsimus: mitme aastaga tasub päikeseküte ära?
Lisaküsimus: kui samal perioodil on elektriarve alla 30EUR kuus, siis milline päikese-elektrisüsteem ära tasuks?

Hr Piirsalul oli õige vihje: kui argumendiks on "mne nravitsa", siis selle vastu majanduslike tasuvusarvutustega ei saa.

El.boileriga kulub mul perega kuus sooja vee peale u. 17 eur elektrit (järgi mõõdetud). Peaks peast päris soe olema kui hakkaks mingi päikesekütte peale üldse mõtlemagi.

boilerimees kirjutas: 01 Aug 2017, 06:59 El.boileriga kulub mul perega kuus sooja vee peale u. 17 eur elektrit (järgi mõõdetud). Peaks peast päris soe olema kui hakkaks mingi päikesekütte peale üldse mõtlemagi.

Kokku hoida annab ainult sealt kus on võimalik ja igal kütte- või energia tootmisviisil on oma tasuvuspiir . Teie väiksed onnid ja püüd nendes onnides saavutada energiatõhusust - või sõltumatust lihtsalt selle piirini ei küündi ja ei muuda neid tegevusi mõttekaks.

On olemas suuremaid maju, suuremaid radu jne ja teie valik ongi kas paigaldada süsteeme veri rahakotist väljas või oodata kuniks see piir madalamale tuleb, vajadused kasvavad.

Mõttetuks jääb ikka, välja arvatud müügimeestele. Kui sooja vee tarbimine on suurem, siis on ka päikeseenergia süsteemi maksumus suurem, nii et kokkuvõttes ei muutu midagi.

Ka mul läks eelmise aastaga boilerile 1843 kWh elektrit. Mõõtja vahel.
Arvestades, et kasutasin kella 3-st öist elektrit, siis võib kWh hinnaks lugeda ehk 8(?) senti mis teeb aastas 147 € ja keskmiselt kuus 12,3 €
Boiler on 200 liitrine ja maksis aastal 1999 mulle 1000 krooni, ehk 64 €
Kui boiler ka kahe aasta pärast otsad annab, siis tuleb vee kuumutamise hinnale arvestada 3.2 euri aastas lisaks.

Kulud ja säästud võivad ikka väga erinevad olla, seega ma pigem kiidaks päikesekütet. Toon enda pealt näite.

Peres 6 inimest ja kahjuks omal ajal kõik elektri küttele tehtud maja, kaasa arvatud elektriboiler 200L 3,5kW
Kuna majas on tarbevee retsirkulatsioon ja üsna tubli sooja vee laristamine, siis elektri arvest oli keskmiselt 75€/kuus sooja vee eest. Üldine elektri arve oli suvel ligi 120€ ja talvel kuni 350€, harva ka rohkem. Paigaldaja tegi pakkumise ja soovitas veidi võimsamat süsteemi koos 300L boileri ja jahutusega sauna ning vannituppa. Päikesekütte võimsus sai jutu järgi 4kW ja kui loen soojusarvestilt, siis sain eelmise aastaga päikeselt 6940kWh kokku. Eelmise aasta elektri arve langes 920€. Ma ei tea, kas seda tegi kõike päikeseküte, elektri hind börsilt või oli soe aasta, aga hetkel olen oma 6200€ investeeringuga Rahul.
Kusjuures, üks veidi häiriv probleem on. Suvel tõuseb boileris temperatuur 60 kraadini ja siis kütab pidevalt vannitoas jahutuseks pandud radikas kuid sellega on vannitoa temperatuur liiga palav. See suvi keerasin jahutuse ainult sauna peale ja seal on ilusate ilmadega koguaeg 45 kraadi. Samas tõuseb boileris õhtuks nüüd temperatuur juba 65 kraadini. Paigaldaja soovitab vannitoa radikas uuesti lahti teha, muidu pidi boiler katlakivi tootma hakkama ja seega tuleb vist jahutust hoopis garaazi laiendada. Muidugi selle juures on ka positiivne pool, sauna küttepuid läheb vähem Samas kevadel ja sügisel on tihti päevi, kus vannitoa uks on lahti ja soe tuleb sealt eluruumidesse, mis kindlasti mõjutas mingil määral elektri arvet.
Igale poole päikeseküte vist ei sobi, kuid mina olen Rahul ja julgen soovitada.

333222333 kirjutas: 03 Aug 2017, 12:50 Kulud ja säästud võivad ikka väga erinevad olla, seega ma pigem kiidaks päikesekütet. Toon enda pealt näite.

Igale poole päikeseküte vist ei sobi, kuid mina olen Rahul ja julgen soovitada.

Äkki ma ei saa asjadest õieti aru, KUID 6400 EUR seadmete eest, et sooja vett toota ja sedagi ainult siis, kui PÄIKEST on....,

Mina tegin siin teistsuguse tähelepaneku.

6200 euri eest paigaldati seadmed, mis tootsid aastas 6940 kWh sooja vett.
Ehk siis 1 euri investeerimisega saadi 1.1 kWh tundi soojusenergiat. Osa tarbiti ära, osaga hoiti sauna eelsoojendatuna.

Investeeringu energiatootlus on pea sama nagu PV paneelidega, seal saab 1 € investeerimisega 1 kWh aastas paremal juhul kätte.
Aga ülejääki ei pea garaaži hajutama, vaid võib võrku maha müüa. 12 aasta jooksul saab väikese papi selle eest.

Samas kukkus aastane elektriarve 920 euri.
Keskmine päevane elektri kWh maksab vast 13-14 senti… seega jäi elektriga tegemata 6571 kWh.
Selle järgi võttes oleks nagu kõik katusesoe läinud asja ette.

??

Kas sul majapidamises tõesti mitte ühtegi õ/õ soojuspumpagi pole. ??

Kes 350 eur kuus suudab sooja eest maksta see ei osta oma elamisse "tuultkeerutavat vurrkanni".

Õige tõesti.

2korda2 kirjutas: 01 Aug 2017, 02:16

Olgem ausad 2kW kollektor maksab 500-800€, pumbajaam 500, torustik ligi 300, katuseraamistik 200 (ei mõtle hiina sitta vaid korralikku kinnitust), ja tööde maksumus kuni 1000. Ehk siis päikesekütte lisamine kohe, kui nullist ehitama hakkad maksab ligi 3200€ ja sellest peaks sooja vee maist kuni septembri lõpuni ära saama.

Lahenda ülesanne:
1. Loetletud kuudel on minu gaasiarve olnud alla 20EUR. Seega lubaks see päikeseküte mul kokku hoida maksimaalselt 5x20=100EUR aastas.
2. Mina ootan isikliku raha investeeringutelt 8% tootlust aastas.
Küsimus: mitme aastaga tasub päikeseküte ära?
Lisaküsimus: kui samal perioodil on elektriarve alla 30EUR kuus, siis milline päikese-elektrisüsteem ära tasuks?

Hr Piirsalul oli õige vihje: kui argumendiks on "mne nravitsa", siis selle vastu majanduslike tasuvusarvutustega ei saa.

Aga valitsus annab löögi -jälle...
Gaasiaktsiisi järsk tõus annab tööstusele ja peredele jõhkra löögi
http://majandus24.postimees.ee/3923047/ ... ra-loeoegi

neljatoalises korteris elav suurpere kaotab üle saja euro aastas.

Mõttetu mull. Jube lugu küll kui kuus 8 eur rohkem maksta tuleb? Mul kulub nädalas õlle peale ka rohkem kui 8 eur.

gaasi kirjutas: 05 Aug 2017, 09:56 Aga valitsus annab löögi -jälle...
Gaasiaktsiisi järsk tõus annab tööstusele ja peredele jõhkra löögi
http://majandus24.postimees.ee/3923047/ ... ra-loeoegi

Tõsi. Viimaselt arvelt vaatab vastu rida "Aktsiis: 0.04052 €/m3". Kui aktsiis järgmisel aastal jämedalt kahekordistub, siis maksan mina oma eramu sooja eest aastas pea 90EUR juurde. Suvekuudel kasvab arve umbes 2 euro võrra. Ehk päikeseküte aitaks järgmise aasta viie kuuga kokku hoida 110EUR.
Ülalolev ülesandepüstitus ütleb sisuliselt järgmist: kütuse-, hooldus- ja käituskuludeta alternatiivi hind ei tohi ületada "aastas kokku hoitav summa" / 0,08. Kui hoiaksin aastas kokku 110EUR, ei tohiks lahenduse hind ületada 1375EUR. See on puhas matemaatika.