Ehitusfoorum

laurit kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:00 Võid kasutada küll. Lisa arvesti peab olema Elektrilevi arvesti ja tarbimiskoha vahepeal.
Mul endal on samuti lisaarvesti. Nende vahe on marginaalne võrguettevõtja kasuks.

Ja palju see kõigi Eesti punktide peale kokku teeks?

Lambist pakun, et umbes brazillion eurot.

Külaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:14Ja palju see kõigi Eesti punktide peale kokku teeks

Muidugi väga hea vandenõuteooria, aga kui see hetkeks kõrvale jätta ja mõelda, et kõik arvestid (mis muidugi korras on) töötavad mõõtevea piires, siis keskmine peaks ju null tulema.

Küülaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:40

Külaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:14Ja palju see kõigi Eesti punktide peale kokku teeks

Muidugi väga hea vandenõuteooria, aga kui see hetkeks kõrvale jätta ja mõelda, et kõik arvestid (mis muidugi korras on) töötavad mõõtevea piires, siis keskmine peaks ju null tulema.

Selleks tuleb leida punkt, kus EE vähem küsib.
Kes leiab, saab ....

Aga mis juhtuks kui arvesti saab palju külma, näiteks miinus 50 ?

Külaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:48 Aga mis juhtuks kui arvesti saab palju külma, näiteks miinus 50 ?

Ilmselt siis ülijuhtivus

Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetväli tõrjutakse välja (seda tuntakse Meissneri efektina).

Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse, nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta.

Ehk see on kahjulik elektrimüüjatele ning nad ei lase sul nii madalaid temperatuure tekkida.

-50 juures pole mingit ülijuhtivust.
Jah, kõik arvestid töötavad mõõtevea piires, ma ei oska öelda mitu % see on, aga tean et teatud elualadel kõik mõõdikud on kalibreeritud niimoodi, et valetaks maksimaalselt ehk siis üsna täpselt mõõtevea piiri juures... arvata võib kelle kasuks.

Külaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 23:27 -50 juures pole mingit ülijuhtivust.

Oleneb ju mõõtühikust. Kelvinites oleks tegemist allapoole absoluutse nulli temperatuuriga. Aga suht teemast väljas asi juba.

Mis-mis, kelvinites ei ole miinuskraade olemas.

Küülaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:40

Külaline kirjutas: ↑06 Mär 2017, 22:14Ja palju see kõigi Eesti punktide peale kokku teeks

Muidugi väga hea vandenõuteooria, aga kui see hetkeks kõrvale jätta ja mõelda, et kõik arvestid (mis muidugi korras on) töötavad mõõtevea piires, siis keskmine peaks ju null tulema.

Miks Sa pead vandenõuteooriaks eelmisel lehel viidatud artiklile kus teadlased mõõtsid arvestite veaks üle +550%?

Kas viitsisid lugeda üldse?

Nad kasutasid mõõtmisel koormuseks 50 tk kaasaegset elektrilampi.

Viidatud artiklis oli kirjutatud, et samasuguseid anomaaliaid tekitavad enamus elektroonilise toitega seadmeid mis tekitavad võrku kõrgemaid harmoonilisi (arvutid, telekad, inverteritega moodsad kodumasinad - pesumasin, külmik, soojapump, veepumbad jne.)
ping

Külaline kirjutas: ↑07 Mär 2017, 03:28Kas viitsisid lugeda üldse

Kas sa usud kõike, mis internetis kirjas?

Küülaline kirjutas: ↑07 Mär 2017, 10:25

Külaline kirjutas: ↑07 Mär 2017, 03:28Kas viitsisid lugeda üldse

Kas sa usud kõike, mis internetis kirjas?

Riigi Teataja on ka internetis kirjas.

Küülaline kirjutas: ↑07 Mär 2017, 10:25

Külaline kirjutas: ↑07 Mär 2017, 03:28Kas viitsisid lugeda üldse

Kas sa usud kõike, mis internetis kirjas?

Kas Sinu arvates on "puhas tõde" ainult raamatutes?
Omal peab olema oskus terad sõkaldest eraldada.

Olen ka ise voolumõõtjaid kontrollinud aga antud töö on põhjalikum, ja see kes tahab oma elektriarvet vähendada leiab sealt mõtteid.
Mina leidsin.
ping

Seda ma nagu ka kahtlustasin, et kui LED-de peale üle läksin, siis elektriarve ei vähenenud küll.

Pealnägija fb. Lehel oli täna just jutt täpselt samast uuringust ning ka EE kommentaar.

Mul on oma voolumõõtja vahel (tahan saada täpsemat statistikat), nüüd huvipärast võrdlesin näite EE omadega.
Eksimus oli kuni 0,18 % ja seda mõlemas suunas. Minu näit on kolme komakohaga, EE oma mitte, sellest ka edasi/tagasi kõikumine.
Kui võtan kolme kuu tarbimise summa, siis tuleb viga 0.0434% minu kasuks.

Kusjuures tuleb arvestada, et voolumõõtja omatarvet ei tohi lugeda kliendi tarbimiseks, seega kontrollmõõtja jätab mulje nagu EE oma loeks ühe mõõtja omatarbe jagu rohkem. Enda kordusmõõtjal ühendasin toite ümber PEALE mõõteahelat (polnud eesmärk, aga ühe katse käigus põles originaaltoide maha ning ei raatsinud kallist mõõtjat veel maha kanda).

Ei ütleks, et EE väga jõhkralt petaks, tulemus oli täpsem kui oskasin loota. Lisaks saab lükata ümber väite, et EE reaktiivenergia mingi koefitsendiga aktiivile otsa liidab (mu kontrollmõõtja näitab neid kõiki eraldi ja võrdlesin aktiiviga, mida erakliendil EE ainult mõõtma peab)

Tubli.
http://doc.utwente.nl/102016/1/Runaway_ ... Meters.pdf
Kas võrdluse tegemisel kasutasid ka analoogseid koormuse tingimusi ja arvesteid? Erinevus tekkis teatud olukorras.

EE vastus:
Küsisime Elektrilevilt, mida uuringust arvata ja kaugloetavate arvestite projektijuht Mario Raestik kommenteerib järgmiselt: „Korralik eksperthinnang toodud järeldustele nõuaks põhjalikumat uurimistöö läbivaatamist. Saame aga kinnitada, et Elektrilevi paigaldatud arvestid vastavad igakülgselt Euroopa Liidu standardite nõuetele ja näiteks 2015.aastal ei esinenud ühelgi laborisse kliendi soovil kontrolli saadetud arvestil mõõteviga.
Mis puudutab mainitud Hollandis läbiviidud uuringut, siis selles viidatud arvestitüüpidest sarnanevad Elektrilevi arvestites olevad voolusensorid tehnoloogiliselt kõige enam Hall’i efektil põhinevate voolusensoritega. Nagu viidatud uuringutulemused näitavad, osutusid seda tüüpi arvestid kõige kasulikumateks kliendi vaates. Tuleb ka arvestada, et testid viidi uuringus läbi oludes, mis üldjuhul ei vasta tavasituatsioonile.” Ehk lühidalt – Elektrilevi väitel, kui selline anomaalia üldse Eestis eksisteerib, siis pigem eksivad meil levinud arvestid kliendi kasuks!"

ping

Mul on küll täpne
Eilses ringvaates juttu uutest arvestistest.

Päris jura värk ikka kui arvesti haldajal on võimalik arvesti näitu ise muuta arvutis mõne hiirekliki abil.

Külaline kirjutas: ↑19 Mär 2017, 22:54 Päris jura värk ikka kui arvesti haldajal on võimalik arvesti näitu ise muuta arvutis mõne hiirekliki abil.

Ning igal tarbijal on võimalik lisada kontrollarvesti ja soovikorral seda kontrollida.
Ma varem ei viitsinud kontrollida, sest andsin näite suvalistel päevadel. Nüüd tänu kauglugemisele sain just väga täpse ülevaate.

Oletan, et eratarbijate osakaal kogu käibest on nii väike, et mingi väikese % juurdekirjutamisega kaasneb oluliselt rohkem riski kui sellest saadav tulu ja suurtarbijad on oma tarbimisega tõenäoliselt üsna kursis ja ka 10% viga võiks juba väga kõvasti välja paista.

Carl kirjutas: ↑24 Mär 2017, 14:41

Külaline kirjutas: ↑19 Mär 2017, 22:54 Päris jura värk ikka kui arvesti haldajal on võimalik arvesti näitu ise muuta arvutis mõne hiirekliki abil.

Ning igal tarbijal on võimalik lisada kontrollarvesti ja soovikorral seda kontrollida.
Ma varem ei viitsinud kontrollida, sest andsin näite suvalistel päevadel. Nüüd tänu kauglugemisele sain just väga täpse ülevaate.

Oletan, et eratarbijate osakaal kogu käibest on nii väike, et mingi väikese % juurdekirjutamisega kaasneb oluliselt rohkem riski kui sellest saadav tulu ja suurtarbijad on oma tarbimisega tõenäoliselt üsna kursis ja ka 10% viga võiks juba väga kõvasti välja paista.

Summa sumarum saab klappida aga tunni tarbimisi saab näiteks öö pealt päeva peale ümber tõsta nii, et kogutarbimine jääb samaks.
Olen sellele ka varem tähelepanu juhtinud et EE tarbimisajaloos ei moodustu graafik mitte alati pidevjoonega vaid sinna mõnikord jäävad mitme tunnised tühikud mis täituvad mõne päeva pärast. Ka tunnitarbimise tabelis on tühikud.

Suurettevõtted ei tea tavaliselt oma elektrikulust suurt midagi.
Arved maksab raamatupidaja arve alusel.
Ligipääs tarbimisajaloole on ühel juhatuse liikmel kes seda vaadata ei oska.
ping

Kui nad mõne päeva pärast täituvad, siis tagantjärele saab ikkagi üle kontrollida.
Kui mul kunagi väga igav peaks olema (hetkel kahtlen, sest summa klappis liiga hästi), siis kontrollin.
Mu enda arvestus on 5s intervalliga