Ehitusfoorum

Elentino kirjutas: 28 Veebr 2017, 18:24 kas ülemine ja alumine kraan on ikka päris lahti?

Jah, ilusti lahti.

siimsusi kirjutas: 01 Mär 2017, 01:18 Kas torud on soojemad või külmemad kui radikas? Kas kõik kolm toru on sama temperatuuriga või erinevad?
Lase õhutusest natuke rohkem vett välja joosta ja katsu siis torusid.
Soojuskaamera pildi järgi ütleks, et sisse tuleb ülevalt ja vee ringlus on liiga väike. See lihtsalt oletus.

Torud on veidi soojemad kui radikas. See keskmine toru on veidi jahedam, sest kraan on kinni.

Tänud kõikidele. Tundub, et ikkagi siis probleem pigem püstakus kui radiaatoris endas. Ootan reageeringut KÜ-lt.

Vahet ei ole kas viga on püstakus või radiaatoris endas, kõik see kuulub ühistu omandisse.

vooluhulk ei pruugi piisav olla, kas termostaat on täisavatud ?, kas tegemist võiks olla liinilõpu radiaatoriga ?

tundub, et tegemist liinilõpuga. Kas võib olla süsteem nii tehtud, et teise toa radikasse tuleb vesi alt sisse, vahelpeal on samasugune regulaatoriga toru ja ülalt läheb probleemsesse radikasse. Sellisel juhul prooviks nii, et avaks teises toas radikatorude vahelise möödaviigu ventiili ja siis paneks selle teisetoa radika kraani kinni (pole vahet kumma sulu). Kontrolliks kas seejärel läheb radikas soojaks. Kui läheb, siis viga püstakus, pumbas ja kui ei lähe siis radikas umbes.

Millegipärast arvan, et radikas on umbes. Kui oleks ühetoru süsteemil viga püstakus siis oleks kõigil alumistel elanikel ka selle toa radikad külmad. Termopildi järgi arvan, et ummistus on all, kus on temperatuuri erinevus. See sulgeb suurema osa radikast, st ainult esimene osa radikast töötab. Pole väga keeruline radikas lahti ühendada ja läbi pesta.

Sellist asja ka näinud, et 1-torusüsteemil püstiku 1 radiaator soojeneb ainult 1/4 ulatuses, ometi lühistorust vesi läbi ei käi ja kõikidel teistel on radiaatorid soojad. Vanad malmradiakd on ikka päris korralike kanalitega, peaks paras "rott" ees olema, mis seal midagi ära ummistada saaks.

Elentino kirjutas: 01 Mär 2017, 18:47 tundub, et tegemist liinilõpuga. Kas võib olla süsteem nii tehtud, et teise toa radikasse tuleb vesi alt sisse, vahelpeal on samasugune regulaatoriga toru ja ülalt läheb probleemsesse radikasse. Sellisel juhul prooviks nii, et avaks teises toas radikatorude vahelise möödaviigu ventiili ja siis paneks selle teisetoa radika kraani kinni (pole vahet kumma sulu). Kontrolliks kas seejärel läheb radikas soojaks. Kui läheb, siis viga püstakus, pumbas ja kui ei lähe siis radikas umbes.

Just nii on. Proovisin seda varianti, ei läinud probleemne radiaator soojaks. Seega hetkel siis ikkagi suurim tõenäosus, et ummistus. Tänud!

Sain just teada ühistult, et probleemsesse radikasse on hoopis sissevool alt ja väljavool teise toa radikasse, kust see läheb omakorda alla korrusele. Ehk siis tegemist ei ole liinilõpuga ja ringlus esialgu arvatust hoopis teistpidine.

Kui kellelgi on veel ideid, mida proovida, siis andke tuld. Üldiselt proovin järgmisena läbipesu.

Vabandust teemaalgataja ees, et tema teema kaaperdasin, kuid uut polnud ka mõtet teha

2 tellitavat võtit, mõned ämbrid ja 0,5h aega. Torude vaheline kraan lahti, radika sulud kinni. Paned ämbri alla ja keerad alumise radikaühenduse ettevaatlikult lahti. Algul tuleb vett survega ja võib pritsida. Varsti lõppeb kuna radikasse tekib vaakum. Seejärel avad vähe ülemist, et saaks õhku peale. Ülemisega saad siis ka reguleerida väljavoolu kiirust. Kui enam vett ei tule, siis avad ülemise ühenduse ja eemaldad radika. Hoides radika väljatulekuid ülevamal viid radika vannituppa. Paned alumise toru trappi, avad teisel pool all oleva korgi. Eemaldad dussi vooliku küljest ja pesed radika läbi.

Terve püstik või õigemini isegi terve maja radikad ja torud oleks vaja sel juhul pesta kui ühes radiaatoris tõesti peaks selline hirmus ummistus olema, ega siis teised ka palju paremad ei ole.

Ja miks peaks keegi ise hakkama radiat maha kiskuma ja möllama kui küttesüsteem on ühine omand ning selle probleemi peaks laskma ühistul lahendada.