Sidekaabli vedamine

[Rabarebane]

No eks ta otsuse punkt on, kuidas teha. Kui ikka on selge, et kaks punkti ja nii ongi, siis paned selle telia muuhulgas wifit pakkuva karbi tööle ja oma kaks vajalikku kaabliühendust teed wifi-ethernet adapteritega (https://arvutitark.ee/est/tootekataloog ... LINK-22398) ja seintesse kaableid ei veagi.

Seda, kas kaks telekat reaalselt pilti näitavad teie kortermajas (wifivõrkude arv, kättesaadav ribalaius, seinte materjal jms) saada ainult loomkatsetega teada.

[Külaline]

kui korralikult kaabeldada ei ole vajadust ja ruuteri asukoht sobib siis vii need kaks kaablit ruuteri juurest põrandaliistu taha ja üks otse läbi seina teine liistu alt toa teise nurka .

kui kõik on tegemata , kogu remont nö siis elektrikilp kuhu plaanisid ja need juhtmed + telia sisendi veadki kilbini välja ja võtad näiteks kilbi sellise varuga , et telia ruuter sinna sisse mahuks või riputadki selle lihtsalt kilbi kõrvale . Kui sedasi teha, ja kaablivedamine käsil siis tasuks tegelt kaablid vedada iga toa 3 või nelja külge juhuks ja pärast saad alati teleka või voodi vms teise seina tõsta ilma kaabeldusele mõtlemata

[vtl]

Cat 5 otse ruuterisse pole võimalik panna pistikuga?
Iga lisa vahe junn on "vahejunn".

Algsel küsijal on loodetavasti asi juba selge, aga kirjutan veel selle "otse pistikutega" teemal.

* Võrgukaablit on kahte sorti - jäik (ühekiuliste soontega) ja painduv (mitmekiuliste soontega).
* Ühekiulisega veetakse ehitises statsionaarselt pikki vahemaid (kuni 100 meetrit),
* Mitmekiulise ehk patch-kaabliga veetakse lahtiselt poolest meetrist kuni mõne meetrini. Erandina ka 10 meetrit.
* Kaabli otsa löödavaid RJ45 pistikuid on kahte sorti - tavalise pistiku "nõelad" pressitakse soone sisse, kaablikiudude vahele. See eeldab painduvat, mitmesoonelist kaablit.
* Kui tavaline, patchkaabli pistik pressida jäiga, ühesoonelise paigalduskaabli otsa, siis võib see sooned lihtsalt katki pressida ja niikui pistikut liigutad, siis kontakt tekib ja kaob. Äärmiselt ebatöökindel ja kehva diagnoosida.
* Jäiga kaabli jaoks on küll olemas spetspistikud, mille klemmid lähevad kahvlikujuliselt kahele poole soont. Väliselt on pistik samasugune, vahet teeb ainult siis, kui uue pistiku klemme altpoolt hoolikalt uurida.
* Sellegipoolest ühekiulise kaabli ots ei kannata pärast koorimist korduvat liigutamist. See on mõistlik pesa klemmide alla kinni lüüa ja rohkem mitte torkida.

Mida vähem ühendusi seda parem.

Ja jah ja ei. Teoreetiliselt on selles argumendis oma iva, aga märksa olulisem on see, et jäik kaabel oleks oma kohas ja painduv kaabel oma kohas. Kui jäik kaabel on pistikuga otsapidi seadmes ning seda liigutatakse, siis võib see ühenduskoht enne tõrkuda, kui korrektselt paigaldatud pesade ja patchkaablite korral.

Kõik jagamised teed ruuteris, seda saab seadistada ka vastavalt väljunditele, kui palju kuskile "võimsust" lased.

Tavaline koduruuter ei võimalda väljundikaupa mingit "võimsust" seadistada. Selleks on manageeritavad võrguseadmed, kus saab võrguliiklusele omi prioriteete ja läbilaskeriba-piiranguid sedistada.

[vtl]

PS. Pistiku löömine otse seinast tuleva CAT5 kaabli otsa on umbes sama töökultuur, nagu see, kui seinas ei ole 230V pesasid, vaid tuleb välja lihtsalt jupp jäika PPJ kaablit, mille keerad otse teleri, arvuti või triikraua külge.

[onusnooker]

Küll vana teema kuid küsiks ka midagi.
Kui majja tuleb valguskaabel ja saan selle vedada garaasist otse tehnoruumi, mis on teisel korrusel maja keskel.
KUidas sealt edasi minnakse? Tehnoruumist siis.
Kas vean tubadesse laiali CAT5 ja asi korras? mitmekiulise siis. Pigem siis sinna tubadesse kus telekad käivad?

Kuna praegu on käsil elektriprojekti tegemine siis projekteerija küsibki lisaks CAT5 pesale ka TV pesa kohta.
Ma ise ka ei tea neid pesasi. Et valguskaabli puhul siis mida mul lõpuks vaja läheb?
Arvata võib, et läpakas jääb ikka Wifi peale, ilmselt valguskaabel hea telekale otse järgi tõmmata? Sellepärast siis see TV -Pesa küsimus? mis kaabel siis sellel TV pesal veel järgi käib?

[Prill]

TV pesa all mõeldi vast tavalist antenni või tv kaabelvõrgu koaksiaalkaabli ühenduspesa. Kui ei ole plaanis klassikaliste antennide või kaabliteenuseoperaatori pildiga jännata, siis TV pesa pole vaja.
Interneti optikaga teleka juures ei ole ka midagi vist teha - ei ühendu optikainternet otse telekale ühegi küljes oleva sisendi kaudu.

[Kalvis]

Pead mõtlema natukene oma tulevikusoovidele. Võibolla tahad hoopis SAT, digi-TV või kaabelTV kliendiks hakata.
Mul oli sama küsimus ja vedasin siiski kõikidesse puhketubadesse TV kaabli ära ühte kohta kokku katuse alla. Kuna kaabli hinnavahe oli väike siis vedasin kohe 75 oomise SAT kaabli, see tõõttab identselt TV kaablina. Nojah ja nii tuligi algse TV antennile saigi SAT lisaks pandud ja selle kommuteerisin just sinna tuppa kuhu tüüner tuli. Kuna juhtumisi kaabel oligi SAT-i oma siis töötab probleemidetta. TV alal on SAT kasutusel kord ühes toas, kord teises.
Lisaks vedasin igasse tuppa ühe CAT5 kaabli, toas paari meetri varuga ning tubades kus ei kasuta, peitsin põrandaliistu alla. No ongi nii olnud, arvutid, kui ka telkud käivad toas ringi, seega osad kaablid on tagasi lükatud põrandaliistu alla peitu ja osad on just sealt välja võetud.
Sul võib juhtuda, et klassikalist DVB ei hakkagi kasutama. Kui oled kindel oma soovis siis võid tõesti telekakaabli vedamatta jätta.
Ühes võid kindel olla, pärast kipsvaheseinte püstitamist on üliraske hea lahendusega takkajärgi kaableid vedada, pea 9/10 juhul inimestel on ainus pääsetee Wifi kasutamine. Kuid sellega on omad probleemid (eriti kui plaanid HD pilti kasutada).
CAT kaabli puhul kasuta kaablit millega saab ka gigabit netti edastada. Ühes teises kohas ongi nüüd kaabel töös gigabiti alal, kuigi klient soovis algul vaid 10 Mbitt-i ja ma olin tõsises hädas, et ta soovis sendist kokkuhoidu CAT5e asemel tahtis ta CAT3 kaabli panna. Nüüd pani Telia VDSL-i ja see töötabki sisevõrgus gigabitina.

Ma siiski kasutan seinast väljatuleva kaabli otsa löödud lahendust. Kuna kaabel on peidus põrandaliistus siis see ei häiri. Teiseks on andmeside pistikute suhtes vägagi tundlik ja lisa liitekohad tekitavad rikkeprobleeme, olen küll pidanud neid seina etherneth pistikuid lappimas käima. Ka on need üksjagu lisaraha nõudvad.

[Rabarebane]

Moodsal ajal ei soovita küll cat5 kellelgi vedada. Minimaalne on cat5e, aga ausalt öelda tuleks uued installatsioonid teha cat6 peale (väiksem maja, liinid kuni 50m) või cat6a peale. Hinnavahe on olemas, aga suurusjärgus 10 senti jooksva meetri kohta peaks söödav olema. Andmemahud kasvavad, seadmed lähevad odavamaks ja hilisem väljavahetamine on ikka väga ebameeldiv tegevus. Kohe tasuks mõelda ka andmeside jaoks sidekapp kuhugi tehnoruumi koos korrektse patch paneeli ja voolupistikutega ning ikkagi pesad maja peale laiali. Nagu vtl mainis, sarnaselt elektrikaablile ei ole andmeside installatsioonikaabel mõeldud pidevaks väntsutamiseks ja mõistlikum on kohe alguses korralikud ühendused teha/üle testida, kui hakata hiljem murdunud kiude või lühikeseks jääva kaabli otsa uusi pistikuid panema.

Mis puutub sat kaablisse, siis Kalvisega tuleb nõustuda. Parem, kui on olemas ja ei kasuta, kui ei ole ja pead kuskilt lisaks vedama. Kui vaja ei ole, saad pesa ntx pistikupesa vastu ära vahetada, ega see kaabel seina sees raha ei küsi.

[onusnooker]

Telekas on ammu, mitu aastat juba 4K resoga, ilmselt HD pildi vaatamine on suht reaalne, vähemalt võiks lõpuks olla
Tegelikult antennikaabel on jupina olems ka täna (Starman) kuid antenn on teleka kõrval kõlari peal...ca 1,5m jupina otse telekast.
Ainuke uudne teema mis peale pressib ongi see Valguskaabel, mis otsapidi rullina garaazis. OK teleka kaablit ei hakka seinasisse panema, 1 korrusel see seinas olemas kuid pointi pole tast tänaseni olnud...samamoodi ka CAT5-st.
Kuid millega see valguskaabel siis telekaga ühildub, ikka mingi kaabliga? Õhust ilmselt ei saa.

[A.S.]

Valguskaabel "ühildub" sellise asjaga, nagu optical network terminal (ONT), sealt läheb üldjuhul võrgukaabel (Cat5 või viisakam) edasi ruuterisse vms. sobilikku "karpi", sealt omakorda veetakse alles kaabel telerini.

Aga mina paneks seinte sisse toru/kõri. Paneks lausa nii palju kui seina sisse mahub, teleri kõikvõimalikesse teoreetilistesse asukohtadesse veaks lausa 2 tükki kõrvuti. Pole siis hiljem vaja kaablivõrgu ehitamiseks või uuendamiseks seinu lammutama hakata, sikuta vaid sobilik kaablijupp sinna sisse.
 

[Scott]

Telekas on ammu, mitu aastat juba 4K resoga, ilmselt HD pildi vaatamine on suht reaalne, vähemalt võiks lõpuks olla
Tegelikult antennikaabel on jupina olems ka täna (Starman) kuid antenn on teleka kõrval kõlari peal...ca 1,5m jupina otse telekast.

Vaatan nime alt, et asukohaks Tallinn. No sel juhul on lootust Soome kanaleid õhust kinni püüda (alles täna lisandus uus koodivaba HD-kanal sealt suunalt), samuti ei jää ERRi HD-kanalid ainsateks. Ka sati pealt on koodivabu ja ka kodeeritud, kuid legaalselt ostetavaid HD-kanaleid vähemalt saja ringis.

Seega ära koonerda ja jäta telekakohtadele ruumi koaksiaalide vedamiseks. Ainult valguskaabli varianti kasutades valib teenuseedastaja näidatavad kanalid, endal valikut ei ole (kui veebikanaleid ei arvesta).
Kõrid, nagu eelmine postitaja soovitas. Peaks jätma ruumi vähemalt kahe koaksiaali jaoks, sest kuigi satt ja õhudigi saab ühe kaabliga hakkama, lähevad selleks vajalikud lisakarbid kordades rohkem maksma kui kaabli hind.

On olemas optika-kaabelTV muundurid, mis optiliselt tuleva signaali DVB-C ehk kaabeldigi kujule muudavad. See tahab ka 'karbi' ja teleri vahele koaksiaali. Eestis on siiski selline variant vaid magistraalvõrkudes kasutusel.

[onusnooker]

Kõri sisemõõduga 16mm peaks vist ok olema seina v põranda sisse jätta?
Sellest peaks vedama ju 2 koaksiaali läbi ehk ilusti.

Ma neid erinevaid antenne katusele ei soovi, lihtsalt ei meeldi, et nt Soomet v midagi muud püüda. Sellepärast ka Starmanit püüdev antenn toas kõlari peal. Seega Soomet ma nägema ilmselt ei hakka, st ka Soomet ei püüa toaantenn kinni, vbl peaks starmani kaardi pesast välja võtma ja siis telekaga lihtsalt proovima, pole aretanud....

[Scott]

See, kas kaardimoodul on teleka küljes või mitte, ei mõjuta karvavõrdki vastuvõetavat signaali ega kanalite valikut. Kui toaantenn ei võta Soome signaali, siis ei võta sõltumata Starmani moodulist.

Ma neid erinevaid antenne katusele ei soovi, lihtsalt ei meeldi, et nt Soomet v midagi muud püüda.

Kui on veidi kõrgem koht, ei pea olema katusel, signaali saab ka räästa all või pööningul kätte.

(See on juba OT, aga mul on keeruline mõista, kuidas korralikult paigaldatud antenni korral kaalub "visuaalne reostus" üles saadavad hüved? Tänapäevased antennimastid ja antennid on kergest peenetorulisest alumiiniumist, kaablid torudes ja katuse jaoks on spetsiaalsed läbiviigud. Enam pole suuri raudmaste ja paarimeetrisi rehasid vaja.

Endal 4 taldrikut ja 3 reha katusel. Ausalt, jääb väheks, kuigi suur telekavaataja ma pole .)

[Kalvis]

Kõri on teoorias hea, kuid praktikas tuli korra valmisveetud kõrisse vaja kaabel panna siis kui nööri ka ees pole, on väga jube ettevõtmine. Kaabel sai veetud aga terve päev jama oi kui palju. Asi selles, et käänakutevaba lahendust pole tavaliselt. Seepärast soovitan tungivalt kaablid ette ära vedada.
Ka minu + punktid Cat6 või paremale kaablile (tollal CAT6 oli alles äsja müügile tulnud ja mitmekordse hinnaga).

Optika kaablieid poleks ju paha ette ära vedada aga optika kaablitel on see jätku tegemise probleem. Täna saab optikat kasutada vaid ruuterites, et kui majja tuleb mitu switchi või ruuterit siis võid kaabli ette ära vedada. Aga pööra siis tähelepanu single ja multimode erinevusele.

Lisainfoks - SAT pann maksab nii vähe ja uuematel telekatel on DVB-S2 moodul juba poest ostes kaasas, et isegi kui vaatad Teliat siis SAT vabade kanalite (tavaliselt musa kanalid) vaatamine on täiesti lihtsalt kasutusele võetav. Või siis HD vabad kanalid.

[A.S.]

Nööri saab tegelikult kõrisse kas ühest otsast kompressoriga puhudes või teisest otsast tolmuimejaga imedes, aga eks see veidi ebamugav tegevus on jah. Kuigi mitte päris nii ebamugav kui uue kaabli pärast seinte lammutamine.
 

[jan]

Kõri sisemõõduga 16mm peaks vist ok olema seina v põranda sisse jätta?
Sellest peaks vedama ju 2 koaksiaali läbi ehk ilusti.

AL113 koaksiaali diameeter on ~7mm. Kui sirgesse 16mm kõrisse suudaks isegi kaks tk sisse tõmmata häda pärast (ning kõri on korralikult kinnitatud ega hakka vedrutama tõmbamisel), siis probleemid tekivad käänakute juures, kus võib kinni puua. Samuti ei tohiks kõri põranda olla lahtiselt nii (vedrutamaine) - nendesse kohtadesse siis sileda siseseinaga jäik toru panna ning lauged käänakud. Ise olen ainult >= 20mm torusid kasutanud ja lühikeses osas kõrisid.