Ehitusfoorum

Vene ajal vajutati sisselülitamiseks alumist osa, üleminekuaastatel tuli Soomest komme vajutada ülemist osa.

Praktiline pool on asjal kah.
Kui mu tütar õppis käima ja piisavalt juba mõistust omas, et omaette oma tuppa minna, siis osutus, et vene standardkõrgusel olevatel lülititel ulatus ta küll alumist serva vajutama, ülemist aga mitte ja seetõttu pöörasin tema toas vahepeal uute lülitite paigaldamisel vahetatud suuna uuesti tagasi - sellega säästsin oma jalavaeva umbes poole aasta jagu.

Kaasajal pannakse lülitid üldiselt madalamale.

Nii et kisada ja oma arvamust avaldada võivad kõik ning erandeid leidub alati, aga reaalsus on ikkagi see, et Eestis valdav enamik valgustuse lüliteid lähevad sisse kui vajutada allosa. Nii on olnud aastakümneid ja ilmselt on ka edasi nii.

Külaline kirjutas:No kuule mida sa ajad, oled mõnes elamises käinud ka peale enda ühe? Ma olen aegade jooksul elanud vähemalt 10-s erinevas kohas ja ööbinud mitmetes hotellides, käinud koolides, lasteaedades jne ning kusagil pole nii olnud, et lüliti ülemist osa vajutades tuli põlema läheks, ikka alumise osaga.

Tule külla, muidu sured ära ja polegi vastupidist varianti näinud. Ja kui külakosti( ) kaasa võtad, siis luban vajutada kah.

Kõige lihtsam viis on tule sisselülitamiseks vajutada lüliti seda osa, mis parasjagu seinast kaugemal on. Ning kui tuli põleb, saab sama loogikaga ka tule välja lülitada

Carl kirjutas:Kõige lihtsam viis on tule sisselülitamiseks vajutada lüliti seda osa, mis parasjagu seinast kaugemal on. Ning kui tuli põleb, saab sama loogikaga ka tule välja lülitada

Mõte õige, aga kuidas tuvastada pimedas valguse saamise eesmärgil, et milline lüliti osa on parajagu seinast kaugemal?

Vanasti oli lülitil punane täpp sisselülitatud asendis näha.
Kui lüliti oli kõrgemal kui nina siis pidi täpp allpool olema.
Kui lüliti oli allpool naba siis pidi täpp ülevalpool olema.
Et enne pirni vahetust oleks lihtsalt näha, et kas vool on väljas ja lapsed ei näpiks.
Kuna vanasti oli elekter kallis kraam, siis pandi lülitid tavaliselt kõrgele, et lapsed ei näpiks.
Sõja ajal (kui Tartu jaamas generaator rongi peal elektrit hõõrus) ja keegi nägi väljast, et toas tuli põleb tuli korterielanikule paksu pahandust.
ping

Külaline kirjutas:Vanasti oli lülitil punane täpp sisselülitatud asendis näha

Tänapäeva loogika järgi tähendab nähtav punane täpp just väljalülitatud asendit.

Küülaline kirjutas: Tänapäeva loogika järgi tähendab nähtav punane täpp just väljalülitatud asendit.

Huvitav, millele põhineb selline äraspidine loogika?

Pole mingeid punaseid täppe praegu müüdavatel lülititel näinud.

Külaline kirjutas:Pole mingeid punaseid täppe praegu müüdavatel lülititel näinud.

Loomulikult ei ole. Punased täpid on sinu maal elava vanavanaema talus oleval lülitil. Kindlasti oled märganud kui juhtud olema vähe kuivem tikk toosis.

See kas punane või roheline on sees või väljas on juba väga vana teema. Ja ikka eksitakse. Ei viitsi ajalugu otsida kuid algaastatel kasutati erinevates euroopa osades erinevat tähistust ning meil NSVL ajast on vastupidi harjutud kui euroopas.

Selle probeemi lahenduseks on vajutades klõps sisse-klõps välja lülitusega nupud. Pole vajadust mõelda, et kas johmasena koju tulles saab koridoris tule põle mööda seina alla vajudes või mööda seina ennast ülespoole upitades.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Pole mingeid punaseid täppe praegu müüdavatel lülititel näinud.

Loomulikult ei ole. Punased täpid on sinu maal elava vanavanaema talus oleval lülitil. /.../

Sain teada, et olen külalise vanavanaema, vottebe isadepäev...
Mul on nii linnas kui maal täpiga lüliteid ja on nööriga ka. On siiasinnasid ka, juhtme küljes ehk nood, mis käituvad nagu puu tagant piilujad, kord ühelt, kord teiselt poolt ilmudes.
Sellises rikkalikus valikus töötab vaid loogika, et haara ja muuda käe alla jäänu asendit.
On standardid, on erandid.
Uuemal ajal ostetutel on olnud liigutatava nupski peidus-nähtavatest pooltest ühel midagi punast. Need lükatavad mulle ei meeldinud, sest sinna sisse saab sodi.

Kalvis kirjutas:See kas punane või roheline on sees või väljas on juba väga vana teema. Ja ikka eksitakse. Ei viitsi ajalugu otsida kuid algaastatel kasutati erinevates euroopa osades erinevat tähistust ning meil NSVL ajast on vastupidi harjutud kui euroopas.

Oot-oot, kõigil tänapäevastel elektritööriistadel, mida ma näinud olen, lülitab roheline nupp seadme sisse ja punane välja. Analoogia valgusfooriga: roheline - liigu, punane - stopp!

Lisan illustreerivad pildid, muidu hakkavad mingid tegelased jälle vaidlema, et teistpidi on.
Ka veneaegsed jõulülitid käitusid samamoodi - punane nupp lülitas välja, must või valge lülitas sisse.

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Vanasti oli lülitil punane täpp sisselülitatud asendis näha

Tänapäeva loogika järgi tähendab nähtav punane täpp just väljalülitatud asendit.

Nõukaaegse klahvlüliti servas olev punane täpp paistis siis, kui lüliti oli sisse lülitatud.
Punast värvi nupp on teine (ja vastupidine) teema.

Alla võiks minna "põlema" sest sisenedes pimedasse vehid käega alla, äraminnes aga näed kuhu vajutada.
Soomes ülesse "põlema" meil ja Saksas alla "põlema", meil juba paljud ka Soome stiilis uutes majades panevad ülaasendis põlema lülitid.
Teine probleem on lülitite kõrgus, see on veel huvitavam 8- ))

fastteam kirjutas:Alla võiks minna "põlema" sest sisenedes pimedasse vehid käega alla, äraminnes aga näed kuhu vajutada.
Soomes ülesse "põlema" meil ja Saksas alla "põlema", meil juba paljud ka Soome stiilis uutes majades panevad ülaasendis põlema lülitid.
Teine probleem on lülitite kõrgus, see on veel huvitavam 8- ))

Mis probleem siis selle lülitikõrgusega on? Kas sulle on probleemiks kliendi soov?

Ei kulla külaline, mul suva probleem on ehitajatel, kes nõutud

Tegelikult on lüliti asendil ka ohutus tehniline pool, mida soomes suht täpselt järgitakse, nimelt tulekahju puhkudel, kui asjad peaks varisema libisema ruumides siis enamustel juhtudel toimub see gravitatsiooni tõttu ülevalt alla ja kuna lüliti alumine äär on viimane kokkupuutel siis peaks see jääma välja lülitatuks et mitte tekitada uusi põlengut soodustavaid/suurendavaid situatsioone.

Morpheusfree kirjutas: 09 Mai 2023, 20:45tulekahju puhkudel, kui asjad peaks varisema libisema ... lüliti alumine äär on viimane kokkupuutel siis peaks see jääma välja lülitatuks

Kas selle väheusutava teooria kohta mõnda viidet ka saaks?

Tegelikult ma mõtlesin just vastpidi, et kui lagi kraesse kukub, siis alumine äär vajutatakse viimasena ja lähevad lambid põlema, et näeks uttu tõmmata.

Mis veksellülititega saab ku mu maja mulle kaela kukkuda suvatseb maavärina aegu.

Siis asub mängu Murphy seadus, et kui midagi saab olla valesti, siis sel hetkel ka on.

jyrikg kirjutas: 10 Mai 2023, 09:00Mis veksellülititega saab

Veksel- ja ristlülitite puhul kaotab kogu teema üldse mõtte. Seega mingit standardit selle kohta olla ei saa (isegi Soomes mitte).

Küülaline kirjutas: 10 Mai 2023, 09:30

jyrikg kirjutas: 10 Mai 2023, 09:00Mis veksellülititega saab

Veksel- ja ristlülitite puhul kaotab kogu teema üldse mõtte. Seega mingit standardit selle kohta olla ei saa (isegi Soomes mitte).

Eeldaks et korrektse ohuarvestusega riigis nagu Soome on ka maavärinariskidega arvestatud..