Ehitusfoorum

Majanduslikult ei suuda mina seda mitte kuidagi põhjendada. Asi on lihtsalt selles, et mida varem (alajaamale lähemal) PEN lahutada, seda väiksem tõenäosus on veekraanist sirakat saada. Teisest küljest jälle, mida lähemal on maandus lõpptarbijale (seega ka sellele veekraanile), seda väiksem tõenäosus on veekraanist sirakat saada. See tähendab, et puhtalt ohutus, ei muud.

Aga kui eesmärgiks on maksimaalne kokkuhoid, siis küll jah 4-soonelised kaablid ja minimaalselt maandust (terasest loomulikult, sest see on odavam) on igati asjakohased.
 

ok, ma sain nüüd asjale pihta vist...
et juhe peaks peakilbist mõisasse minema nagu 5sooneline, aga kuna maandus peab olema 25mm2 vask(või mingi teras), siis see tuleks lihtsalt 3F+N(4g2.5mm2 ntx) juhtme kõrval eraldi vedada? samas tekib siis küsimus, et kas neid vardaid siis on enam vaja, kui vask mingi 15+ meetrit juba maa sees eraldi jookseb...
ma algul nagu mõtlesin et veaks kõik 5soonelised ja 2.5mm2? ja see siis tähendaks sisuliselt seda, et igas soones saaks eraldi kasutada 23 amprit ehk kokku 3x23=69A? ...

Küülaline kirjutas:

A.S. kirjutas:viid laiali maakaablid ... kaablikraavi põhja viskad 25-ruuduse vaskköie ... ühendad kilpidesse mõlemas otsas

Aga mitme soonega see maakaabel sel juhul peaks olema, 5 soont tundub raiskamisema, 4 soone korral jälle kuidas ja kuhu teha PEN-lahutus?

Kui sul on krundil mitu hoonet, siis peenäälestatud kokkuhoiu huvides võid ju toited laiali vedada neljasooneliste kaablitega ja oma vasköitega, ning teha igas hoones omaette PEN lahutuse, sest näiteks piksekaitse huvides on igale hoonele niikuinii eraldi piksekaitset ja selle maanduskontuuri vaja.
Samas jälle on kasulik kõik krundil olevad maandused omavahel kokku ühendada ja kuna vähegi hoonel on vaja mitut piksekaitse allaviiku, siis hõlmab maanduskontuur niikuinii tervet hoone põhja....

hambakari kirjutas:ok,...... samas tekib siis küsimus, et kas neid vardaid siis on enam vaja, kui vask mingi 15+ meetrit juba maa sees eraldi jookseb...
... ...

Pädeb, kui allpool külmumissügavust.... jää (ja ka jäätunud pinnas) ei juhtivat hästi elektrit. See seletab, miks mõnedel kõva pakasega katkenud PEN-Ie viitavad nähud on hakanud, mis siis kevadel jälle ära kadunud....

hambakari kirjutas:3F+N(4g2.5mm2 ntx) juhtme kõrval eraldi vedada ... 5soonelised ja 2.5mm2? ja see siis tähendaks sisuliselt seda, et igas soones saaks eraldi kasutada 23 amprit ehk kokku 3x23=69A? ...

PEN-juht ei tohi olla peenem, kui 10 mm² Cu või 16 mm² Al, nii et 4G2,5 ei kõlba. 2,5 mm² kaabli ette ei tohi panna suuremat, kui 16 A kaitset, seega 69 A ei tule kohe kuidagi.

ok, aga kust tabelist neid ampreid ja värke peaks siis vaatama?
siin näitab, et võib ka 25A olla, kui juhe on max 26m:
http://www.elektroskandia.ee/files/vask ... kkused.pdf
ühe aparaadi manual näitab ka veel, et kaabel peaks olema 2.0mm2 ja kaitse 20A, kuigi aparaat ise on 13.5A?

Igatsugu tabeleid võib internetist leida. Lubatav vool sõltub veel kaabli tüübist, paigaldustingimustest jms. Eri riikides on ka lisaks erinevad nõuded.

hambakari kirjutas:siin näitab, et võib ka 25A olla, kui juhe on max 26m:
http://www.elektroskandia.ee/files/vask ... kkused.pdf

Tegelikult võib vool ka tunduvalt suurem olla, isegi kuni 42A. Aga see konkreetne tabel näitab lihtsalt seda, et 25A voolu korral on 26m kaabli lõpus pingelang 2%. Sest kõige suurem probleem on tegelikult selles, et kui kaabel ülearu pikk ja peenike on, ei pruugi elektriseade selle taga normaalselt tööle hakata, kuna pinge kaob kaablis ära.
 

Milliseid seadmeid see pingelang pikas kaablis põhiliselt mõjutab? Elektroonikat?

Elektroonikat, elektrimootorit, solenoidklappi, magnetkäiviti/kontaktori mähist. Teatud piirini pole muidugi probleemi ja impulsstoited võivad tänapäeval isegi 90V juures toimida. Elektrimootoril on selline asi, et väiksema pinge korral võib vool suureneda (eeldusel, et mootor üldse käivitub), juhul muidugi kui mootorilt igas olukorras sama suurt võimsust oodatakse. Elektrit soojuseks muutval vidinal (küttekeha, hõõglamp, ...) on pingest kama, kütab lihtsalt vähem.

Kunagi üks kodanik oli hädas oma hüper-super keevitusega, 210V juures enam ei toiminud, kuigi pinge mahtus veel standardiga lubatud piiridesse.

Vene ajal kaablite arvutus käiski pingelangu alusel. Kuni liitumispunktini oli lubatud 7.5%, sealt edasi viimase tarbijani täiendavalt 2.5%. Ja kui ristlõige oli leitud, siis alles vaadati tabelist, kas konkreetne kaabel nii suurt voolu talub. Kui ei, valiti suurem ristlõige.
 

A.S. kirjutas:Vene ajal kaablite arvutus käiski pingelangu alusel ... vaadati tabelist, kas konkreetne kaabel nii suurt voolu talub

Eks tänapäeval käib ka samuti, kuigi kõigepealt vaadatakse lühisvoolu, kuna puutekaitse on rajatud sellele, mitte otseselt maandusele.

Küülaline kirjutas:

A.S. kirjutas:Vene ajal kaablite arvutus käiski pingelangu alusel ... vaadati tabelist, kas konkreetne kaabel nii suurt voolu talub

Eks tänapäeval käib ka samuti, kuigi kõigepealt vaadatakse lühisvoolu, kuna puutekaitse on rajatud sellele, mitte otseselt maandusele.

Varem arvutati pingelang lihtsalt - püsivale koormusele.
Tänapäeval, impulsstoitega seadmetel (nagu eelnevas kommis keevitus või inverteriga soojapump või arvuti toiteplokk) tuleb arvestada ka seda, et nende voolutarve on ainult siis kui pinge ületab teatud väärtust. (Siinuse tippudes.)

Ehk kuigi keskmine väärtus võib olla näiteks 10A siis impulssi mõõtes võib näha tegelikku voolu impulssi väärtusega 40A.

Mul kaablikaklulaator näitab, et kui 2,5mm 20m pika vaskjuhtmega toidetakse 1faasilist 3,6kW koormust siis pinge lang on 4,7V, võimsuse kadu juhtmes on 2% ja juhtmes eraldub soojust 75W. (Vase takistus suureneb ka temperatuuri tõusuga.)
ping

Külaline kirjutas:tuleb arvestada ka seda, et nende voolutarve on ainult siis kui pinge ületab teatud väärtust. (Siinuse tippudes.) ... keskmine väärtus võib olla näiteks 10A siis impulssi mõõtes võib näha tegelikku voolu impulssi väärtusega 40A

Mismoodi see arvestamine elektrijuhtmestiku ja kaitseaparaatide valikul praktikas välja näeb? Vahelduvvoolu arvutustel kasutatakse üldiselt ikka efektiivväärtusi.

Küülaline kirjutas:

Külaline kirjutas:tuleb arvestada ka seda, et nende voolutarve on ainult siis kui pinge ületab teatud väärtust. (Siinuse tippudes.) ... keskmine väärtus võib olla näiteks 10A siis impulssi mõõtes võib näha tegelikku voolu impulssi väärtusega 40A

Mismoodi see arvestamine elektrijuhtmestiku ja kaitseaparaatide valikul praktikas välja näeb? Vahelduvvoolu arvutustel kasutatakse üldiselt ikka efektiivväärtusi.

Pingelangu arvutamise kasutad ikka ohmi seadust.
Pingelangu teada saamiseks impulsi ajal tuleb ka arvutuses kasutada salle pulsi ajal tekkivat voolu.
Olen ka kokkupuutunud seadmetega kus tootja käsib kasutada min 4mm2 juhet, kaabli pikkusel kuni 15m kuigi seade on 3,5kW ja kaitse 16A.
Kasutades samal seadmel 2,5mm2 kaablit läks see kaabel 2-3 tunniga, käega katsudes, tuntavalt soojaks.
Kaitseaparaadid ja juhtmel hajuva võimsuse arvutad ikka vist effektiivväärtuse järgi.
ping

Küülaline kirjutas:

hambakari kirjutas:3F+N(4g2.5mm2 ntx) juhtme kõrval eraldi vedada ... 5soonelised ja 2.5mm2? ja see siis tähendaks sisuliselt seda, et igas soones saaks eraldi kasutada 23 amprit ehk kokku 3x23=69A? ...

PEN-juht ei tohi olla peenem, kui 10 mm² Cu või 16 mm² Al, nii et 4G2,5 ei kõlba. 2,5 mm² kaabli ette ei tohi panna suuremat, kui 16 A kaitset, seega 69 A ei tule kohe kuidagi.

veits krrrr ikka kogu teema....
mõtlesin tegelt seda, et enne seda 4G kaablit on PEN juba PJK-s lahutatud ja maanduse ehk 25mm2 PE "juhtme" veaks eraldi selle 4G kaabli kõrval..... sest et maandus peaks nagu selles mõõdus olema?
et kuna PJK ja mõisa vahel on mingi 18meetrit veel vahet, siis see 25mm2 annab sellise pika maa peale veitse "kaotatud" maandust ka juurde?
et nagu mingi hübriid TN-S ehk TN-Sh?:D

ja pikse kontuuri saaks ehk eraldi ka vedada, et see mõisa süsteemiga üldse seotud poleks? et muidu lööb veel läbi midagi vms? et veitse imelik kui vead vardad katusele ja siis meelitad sealt välgunooli oma elektrisüsteemi... ja kuna varraste eesmärk on ka mingeid õhulaenguid ühtlustada, siis võiks varda ka mõne puu otsa vedada?

hambakari kirjutas: et muidu lööb veel läbi midagi vms

Selle vastu on liigpingepiirikud.

Küülaline kirjutas:

hambakari kirjutas: et muidu lööb veel läbi midagi vms

Selle vastu on liigpingepiirikud.

Korralik piksekaitse maandur peaks PENist üldse eraldi olema, oma maanduriga.
ping

Standardi kohaselt tuleb need siiski kokku ühendada, seda juba potentsiaaliühtlustuse pärast.

See on koht kus mõnikord ei tasuks standardi nõudeid järgima vaid tuleks kasutada maksimaalselt teadmisi sõltuvalt olukorrast.
On juhtumeid, kus kokkuühendamine on vajalik ja on juhtumeid kus vastupidi põhjustad lisaprobleeme vaid iseendile.

Oskad näiteid tuua millises olukorras lisaprobleemid ilmnevad?

Külaline kirjutas:Oskad näiteid tuua millises olukorras lisaprobleemid ilmnevad?

Ootaks ka sellele küsimusele vastust, päris nii ikka ei ole okei, et tahan, siis järgin standardit, tahan ei järgi (v.a loomulikult olukorrad, kus standardi eiramine on seaduse või teise standardiga lubatud), see ei tohiks küll üks neist olukordadest olla.

Küülaline kirjutas:Standardi kohaselt tuleb need siiski kokku ühendada, seda juba potentsiaaliühtlustuse pärast.

Piksekaitse allaviik (selle olemasolul) läheb otse oma maandurisse.
Liitumispunkti pen ühendatakse oma maandurisse.
Maandurid ühendatakse potensiaaliühtlustuse kaudu.
Saksas, Hispaanias ja UK on erinevad standardid.
Saksas loetakse hoone maanduriks piisavat vundamendi taldmiku armatuuri.
Kaasaegset, hüdroisolatsiooniga kaetud soojustatud vundamenti ega pinnasele toetuvat soojustatud põrandat ei saa maanduriks lugeda.
Piksekaitse nõuded sõltuvad piksega päevade arvust aastas antud piirkonnas ja seepärast puuduvad ühesed nõuded.
Kui piksepäevade arv aastas on alla 20 pole eramul nõuet SOS mõistses kui kindlustus erinõudeid ei kehtesta.
ping

Kokkuühendamised on vajalikud EE alajaamade maanduste, liinde, suurte telekommunikatsioonide mastide, tornide korral. Soovitavalt lahku tasuks jätta eramajade piksekaitse - kui äike lööb piksekaitsesse siis just äikesekaitse ja kokkuühendatud potentsiaaliühtluse kaudu tekivad PE, N ja L vahel erinevad võimaste äikeste liigvoolude lahendused ja kõrged pinged eri osiste vahel. See tapab ülihästi kodutehnikat ja kodutehnika on suht kaitsetu selle ees. On öeldud, et et peaks kasutama liigpingeppiirikuid, kuid kordades lihtsam on lihtsalt jätta ühendus ära. Las äike lahendub oma maanduskontuuri kaudu kus ta ei saa pingestada PE-d. Näiteks kui äike lööb elektriliini maandatud masti siis tekib seal nii kõrge pinge, et mastist lööb omakorda liini edasi. Kas te ikka tahaksite, et maja pikselöök lööks kõikjal teie majas PE klemmikaudu sodiks teie kodutehnika?

Kalvis kirjutas:Soovitavalt lahku tasuks jätta eramajade piksekaitse ... peaks kasutama liigpingeppiirikuid, kuid kordades lihtsam on lihtsalt jätta ühendus ära

Palun too mõni viide selle soovituse kohta, kes soovitab maandusi mitte kokku ühendada (peale sinu enda muidugi).
Liigpingepiirikud on väga soovitavad igal juhul, kuid piksekaitsesüsteemi korral lausa kohustuslikud. Kui majal on piksekaitse indutseeritakse liigpinge elektrisüsteemi igal juhul, olenemata maanduste ühendamisest.

See soovitus oli/on standardiväline ja kuna piksekaitse on standardiga nii nagu on siis igaüks ise teab. Ma ei tahagi teha mingit propagandat, et tehke selles küsimuses minu soovituse järgi. Vastupidi. Ei hakka viitama tegelastele, kuid pärit on see soovitus staazikast telekommunikatsiooni firmast, kus äiksega alatasa probleeme, kuna äike eelistab kõrgete objektide puhul piksekaitset. Ja edasi mõtle ise kui 100 kV ja 40 kA üritab PE kaudu mööda laiali valguda suht kesise maandustakistusega hoones.