Ehitusfoorum

Unkas kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Samas neil, kes kasutavad elektriboilerit, kellel duššist tuleb vett 20 l / minutis ning kes ei pea vajalikuks pesemise kordi spordisaalide külastustega ühildada, on päikeseküte igati mõistlik lahendus.

...umbes 8x kasulikum oleks päikesekollektori, mis ei tooda elektrit, vee soendamisex kasutamine,SRY!

Külaline kirjutas:Sellest 2685 kW-st aastas reaalselt ära kasutada saab ainult osa. Mis sest kasu on kui suvekuudel kollektor võibolla sertifikaadi järgi toodaks 400 kWh kuus kui reaalselt sooja vee jaoks on vaja 150 kWh.

Sellisel juhul ei ole vaja 3 kollektorit paigaldada, piisab ka ühest

Unkas kirjutas:

Külaline kirjutas:Sellest 2685 kW-st aastas reaalselt ära kasutada saab ainult osa. Mis sest kasu on kui suvekuudel kollektor võibolla sertifikaadi järgi toodaks 400 kWh kuus kui reaalselt sooja vee jaoks on vaja 150 kWh.

Sellisel juhul ei ole vaja 3 kollektorit paigaldada, piisab ka ühest

siis ei jätku jälle märtsis....

Ainuke mõistlik tegu on maa alla ajada... ehk päikesekollektoritel on mõte vaid koos maasoojuspumbaga..

Järjest "paremaks" läheb. Kõigepealt mõned tuhanded Eestis mittetasuva päikeseenergia peale kulutada ja siis veel 10 000 eur maa sisse matta?

Majade ehitushinna ja müügihinna vahel niikuinii mingit seost ei ole.. seos on müügihinna ja asukoha vahel.

Kui nüüd tahta oma maja kunagi müüa, siis potentsiaalne ostja võrdleb ka samas asukohas paiknevate majade energiakulu. Maakütte ja suvise tagasitäitmisega on viimast võimalik madalana hoida.

Selle "kunagi" ajal võib olla vaja juba uus pump osta. Arvatavasti enamasti keegi ei ehita maja selle eesmärgiga, et see kunagi võimalikult kallilt maha müüa ja üldiselt pigem tasuks raha esmalt panustada energiakulu vähendamisse (10 cm peno ja 2-kordsed pakettaknad sel eesmärgil ei sobi).

Lihtne tasuvuse kalkulatsioon.
Gaasiküte olemas. Viimase kolme suve (sest siis pole kütet) keskmine gaasikulu kuus on olnud 35m3. Viimaselt arvelt gaasi m3 hind= 0,3944EUR (sisaldab kõike). Seega keskmine kulu kuus sooja vee tegemisele=13,8EUR (no ümardame selle 15EUR peale).

Kõige odavam komplekt sellelt lehelt = 1980EUR. Sellele lisanduvad siiski veel raamid, kinnitused, torustik (kollektorist akupaagini), torustiku soojustus, paigalduskulu. Ütleme jämedalt 2500EUR.
2500/15=167 kuud ehk pea 14 aastat. Seda eeldustel:
1. süsteem ei vaja kordagi hooldust või remonti
2. pump ei kuluta elektrit
3. paneelidest tuleb piisavalt sooja tarbevee jaoks 12 kuud aastas, ka juhtudel:
a) lapsed tahavad järjest vannis käia (juhin tähelepanu 200l akupaagile)
b) misiganes aastaajal tehakse suurem saunatamine suurema seltskonnaga
c) tuleb 2012-2013-laadne talv, kus lumi oli maas pea 6 kuud järjest
4. ei arvesta alternatiivkuluga - so. võimalusega panna investeering paneelide asemel tootvatesse varadesse (näiteks aktsiad). Eeldades pikaajaliselt keskmist tootlust 5% üle inflatsiooni määra tähendab see aastas 125EUR - see kataks üksi juba 8 kuud sooja vee tootmise kulu!

Minu tarbimise korral kipub tasuvusaeg kaugelt üle 20 aasta jääma. Selleks ajaks on süsteem tõenäoliselt amortiseerunud.
Elektriga vett soojendades tuleb kWh >2 korda kallimalt kätte ja siis on teoreetiliselt võimalik, et tasub ära.

2korda2 kirjutas: Elektriga vett soojendades tuleb kWh >2 korda kallimalt kätte ja siis on teoreetiliselt võimalik, et tasub ära.

Kahjuks ei ole ka teoreetilist võimalust

Ära jaura

2korda2 kirjutas:Lihtne tasuvuse kalkulatsioon.
Gaasiküte olemas. Viimase kolme suve (sest siis pole kütet) keskmine gaasikulu kuus on olnud 35m3. Viimaselt arvelt gaasi m3 hind= 0,3944EUR (sisaldab kõike). Seega keskmine kulu kuus sooja vee tegemisele=13,8EUR (no ümardame selle 15EUR peale).

Kõige odavam komplekt sellelt lehelt = 1980EUR. Sellele lisanduvad siiski veel raamid, kinnitused, torustik (kollektorist akupaagini), torustiku soojustus, paigalduskulu. Ütleme jämedalt 2500EUR.
2500/15=167 kuud ehk pea 14 aastat. Seda eeldustel:
1. süsteem ei vaja kordagi hooldust või remonti
2. pump ei kuluta elektrit
3. paneelidest tuleb piisavalt sooja tarbevee jaoks 12 kuud aastas, ka juhtudel:
a) lapsed tahavad järjest vannis käia (juhin tähelepanu 200l akupaagile)
b) misiganes aastaajal tehakse suurem saunatamine suurema seltskonnaga
c) tuleb 2012-2013-laadne talv, kus lumi oli maas pea 6 kuud järjest
4. ei arvesta alternatiivkuluga - so. võimalusega panna investeering paneelide asemel tootvatesse varadesse (näiteks aktsiad). Eeldades pikaajaliselt keskmist tootlust 5% üle inflatsiooni määra tähendab see aastas 125EUR - see kataks üksi juba 8 kuud sooja vee tootmise kulu!

Minu tarbimise korral kipub tasuvusaeg kaugelt üle 20 aasta jääma. Selleks ajaks on süsteem tõenäoliselt amortiseerunud.
Elektriga vett soojendades tuleb kWh >2 korda kallimalt kätte ja siis on teoreetiliselt võimalik, et tasub ära.

Gaasi hind võib ka muutuda..,eriti kui vene tsaar keerab ventiil kinni..

Kas Henry teab, mis juhtub Peterburi gaasivarustusega, kui Eesti jaoks "ventiil kinni keerata"? Võiks teada, kui selliseid avaldusi teeb.
Kas Henry teab, et eelmisel aastal oli viiendik Eestis tarbitud gaasist mitte-vene päritolu? Võiks teada, kui selliseid avaldusi teeb.

Suur osa materjalist on avalik. Näiteks sedasi.

Külaline kirjutas:

Kood: Vali kõik

[b]Päikesepaneeli õnnelik kasutaja ei tea veel, mis teda ees ootab. See pidev paneelide pinna puhastamine hakkab lõpuks ära tüütama, kevadel õietolm ja muud lendlevad osakesed,linnukakast rääkimata. Talvel lumi ja jää, mis võib paneelid puruks muljuda, pluss suured tormid-tuuled, mis kipuvad tasapisi mõrasi tekitama. Müügimeeste möla heast investeeringust on sinise hobuse peer, isegi siis, kui see asi seal katusel 10 korda vähem maksaks, on sellega kaasnev jama kordades suurem. Hingerahu maksab rohkem, ei pea muret tundma, kas see riistapuu seal katusel ikka on korras või mitte[/b]

Kas kirjutad enda kogemuste põhjal või lihtsalt arvad, et paneele peab pidevalt puhastama ning õietolm ja lumi kujutavad neile suurt ohtu?
Hewalexi plaatkollektoril on klaasi paksuseks 3,2 mm ja ei ole veel kuulnud, et lumi, jää või tormituul seda sisse muljuks või mõrasi tekitaks. Korralik plaatkollektor peab vastu ka raksema koormuse, kui katusel tekib:


Isegi need riigid, kus naftat ja gaasi on külluses, tegelevad väga aktiivselt päikeseenergia valdkonnaga. Näiteks Omaanis avatakse järgmisel aastal auru tootev "päikesejaam", mille võimsuseks on 1GWth (see peaks olema ca kolm korda võimsam kui Auvere oma ehk 1,34 miljonit hobujõudu, kui siin juba hobustega võrdlemiseks läks). Kõrbes peaks liiva pidevalt ringi lendama, mis võiks katta kollektori paksu kihiga ja vähendada selle tootlikust, aga selle asemel, et arutleda selle üle, miks ei saa, tegeletakse pigem lahendustega, kuidas saab.

Midagi teemasse ka - 3 Hewalex plaatkollektori tootlikus aprillis 419 kWh.
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Juba esimeste päikeseelektrijaamades mis kõrbes oli tegeles hooldusmeeskond igapäevaselt paneelidelt tolmu mahapühkimisega. Ja see ei olnud väike töö. Täpselt ei mäletanud kuid kogu paneelide puhastamiseks kulus 1-3 kuud ja siis tuli otsast pihta hakata sest paneelid kattusid tolmuga.
Eesti kliimas kuigipalju peseb vihm kaldus paneeli puhtaks! Sellevõrra tööd vähem. Muuseas lumi puhastab ka paneelide pindasi.

Omaanis lahendatakse tolmu teema selliselt, et süsteem rajatakse "kasvuhoonesse", mille katust peseb robot:

Unkas kirjutas:...
Midagi teemasse ka - 3 Hewalex plaatkollektori tootlikus aprillis 419 kWh.
http://smartac.eu/andmed_3SLP_300.pdf

Täiendavaks teabeks veel nii palju et tegemist on soojusenergiaga, mitte elektrienergiaga. Lõuna-Türgis on linnades pea iga maja katusel kollektor sooja tarbevee tootmiseks. Mitte sellised, nagu Hewalexi oma, vaid lihtsa lahendusega - loomuliku tsirkulatsiooni kasutavad. Aga Eesti tingimustes säänset odavat lahendust kasutada ei saa.
Mulle tundub Eesti tingimustes tarbevee soojuspumba abil õhu soojuse kasutamine mõistlikum, kui päikesekiirte püüdmine.

Eesti kliimas tasub ainult isetehtud suvekuudel kasutatav kollektor

Minu soojavee arve on 100 Kwh kuus kuida mina selle 2000 EUR ära tasun

Päikeseküttega sooja tarbevee tegemine ilmselt polegi mõeldud odavam olema kui elektriboileri kasutamine, lihtsalt nö. moeasi, kui just mingil põhimõttelisel põhjusel tahad päikesekollektorit kasutada ja selle eest rohkem maksta. Mul 4-liikmelise pere korral läheb 150 kWh kuus ehk näiteks eelmise kuu põhjal 18,9 eur/kuus. Ma arvan, et isegi õlle peale kulub kuu jooksul rohkem.

Kui tarbevee soojendamisele läheb kuus 100 või 150 kWh elektrienergiat, siis on ju kõik hästi. Kuigi sooja vee tarbimine on võrreldes keskmise tarbimisega üsna kokkuhoidlik (25 l inimene / ööpäevas), ei pea te liigse energiakulu pärast muret tundma.
Päikesekütte kollektorid ongi lahenduseks neile, kes ka sooviksid, et nende tarbimisharjumuste juures (nt. 300 l sooja vett päevas) ei kuluks sellele ülemäära palju raha.

Ja millise võimsusega kollektorit on vaja iga päev 300 l sooja tarbevee saamiseks? Kuna päikesega saab ikkagi heal juhul pool aastat sooja vett ning on elektrit juurde vaja, siis kui paljudel päevadel aastast elektrit vaja pole?

Peab ikka suurpere olema et igapäevaselt 300 l sooja tarbevett kulub?

Külaline kirjutas:Ja millise võimsusega kollektorit on vaja iga päev 300 l sooja tarbevee saamiseks? Kuna päikesega saab ikkagi heal juhul pool aastat sooja vett ning on elektrit juurde vaja, siis kui paljudel päevadel aastast elektrit vaja pole?

300 l vee soojendamiseks +10C pealt +50 C peale kulub ca 14 kWh. Kui võtta puht statistiliselt, mitmel päeval aastas kolme Hewalex plaatkollektori tootlikus on üle 14 kWh, siis neid päevi tuli eelmisel aastal 106. Siis oli veel 40 päeva, kus tootlikusest piisas 200 l soojendamiseks ja siis 40 päeva, mil kollektorite energiast piisas 100 l soojendamiseks +10C pealt +50C peale. Ja siis jäi veel arvestusest välja 820 kWh soojusenergiat, mida saab kasutada näiteks hoone kütteks.

Kalvis kirjutas:Peab ikka suurpere olema et igapäevaselt 300 l sooja tarbevett kulub?

...aga kui naabrinaine tihti "külas" käib?

Muuseas, tutvudes elektrienergia tunnipõhise tariifiga võis ilmeksimatult kindlaks teha millal "naabrinaine" dushi all käis. Siit üks pluss päikese sooja vee tegemisel, sedasi ei saa naabrinaise külaskäiku kindlaks teha.