Ehitusfoorum

sashaobrok kirjutas:Point ei ole mitte "8 tundi kõige odavamaga ainult kütta" vaid "8 tundi kõige kallimaga mitte-kütta". Lisaks on rahvas tüüpiliselt hommikust õhtuni kodust ära ja võib lasta lõdvalt temperatuuril paar kraadi langeda. Kui tuleb -30 õues, siis lähed klõpsid seal need päevased tunnid ka sisse tagasi kui tõesti jahedaks jääb. Milleks küll nii keeruliseks endal elu mõeldakse?

Jah... esimesel hetkel tundub küll nii, kuid need kallid tunnid algavad just inimeste tööleminekuga ja lõppevad õhtuse söögitegemisega, mille vahele jääb 8 h tööpäev.Ja kui lasedki tööle minnes temperatuuri alla, siis üles tuleb see kütta kella 15 elektriga... mis on just räige tipp tavaliselt... parem siis juba veidi võimsust lisada ja võtta seda kõige odavamat... kus võrgutasu kah väiksem...

sashaobrok kirjutas: Kust sellise imepärase elektripaketi või tarnija/tootja saab kellel ka nii 10 senti kwh maksab?

...kordan siis veel: IMATRA võrguteenus: Partner12/12Pluss; elektripakett:TÄPNE.

officer kirjutas:

sashaobrok kirjutas: Kust sellise imepärase elektripaketi või tarnija/tootja saab kellel ka nii 10 senti kwh maksab?

mu lihtsalt imatra täpne, roheline valik ja ka alla 10 nõks

+ km?

Valm kirjutas:+ km?

ei pruugi olla.

Detsembris sain ka 220 energia ja Elektrilevi võrgupaketiga hinnaks 9.69 senti/kWh ja seda koos käibemaksuga. Energia hind oli 3,21 ja muu mudru 6,48 kWh kohta koos km-ga. 1650 kWh.

Jaanuaris oli aga elekter nii palju kallim, et mul tuli keskmiseks hinnaks 10.80 (4.64 + 6.16).
Ehkki tarbisin 1000 kWh rohkem kui detsembris ( võrgutasu ühiku kohta tänu sellele küll vähenes).

Päevase elektri osakaal oli kah sama mis detsembris: 42,5%.
Kui oleks teadlikult vältinud neid 200 euroseid tippe, ehk siis oleks kah alla 10 sendi saanud

Loen siin tagantjärele neid kommentaare ja kohati tundub, et see öösel rohkem ja päeval vähem kütmise süsteem ei pruugi ennast ära tasuda? Hetkel olen kütnud nii nagu varem, ehk siis stabiilselt paagis kogu aeg 60 kraadi. Nüüdseks on elamu ka väljast viimistletud ja ka soojustust on lisatud, kuid kulu on ikka pm sama, ei tähelda erilist muutust.

Kas tasuks ära selle süsteemi peale leiutamine, et saaks määrata, kuna kui palju kütab.

Elektri kulu on olnud sellel aastal järgmine:

30.09.2016 Kaugloetud Päev: 397 Öö: 282 Päevi: 30
31.10.2016 Kaugloetud Päev: 774 Öö: 815 Päevi: 31
30.11.2016 Kaugloetud Päev: 1036 Öö: 925 Päevi: 30

(UHKUSEGA!) teatan, et oma tarbitud elektri hinna olen siin teatanud koos KM ga, sry!

officer kirjutas:(UHKUSEGA!) teatan, et oma tarbitud elektri hinna olen siin teatanud koos KM ga, sry!

Sry aga ei saa aru mida selle all mõtlete.

küttekolle kirjutas:

officer kirjutas:(UHKUSEGA!) teatan, et oma tarbitud elektri hinna olen siin teatanud koos KM ga, sry!

Sry aga ei saa aru mida selle all mõtlete.

Loe eelmised postitused kah läbi, siis saad aru.

Sinul aga on päevase tarbimise osakaal 53%... minul näiteks ainult 40 %.
Kui öine elekter tuleb 4 senti odavam; siis paarkümmen euri kuus hoiab ehk kokku...
aastas paarsada, 10 aastaga paar tuhat...

Pudelite korjamisega teenib ka rohkem raha kui paarsada eur/aastas.

Külaline kirjutas:Pudelite korjamisega teenib ka rohkem raha kui paarsada eur/aastas.

...sa oled siis väga agar!

officer kirjutas:...üks variant oleks arvutipõhine lahendus, kus elektriküte(akupaagis) lülitub sisse ainult(!) siis, kui elektri hind on kõige odavam, st. jälgib börsihinda ja sinu elektrileping on börsihinna põhine.
Minu andmetel tegeleb sellega firma ELKORAL.

Elkorali abil katla muutmine automaatselt börsihinnapõhiseks maksab ca 300 eurot koos paigaldusega.

Ilmselt kui hakataksegi väga laialdaselt kasutama börsi odavaima hinna aegasid ehk siis päevane ja öine tarbimine muutuvad võrdemaks, siis ka hinna erinevused ööpäeva lõikes hakkavad võrdsustuma ja selliste lisaseadmete tasuvus pikeneb oluliselt.

2/3 energia tarbimise nõudlus tuleb tööstuselt ning teenindussektorilt ning seega sisuliselt nemad määravad ka elektrihinna. Ning nende tööpäev kestab ikka 8 -17, seega isegi kui kõik kodutarbjad kasutavad odavaid hindasid siis julgen öelda, et hinnakõikumised jäävad.

Enamus kodutarbijaid niikuinii selle lihtsa elektri otsekütte peale ei jää, kui mõnd seal veel ongi.
Soojuspumpadega aga suurt akupaaki ette kuumaks kütta pole aga sellepärast kasulik, et pumba kasutegur kuumema vee tegemiseks väheneb ja jälle värgi tasuvusaeg pikeneb.

Kui on aga piisavalt suur akupaak, siis pole miskit keerukat juhtimist vaja - kõige odavamad tunnid on siiski kõigil öödel samad.

Suuremad tööstused ikka töötavad mitmes vahetuses ja tihti 24/7. Öösel on tänavavalgustus töös. Ma usun küll, et kui ikka enamik tarbijaid, kes kütmiseks elektrit vajavad, hakkavad öösel kütma, siis tarbimini muutub üsna võrdseks päeva ja öö vahel (ja räägime siin ikka harilikust kütteperioodist ehk sügiv, talv, kevad).