Ehitusfoorum

Külaline kirjutas:Tere. No, aga ei pea ju igasugust jama lugema. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kumb siis jama on? Kas selline kallis ja tuulduv põrand paneelidel on mõistlik ja ajas kestev ning välistab niiskuskahjustused kontstruktsioonile?

Tere. "Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada" on mula "insenerlikus" soustis. Võtke SBS ära ja korras. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Tere.Rõõm on lugeda inimese soovi,ehitada hoone millel on ehitustehniliselt võimalik teostada toimiv hüdroisolatsioon.Aga selleks tuleb kogu põrandaalune ehk paneelipealne niiskustõke tekitada.Mõtle kohe ka sellele kuidas kavatsed ehitusajal põrandale kogunenud vee eemaldada.Otse vundamendi kraavi valamist ei soovita.Selliselt tehtult on materjali kulu suurem,kuna enam kui kindlasti tekib servade vajumine/taas tühjaks kaevamine.Lisaks jääb ka maapealne osa ebakorrektne.XPS võid eelpool kirjeldatut järgides asendada EPSiga.Lugupidamisega

Kas toimiv lahendus oleks: õõnesbetoonpaneel 200mm, niiskustõke (SBS rullmaterjal), EPS soojustus 200 mm, põrandakütte torud betoonis 70 mm, põrandakate?
Mind paneb muretsema asjaolu, et kui see lahendus hüpoteetiliselt keerata vertikaalseks, saaksime ju seestpoolt soojustatud betoonseina, kusjuures on külm välissein veel seestpoolt aurutihedaks muudetud...
Kas insenerid siin niiskuse kondenseerumise probleemi ei näe?

Abe

Kuhu niiskus kondenseerub? EPS ja hüdroisolatsiooniga kaetud paneeli vahele?

Hr. Piirfeld, et Teie arvates joonisel kirjeldatud hüdrotõkkest on küllalt ja selline põrand peaks kestma ajas ilma niiskuskahjustusi kartmata????

http://betoonelement.ee/uudised-tuuluta ... %BCmneteks

Mis sellisest lahendusest arvate?

Tere. Minu arvuti ei näe sellel ilupildil kuskil mingit hydrot. Lugupidamisega

Väga hea et teema elab natuke oma elu ja tekitab arutelu.

Külaline kirjutas:Tere. Minu arvuti ei näe sellel ilupildil kuskil mingit hydrot. Lugupidamisega

Minu joonisel, mis on kohe teema alguses, on hüdro märgitud punasega ja asub aerocist seina ja betoonpaneeli vahel. Põranda alla hüdrot polnud plaanis kondentsi tekkimise ohu tõttu. Tarvo lingil oleval pildil mina ka hüdrot ei näe. See siis kõige õigem lahendus?

Arvamusi olen küsinud mujalt ka ja ikka lähevad need kaheks, nagu siingi teemas. Ühed ütlevad, et kindlasti on vaja ja teised, et kindlasti ei tohi, sest hüdro peale hakkab kondents tekkima. Kolmandad muidugi ütlevad et mis sa jamad pane liiv-peno-kile-betoon, nn ujuvpõrand ja on hää küll.

Võta siis kinni mis see õige lahendus on...

Reimo 34 kirjutas: Võta siis kinni mis see õige lahendus on...

üige lahendus on see mille eest on insenerile makstud

Külaline kirjutas:üige lahendus on see mille eest on insenerile makstud

Õigus, kuid on üks väike aga .... mitte lihtsalt insenerile, neid bakalauruse paberite isendeid on küllaga, vaid targale ja asjast jagavale insenerile tuleb tema teadmiste eest maksta. Noh, alginvesteering sutsu kallimaks võib-olla läheb, aga see-eest pole pärast jamasid ja ümbertegemisi.

Urmas

Suure summa raha küsimine ei tee insenerist veel inseneri, ikka teadmised ja oskused loevad. Ise olen ka ehitusega kokku puutunud ja tean väga hästi, et väga palju on erinevaid arvamusi. Lõppude lõpuks peab ikka projekti tellija, oma olematute ehitusalaste teadmiset põhjal otsuse langetama ja lootma, et selle inseneri, kelle arvamuse hindab ta usaldusväärseks, lahnedused on füüsilises maailmas kestvad ja toimivad.

Suure raha eest saab samuti väga vasturääkivaid lahendusi, hind pole ainuke valiku kriteerium.

Andrus 69 kirjutas:Ise olen ka ehitusega kokku puutunud ja tean väga hästi, et väga palju on erinevaid arvamusi. Lõppude lõpuks peab ikka projekti tellija, oma olematute ehitusalaste teadmiset põhjal otsuse langetama ja lootma, et selle inseneri, kelle arvamuse hindab ta usaldusväärseks, lahnedused on füüsilises maailmas kestvad ja toimivad.

Nõus! Vaadakem kasvõi Egiptuse püramiide, Itaalias veel püsivaid akvedukte, Eiffeli torni, Ameerika Vabadussammast jne.

Andrus 69 kirjutas:Suure summa raha küsimine ei tee insenerist veel inseneri, ikka teadmised ja oskused loevad.

On sul abivajajatele anda mõne teadmiste ja oskustega inseneri kontakt, kes on tasuta või poolmuidu nõus oma teadmisi jagama-müüma? Siinses foorumis tean mina vaid ühte, isegi konkreetset nime nimetamata, aga ka tema ei jaga oma teadmisi ilma rahata. Teadmised-kogemused maksvad!

Urmas

Olen Urmasega nõus, et teadmised ja kogemused maksavad aga ehituse juures kõige keerulisem on minu arust see, et ei ole ühest kindlat arvamust mida saab osta. Saan aru, et tasuta häid asju ei saa aga keeruliseks läheb asi siis, kui saad kalli raha eest peaaegu vastupidised arvamused ja lõpuks pead ikka ise, oma puudulike teadmiste põhjal, otsuse langetama.

Minu probleem on ikka vundament ja põrand. Pinnaseuuring on tellimisel ja loodan et see ühtlustab arvamusi aga hetkel on seis selline, et ujuvpõrand tundub olevat kõige õigem ja tuulduv betoonpaneelidega raharaiskamine. See ei ole minu arvamus vaid diplomiga konstruktorid, kelle käest olen nõu küsinud, rõhutavad, et kui vesi vundamendi all ei ``laineta`` siis liiv-peno-betoon on piisav. Tuulduv pole ka arvamuse kohaselt halb aga seda õigesti teha on väga kulukas, samuti on vähemalt kolm täiesti erinevat arvamust kuhu panna hüdro paneelide puhul.

Ja kõige lõpuks peab ikka tellija (mina) maksma raha aga otsuse tegema ise, milline konstruktor räägib kõige õigemat juttu. Haridused ja kogemused on kõigil sarnased aga arvamused kardinaalselt erinevad...

Tere. Olen Reimoga täiesti päri kui vaadelda ehitusolukorda tellija mätta otsast. Meie ehituspoliitika on suunatud nifnifindusele (mis on üldises perspektiivis majandusele isegi hea, elavdab majandust). KA inseneeria on üle minemas nifnif-ideoloogiale. Nii nifnif-inseneril kui ka nafnaf-inseneril on täpselt ühesugune diplom, mistõttu neid eristada on tõsine töö. Need tõsised huvilised, kes soovivad endale nafnaf-lahendusi peavad tegema korraliku kodutöö. 8-tasemega nifnif-insnere on küll ja küll. Kurb on ainult vaadata ahastavaid tavainimesi, kes on oma ehitustehnilise murega ja oma nifnif-majakesega täiesti kaitseta jäetud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Reimo 34 kirjutas:Saan aru, et tasuta häid asju ei saa aga keeruliseks läheb asi siis, kui saad kalli raha eest peaaegu vastupidised arvamused ja lõpuks pead ikka ise, oma puudulike teadmiste põhjal, otsuse langetama... Ja kõige lõpuks peab ikka tellija (mina) maksma raha aga otsuse tegema ise, milline konstruktor räägib kõige õigemat juttu. Haridused ja kogemused on kõigil sarnased aga arvamused kardinaalselt erinevad...

Sa mine ühe hea juurde, keda ma tean küll ainult siinse foorumi põhjal ehk Alar Piirfeldi* jutule, aga millegipärast olen kindel, et sellest peaks piisama.
* Alar Piirfeld ei ole minu sugulane, ei ole temaga äriliselt seotud ega saa temalt mingeid komisjonitasusid.

Tema juures pole tõesti veel käinud muret kurtmas

Kindlasti on peale Hr. Piirfeldi meie väikses vabariigis veel mõni asjalik konstruktor. Keeruline ongi eristada asjalikke ja vähem asjalikke, kui endal pädevus puudub. Kui keegi oskab soovitada mõnda, kellega on olnud hea kogemus, siis oleksin väga tänulik.

Mille järgi te otsustasite, et Piirfield õiget juttu aab?

Hiid kirjutas:Mille järgi te otsustasite, et Piirfield õiget juttu aab?

Mingeid arvulisi võrreldavaid kriteeriume ei tea, aga tema kommentaaride sisu ja sisetunne, mille järgi ka teemaalgataja otsustab.

Urmas

Tere. Just-just, ei Piirfeld ega ka suur osa insenere ei aja õiget juttu vaid oma tehnilise/majandusliku kompetentsi alusel väljakujunenud subjektiivset arvamust. Mis asi on õigus? See on juriidiline kategooria, mille kriteeriumiks on seadus, norm, eeskiri. Kui seda pole (mis meie ehitusvaldkonnas on täiesti tavaline), siis pole arvamust millegagi võrrelda ja puudubki objektiivne õigus ehk tegelikult kehtib igamehe õigus. Sellise olukorraga on silmitsi mitte ainult Reimo vaid terve vabariigi ehituse tellijad. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Ehitusinseneri saab valida kui soov on "reference list" alusel. Muuseas, see on riigifirmade kui äriklientide seas levinud asi. Iga insener esitab talle auks olevate samaväärsete objektide nimekirja ja töö tellija võib seal käi vaatamas kas maja vundament ikka peab. Tõenäoliselt Pisa torni keegi omale muidugi reference listi ei paneks aga kui samaväärne maja tema pakutava lahendusega seisab püsti ja stabiilselt siis järelikult selle inseneri lahendus sobib.