Ehitusfoorum

motamees kirjutas: Urmas, seleta lahti see teema ja paljud inimesed oleksid vaevast vabad. Kindlasti rääkisite pikal jutuajamisel ka sellest imest.

Panime ka eitedega pead kokku aga meie aru jäi lühikeseks.


Aga lootus jääb. Küll meie juba mõelda viitsime.

Urmas Hiielaan kirjutas: Kes kaasa viitsib mõelda hakkab asjast aru saama küll.

Nojah, autod on ka kõik ju analoodid, olgugi et ikka väga erinevad oma olemuselt. Korstna siselõõri ümbritseb paksem villakoorik kui 5cm. Ülejäänu majasisene osa on puhtalt arvutuste teema pluss veel paar ideed mille lahti kirjutamist ma siin teha ei viitsi. Lasen nüüd teie küla eitedel rahulikult edasi juurutada asja

Enne kui saladust selgitama jõuti hakata virutati jälle arvutustega külalollidele lagipähe. Aga me lollid oleme juba korduvalt seda lugenud. Väga korduvalt.

Urmas Hiielaan kirjutas:Nojah, autod on ka kõik ju analoodid, olgugi et ikka väga erinevad oma olemuselt. Korstna siselõõri ümbritseb paksem villakoorik kui 5cm. Ülejäänu majasisene osa on puhtalt arvutuste teema pluss veel paar ideed mille lahti kirjutamist ma siin teha ei viitsi. Lasen nüüd teie küla eitedel rahulikult edasi juurutada asja

OK. Jäägu siis jälle lihtsalt targutamise tasemele see teema. Enamusel pigitab ja ühel soojustehnikul teps mette. Juu siis miskit saladus on, mida jagada ei taheta.

juu see saladus selles seisneb, et õhu juurdevoolu ei suleta niipalju, kui see enamustel on.

vabatsirkulatsioon jne...

ahjuke kirjutas:korstnaks metall sisuga fibo korsten.

Palun viidet sellele tootele.

motamees kirjutas:Rondo+, mis on metallkorstna analoog.

Päris analoog ikka ei ole. Näiteks on plekktorul võrreldes keraamilisega suht olematu soojusmahutavus ja ega metall ka suurt taha vedelikke endasse "imeda"

Kasutasin 5+ aastat kõnealust katelt ja peale metallsisu korstnasse paigaldamist suuremad mured kadusid. Pigi tekkis nii katlasse, õigemini püsis ühtlane kiht seal, kui ka metallkorstnasse aga kasutades "tõrvapuhastajat" sai selle sealt suht lihtsalt ära. Minu teada korsten mul kordagi ei põlenud.

Metall sisuga fibo korsten loomulikult andekate ehitajate geniaalsus,puhasluuk oli põranda ligidal nagu peab,aga sisetoru lõppes slepega samal tasapinnal.Katla ja korstna vahe vast mingi 10 cm ja puhastada slepet pole loomulikult võimalik.Tegin ettepaneku üllitise kohta.Loomulikult köeti viimase vindini.,katlas liikus ainult see kolakas mis vajub kütusega alla.

Hiid kirjutas:juu see saladus selles seisneb, et õhu juurdevoolu ei suleta niipalju, kui see enamustel on.

Kui õhu juurdevoolu ei suleta, läheb keema.

Urmas Hiielaan kirjutas:vabatsirkulatsioon jne...

Vabatsirkulatsioon ei anna selles kontekstis midagi. Vabatsirkulatsiooni eelis ainult voolukatkestuse korral.

rokikas kirjutas:Päris analoog ikka ei ole. Näiteks on plekktorul võrreldes keraamilisega suht olematu soojusmahutavus ja ega metall ka suurt taha vedelikke endasse "imeda"...

Keraamiline toru ei võta ka mitte tilka vett sisse. Mass on küll tiba suurem, aga spetsifikatsiooni järgi on ette nähtud just madala tembiga gaasidele.

Urmas Hiielaan kirjutas: Kõik oli läbi mõeldud, temperatuurid paigas ja kogu süsteemi toimimine teaduslikult tõestatud.

Milles ma ei kahtle.

Urmas Hiielaan kirjutas: Korstnasse läheb ikka väga madal suitsugaaside temperatuur seal(ca 30 kraadi).

See väide on eksitav. Selline temperatuur saab olla vaid suitsugaaside ja õhu segul.

30C suitsugaasi juures oleks katla kasutegur juba 99%, see on eesti nokia ! Ja seda ilma pigi ja tahma tekitamata!
Kui mu katla õhuklapid on 30 minutit täielikult kinni, näitab termomeeter, mille andur on suitsutoru välispinna ja isolatsiooni vahel ikka 45-55C.
Põlemiskambris lasin gaasiga väikse ruudukese haljaks, pärast ühte kütmist on jälle ühtlaselt millimeetri paksuse kihiga kaetud.
Korstnapuhastusel on pigieemaldist abi, soojusvaheti puhul natuke ja kolde puhul pole märgata.

Millised on selle Tropuva katla saastesaavutused? Mida arvutused kostavad?

Mulle Zvake, Stropuva, Rudesta ei sobi, kogu aeg maja ümber selline pigilõhn...
Endal Unica Sensor 25.

simpson kirjutas: Kui mu katla õhuklapid on 30 minutit täielikult kinni, näitab termomeeter, mille andur on suitsutoru välispinna ja isolatsiooni vahel ikka 45-55C.
.

Termomeeter tahab ka puhastust,pulk mis lõõris kattub tahmaga ja näidik näitab aiateibaid.
Lisaks löö kokku see pigieemalditele kuluv papp,kena nr tuleb.Selle raha eest saaks juba normaalse küttesüsteemi mis loodust niivisi ei reosta nagu need pigivabrikud.

http://www.ebay.com/itm/Newest-TM-902C- ... xykmZTL6jD
Ei ole siin mingi pulk tahmane. Pulbrit kulub kütteperioodil 2 purki (ca 15€).
Ootan nüüd mr. või mrs. AHJUKESELT hinnapakkumist kolmele keskkonnasäästlikule ahjule .

simpson kirjutas:... kogu aeg maja ümber selline pigilõhn...

Jah, olen tundnud. Suits on ka Zvakel väga imelik. Ei tõuse taeva poole, vaid jookseb mööda katuse kallet maha. Nii "jäme" just ei ole, et vihmaveerenni mööda kanalisatsiooni jookseks.

Üldiselt pole ma tahtnud ütelda, et see katlatüüp kuskile ei kõlba. Aga vigadeta ta kindlasti ei ole ja korstent seest läikivaks ei jäta.

motamees kirjutas:Jah, olen tundnud. Suits on ka Zvakel väga imelik. Ei tõuse taeva poole, vaid jookseb mööda katuse kallet maha. Nii "jäme" just ei ole, et vihmaveerenni mööda kanalisatsiooni jookseks.

Ma millegipärast arvan, et kui suitsu maha peaksab, siis on see ikka ilmastiku teene, mitte katla. Naabermajal oma katlamaja ja kui vahest on madalrõhkkond ja tuul kergelt meie maja poole, sest seda briketihaisu(kütavad turbapätsidega) õhk täis.
Oma Stropuva suitsu ka satun vahest imetlema kui maja ette keeran või autost välja astun, aga seda pole küll tähele pannud, et "mööda katust" tuleks, ikka uhkelt ülespoole, eriti praeguste ilmadega.

motamees kirjutas:Üldiselt pole ma tahtnud ütelda, et see katlatüüp kuskile ei kõlba. Aga vigadeta ta kindlasti ei ole ja korstent seest läikivaks ei jäta.

Selles sul on õigus, et vigadeta ta pole ja olen isegi alguses vigu teinud, kuid 9-aastase kogemuse najal võin öelda, et Stropuva katla kütja IV kategooria paberid saaksin küll kätte, võib-olla isegi V kati, sest oskan selle kolu ka parandada ja kuluvosasid(loe:läbi põlenud) välja vahetada.
Alguses sai isegi hulga vigu tehtud ja ei kasutanud pigi eemalduseks mõeldud pulbrit, kuid peale seda kui korstnapühkija juhtis tähelepanu pulbri kasutamise vajadusele, hakkasin kasutama. Peale seda pole korstnapühkijalt pretensioone tulnud. Pühin iga 2-3-4 nädala tagant korstent, ei pea selleks katusele minema ja saan seda teha keldrist. Harjaga läbi tõmmates tundub, et see pulber ei lase pigil paakuda siledaks pinnaks, vaid tuleb päris kergesti harjaga maha pisikeste tükikestena.
See 1kg purk ei ole nii kallis, et selle raha eest saaks kasvõi 20 aasta jooksul kokkuhoitud raha eest uue katla osta või peaks mõtlema mõne muud tüüpi katla peale, vähemalt esialgu.

Urmas Hiielaan kirjutas: To katel ainult metallist moodulkorstnatega toimibki. Korstnasse läheb ikka väga madal suitsugaaside temperatuur seal(ca 30 kraadi).

Tõmberegulaator?

Urmas Hiielaan kirjutas: Korstna siselõõri ümbritseb paksem villakoorik kui 5cm.

Urmas Hiielaan kirjutas: Katlaga samasse korstnasse oli ühendatud ka veel veesärgiga sauna keris, mille viimalõõriks(ca3m) oli kasutatud isoleeritud metallkorstna mooduleid.

Lugemine jutustamine läinud ühe katla peale. Huvitav oleks ka teada saada meil, mis soojus seal koldes ka üles saadakse millest midagi järgi ei jää.

Minuteada ainus katel mis korralikult pigitab.Seal Katlast väljub gramm sooja vett ja kohe antakse õhku koldesse ja sussutades soendatakse see tilk tagasi soojaks.Memmekesed teevad ka enda arvates kokkuhoiduu ja kütavad pliidil tassitäie vett tee jaoks puuokstega soojaks-tagajärg on pigitunud küttesüsteem,piisab paarist kuust.