Ehitusfoorum

Mina olen ka nüüd mõned nädalad mõõtnud ja minu numbrid on sarnased Rostfrei ja laurit omadele. Selliste külmemate ilmadega on eelsoojendi pea kogu aeg taga, minu agregaadi puhul siis 1kw. Vent ilma eeslsoojendita näitab võimsust ca 25w.

Tarbimine 1.jaan - 13.jaan 70kwh. Ventilatsioon on programmeeritud ennast väljalülitama tööpäevadel kella 8 ja 18 vahel, siis kui kedagi kodus ei ole.

Majal köetavat pinda 130 m2. Ventilatsiooni agregaadiks passiivmaja sertifikaadiga seade, kahjuks ei tule tootja nimi hetkel meelde. Hoian majas kerget alarõhku, sissepuhe reguleeritud 25% ja väljatõmme 27% peale. Need numbrid on katse-eksitus meetodil leitud, elutoas ja magamistoas mõõdan õhu CO2 konsentratsiooni ja see püsib ilusti soovitatud piirides. Nii pea kui vendi välja lülitan tõuseb CO2 konsentratsioon väga kiiresti üle 1.000 ppm-i (soovituslik on 400-1.000), suurim number mida ma siiani näinud olen oli 8.000 kandis - siis alles timmisin süsteemi ja maja oli korraga palju inimesi.

Sissepuhutava õhu temp +15. Minu loogika oli, et mida madalam, seda vähem peaks vaja minema lisasoojendust - oskab keegi ehk kinnitada või ümberlükata? Lülitasin kütteelemendi prooviks välja ja siis vent mingi aja pärast lülitas ennast täiesti välja ja näitas veateadet, et sissepuhe temp liiga madal.

@külaline - mäletan, et uurisin ka vent seadme kasutusjuhendit ja seal oli küll rootorist saadav soojus sõltuvuses liikuvast õhu hulgast, aga kasutegur oli konstante.

Muuseas, maja energiaklassi arvutustes oli ventilatsiooni seadme aasta elektrikuluks arvutatud 3.000 kwh.

Hetkel jaanuaris on ventilatsiooni peale kulunud ~136 kwh

Põhimõtteliselt uhab lisaküte koguaeg, KUID täpselt nii palju kui vaja, st et agregaat ise reguleerib lisa kütte võimsust vastavalt väljuvale õhutemperatuurile. 51 kW'h - nii ja naa. Arvestades välistemperatuure, siis ei ole see väga hull.
On paigaldatud fresh klapp eesmärgiga varustada sauna ahju põlemiseks vajaliku hapnikuga. Kui väljas ikka alla -20, siis on klapi toa poolne osa on kaetud kondentsiga, mis tilgub tapeedile ja põrandale. Ehk kui kasutaks ainult mehaanilist väljatõmmet ning kisuks külma õhku tuppa läbi mingite klappide, siis tulemuseks tilkuvad klapid. Kui kogu agregaadi elektrienergia kulu on nende külmadega ~20 EUR, ei ole see tappev summa.

tol kirjutas:Tarbimine 1.jaan - 13.jaan 70kw/h

Me saame aru küll, et te mõtlete kWh, aga kirjutage siis ka ikka õigesti.

Tol, kust saite/palju maksis CO2 andur?

keemik kirjutas:Tol, kust saite/palju maksis CO2 andur?

Mina kasutan sellist lahendust - https://cubesensors.com/
Hind koos saatekuludega oli €250, 2 sensorit + baasjaam.
Mõõdab CO2, niiskust, temperatuuri, müra, valgustugevust ja õhurõhku + paneb kõik andmed pilve.

Veel infi... Kas kasutada soojusvahetit või võtta õhk väljast? Mugavusel ja õhukvaliteedil on suur vahe sees. Talvel läheb toas ikka väga külmaks, kui sealt nt. -10 läbi tõmmata, seda muidugi eeldusel, et ventilaator töötab ja ruume soovitakse ventileerida. Soojustagastusega tuleb +10 ikka tuppa tagasi ja asi tunduvalt mõnusam ning lisaks võimalik seda õhku ka eelsoojendada.
Rääkimata tänapäeva ehitusnormidest, et uute majade puhul ilma soojuse tagastuseta ei saagi vist kõiki norme täita.
Kas plaat või rootor? Kui jätta kõik eel- ja järelkütted kõrvale (elektri asemel on olemas ka muid lahendusi, elekter on lihtsalt üks soodsamaid ja lihtsamaid integreerida), siis võib vast öelda, et rootoriga on jäätumise probleem väiksem, kuna õhk jookseb samas kanalis ja sulatab töö käigus soojusvahetit, lisaks toimub ka osaline niiskuse tagastus. Plaatsoojusvahetite puhul ilmneb jäätumine varem ja mida parema tagastuse %-ga plaat, seda suurem ka jäätumise oht. (samas osad plaadid andmete poolest paremad kui rootor)

Peaks märkima, et meie kliimas on ka palju sellist aega, mis on väljaspool miinuskraade aga samas piisavalt külma õhuga , et seda otse majast läbi mitte tõmmata ja sooja õhku "korstnasse" mitte kirjutada.

tol kirjutas:

keemik kirjutas:Tol, kust saite/palju maksis CO2 andur?

Mina kasutan sellist lahendust - https://cubesensors.com/
Hind koos saatekuludega oli €250, 2 sensorit + baasjaam.
Mõõdab CO2, niiskust, temperatuuri, müra, valgustugevust ja õhurõhku + paneb kõik andmed pilve.

Kas selle vidina saaks ka ventagregaati panna juhtima, et ventileeriks vastavalt vajadusele?

Külaline kirjutas: Kas selle vidina saaks ka ventagregaati panna juhtima, et ventileeriks vastavalt vajadusele?

HEa küsimus, veebist võid uurida : Be the first to get the new Koto Air in March 2016!

õige süsteem ikka näeb välja nii, et selline andur on igas toas. Siis võid kindel olla. et süsteem toimib õieti ja hingad kvaliteetset õhku.

Hiid kirjutas:õige süsteem ikka näeb välja nii, et selline andur on igas toas. Siis võid kindel olla. et süsteem toimib õieti ja hingad kvaliteetset õhku.

Ei toimi! Ei toimi sellepärast, meil ehitatakse ühendatud torude süsteem kõikidele tubadele, aga kui ühes toas paneb andur ventika tööle, siis teistesse tubadesse saab mõtetult palju värket õhku ehk värske õhu raiskamine + raha kulu. Mõteks oleks, et lisaks anduritele iga toas vaja ka eraldi ventagregaati iga toa/anduri jaoks. Alginvesteering natuke kalliks läheb, aga see-eest ökonoomne ja säästlik ja värske õhk kogu aeg saadaval.

Urmas

Külaline kirjutas:

Hiid kirjutas:õige süsteem ikka näeb välja nii, et selline andur on igas toas. Siis võid kindel olla. et süsteem toimib õieti ja hingad kvaliteetset õhku.

Ei toimi! Ei toimi sellepärast, meil ehitatakse ühendatud torude süsteem kõikidele tubadele, aga kui ühes toas paneb andur ventika tööle, siis teistesse tubadesse saab mõtetult palju värket õhku ehk värske õhu raiskamine + raha kulu. Mõteks oleks, et lisaks anduritele iga toas vaja ka eraldi ventagregaati iga toa/anduri jaoks. Alginvesteering natuke kalliks läheb, aga see-eest ökonoomne ja säästlik ja värske õhk kogu aeg saadaval.

Urmas

Võimalik panna iga toa sissepuhke ette elektrooniline klapp (mootoriga) mis reguleeriks õhukogust vastavalt toa andurilt saadud parameetritele. Eks sellisel juhul peab ka agregaati veel eraldi juhtima, et õhukogused paika jääks. Kõik on võimalik, kui pappi on.
Keskmisse majja aitab tegelikult ühest andurist, mis agregaadi õhukoguseid reguleeriks.
Aastate peale saab suurema kokkuhoiu lisa elektritenni välja lülitamisest.

Külaline kirjutas:Kas selle vidina saaks ka ventagregaati panna juhtima, et ventileeriks vastavalt vajadusele?

1) See oleneb sinu ventilatsiooni agregaadist ja kas ta lubab väljast käsklusi anda. Minu agregaadil on nn. override funktsioon, mis võimaldab väljast ventilatsiooni kiirust reguleerida, seda küll etteprogrammeeritud kiirusele. Saab soetada ka spets CO2 anduri (ühendada saab ainult ühe), aga see oli oluliselt kallim kui Cubesensors (nüüd Koto). Idee on selles, et kui CO2 tase tõuseb üle lubatud normi siis pannakse vent kiiremini tööle kuni tase on jälle normi piires, siis läheb agregaat tagasi eelmisele režiimile.

2) Vaatasin oma agregaadi override funktsiooni elektrilist skeemi ja sisuliselt töötab see lülitina, st kui klemmid on lühistatud, siis on OVR aktiivne. Teoreetiliselt seega oleks võimalik ise seda juhtida. Kui sinu küsimus tähendas seda, kas Cubesensoriga tuleb kaasa ka API, kuhu saaksid ise päringuid saata, seda ma ei tea, aga põhim saaks seda järgi uurida. Juurdepääs on üle veebi liidese ja kui oled osav programmeerija, siis ilmselt saaksid ka vajalikud andmed kätte.

3) Tüüpiliselt on ikka nii, et 95% juhtudest on sinu igapäeva harjumused samad, st täiesti piisab kui mõõdistad oma toad ära, nii ärkveloleku kui magamise ajal ja timmid süsteemi nii, et kõigis tubades oleks kvaliteetne õhk. Jah, osades tubades toimub õhuvahetus siis tihedamini kui vaja oleks, aga kindlasti on see parem kui vastupidine olukord. Ma isegi ei tea, kas selliseid süsteeme on olemas, kus tsentraalse soojustagastusega agregaadiga kõiki tubasid eraldi juhtida saab. See tähendaks, et iga sissepuhe ja väljatõmme peaks olema eraldi toru + igal torul peaks peals olema juhitavad klapid. Arvatavasti läheks sellise süsteemi väljaehitamine kordades kallimaks kui hiljem saavutatav sääst.

4) Kui siiski on soov ise "häkkida", siis mina soovitaksin Arduino või Raspberry PI + CO2 anduri kombinatsiooni. Netist leiab piisavalt palju õpetusi, üks nt siin (läheb juba DYI foorumi teemaks üle): https://www.openhomeautomation.net/wire ... r-arduino/

Mul sundväljatõmme (160mm kanaliventilaator tehnoruumis) tõmbab 8'st abiruumist. Freshid kõigis neljas toas. Ei tilgu midagi ja on eluruumides absoluutne vaikus. Ei kujuta ette, et kodus miskit vaikselt undab pidevalt eluruumis ja läbi masina ja pikkade plekktorude tulnud õhku hingata nagu ei taha.

Midagi ei unda, kus on selline arusaam tekkinud, et kui on olemas ventilatsiooniseade, siis tubades undab?

idu kirjutas:Ei kujuta ette, et kodus miskit vaikselt undab pidevalt eluruumis...

Tuntud ka kui tinnitus - Tinnitus on müra või kohin kõrvus. Tinnitus tähendab tüütut ja kestvat heli ühes või mõlemas kõrvas, mida ei põhjusta ükski väline heliallikas. Seetõttu nimetatakse seda tihti ka fantoomheliks. See võib varieeruda madalast mühast kõrgetoonilise vingumiseni.

idu kirjutas:...läbi masina ja pikkade plekktorude tulnud õhku hingata nagu ei taha.

Kuidas sa väljaspool kodu hakkama saad, hingad läbi hammaste ja hästi napilt? . Ühiskondlikud asutused nagu kauplused, kontorid, koolid-lasteaiad jne ju valdavalt torude ja masinatega.

idu kirjutas:Mul sundväljatõmme (160mm kanaliventilaator tehnoruumis) tõmbab 8'st abiruumist. Freshid kõigis neljas toas. Ei tilgu midagi ja on eluruumides absoluutne vaikus. Ei kujuta ette, et kodus miskit vaikselt undab pidevalt eluruumis ja läbi masina ja pikkade plekktorude tulnud õhku hingata nagu ei taha.

Peaasi, et ise rahul. Täitsa nõus, et mõnele allergikule torust tulev õhk ei sobigi. Klappide tilkumine seotud eelkõige siseneva õhu temperatuuriga, õhuniiskusega(ka majas olev) ja õhukogustega- järelikult kõik tingimused sobivad.
Kui seadmeid "hoolikalt" valida, siis peaks ka väljatõmbeventilatsiooni undama saama..Lõpuks asi ikka koosluses aga sooja võiks siiski kinni püüda;)

Rostfrei kirjutas:Põhimõtteliselt uhab lisaküte koguaeg, KUID täpselt nii palju kui vaja, st et agregaat ise reguleerib lisa kütte võimsust vastavalt väljuvale õhutemperatuurile. 51 kW'h - nii ja naa. Arvestades välistemperatuure, siis ei ole see väga hull.
On paigaldatud fresh klapp eesmärgiga varustada sauna ahju põlemiseks vajaliku hapnikuga. Kui väljas ikka alla -20, siis on klapi toa poolne osa on kaetud kondentsiga, mis tilgub tapeedile ja põrandale. Ehk kui kasutaks ainult mehaanilist väljatõmmet ning kisuks külma õhku tuppa läbi mingite klappide, siis tulemuseks tilkuvad klapid. Kui kogu agregaadi elektrienergia kulu on nende külmadega ~20 EUR, ei ole see tappev summa.

Mina lükkasin eelmisel soojal talvel plaatsoojusahetiga vendi eelsoojendustenni välja ja unustasin. Kuni üleeilseni. Aga ju see pakaseline õhk on piisavalt kuiv ka, ei külmunud vaheti ära. 6-7€ nagu maast leitud

Saunaahju lisaõhk oli projektis toodud läbi leiliruumi välisseina aga ei tahtnud fassaadi lõhkuda ja tegin hoopis külgneva garaaži kaudu. Eelsoojendatud õhk, kondentsi ei teki.

Aga kust õhk garaaži saab....?
Ja siis tuleb Päästeameti tegelane ning ei saa aru, miks garaaži ja eluruumi vahel on auk - kas garaaž ja eluruumid ei ole mitte erineva tuleklassiga ning peavad olemas eraldatud tuletõkke uksega, läbiviigud peavad olema tihendatud "roosa" vahuga, jne? Hoian garaažis +15 C, nii et eelsoojendusena oleks see mõistlik, kondentsi tekki osas jään vastuse võlgu, niiskus arvatavasti madalam kui eluruumides.

Garaaži ka fassaadi kaudu aga nüüd on üks auk vähem välisseinas . Päästeameti kohapealt muidugi õigus sul. Tuleb sinna auku nõuetekohane tuletõkkeklapp panna. Roosa vahuga. Või mördiga.

Kui veel otsustanud pole, siis ma soovitaks kindlalt tavaline väljatõmme panna. Kas siis kanaliventilaatori või katuseventilaatoriga. Esiteks õhukvaliteet on parem. Rootoriga soojustagastis jääb mingi osa väljatõmmatavat õhku rootorisse ja puhutakse tuppa tagasi - saad WC-st äratõmmatud sitahaisu või köögist äratõmmatud praadimislõhnad magamistuppa. Plaatsoojusvahetil seda probleemi pole ja uus süsteem võib aastaid muretult töötada, aga pikema aja peale kipuvad torud saastuma tolmuga ja ka hallitusega ja ruumidesse puhutav õhk tuleb pidevalt läbi neid saastunud torusid. Eestis on ventilatsiooniseadmed nii uus teema, et sellest ei teata suurt midagi, aga paljudes riikides loetakse ventilatsioonisüsteemi hooldust ja puhastamist tervistkahjustavaks tööks.

See jutt, et värske õhu klapid tilguvad, viitab ehitusvigadele. Kas õhk ei liigu klapi kaudu ja klapi ümbruses piisavalt ja klapp on nagu külmasild läbi seina või siis puudub klapi vahetus läheduses piisav küttevõimsus või on lihtsalt vilets klapp. Klapil peavad olema need pinnad soojustatud, mille vastu külm ja kuiv välisõhk klapi sees puutub, aga toa pool ei puutu.

Ja lõpuks - sõltuvalt kütteviisist võib lihtne ja lollikindel sundäratõmme olla ka odavam.

Ehk siis see, et läbi klapi tulev külm õhk (räägime -20 C ja alla) jahutab klapi toa poolsed plast detailid nii madalale temperatuurile, et õhus leiduv niiskus seal kondenseerub viitab..... millele? Et klapi alla tuleb radikas huugama panna? Fläktwoods KIV seeria klapp, tootja juhend ei räägi klapi alusest küttekehast midagi. Õhk liigub, seda on tunda. Aga äkki ongi Fläktwoods sitt tootja, ei ole kogemusi.

Läbi klappide tuleb ju samasugune (pigem veel hullem) saastunud õhk tuppa, kui klappe ei puhasta. Kes on puhastanud see teab, milline elu seal sees on. Samamoodi on kõik vent torud üsna lihtsa vaevaga puhastatavad.

See et rootorist tuleb WC või söögi lõhn tagasi tuppa, pole veel sellist viletsat aparaati kohanud, kuigi olen katsetanud. Võiks tootja vihje jätta.

Vanas korteris oli viis auku (külmasilda) klappidega seinas, enam sellist jama ei taha näha, kuigi nad otseselt ei tilkunud.

Niipea kui väljas ilm muutus olen mitmel korral täheldanud ventilatsioonisüsteemis mingisuguseid hämmastamapanevaid anomaaliaid. Ehk oskab mõni foorumlane kommenteerida.

Kes teemaalgatust ei lugenud, tegemist on rootorsoojusvahetiga sundventilatsiooniga. Vendi timmisin välja parasjagu siis, kui väljas olid miinuskraadid ja kõik toimis väga hästi (vooltutarve oli oodatust pisut suurem, aga ka sellest on siin threadis juba juttu olnud).

Nüüd soojade ilmade tulekuga õhuvahetus majas enam ei toimi, või vähemalt näitavad andurid seda. Eilse õhtu ja öö graafik nägi välja selline, vt pilti siit: http://postimg.org/image/s2odx0mpj/

Varasemalt samade seadistuste korral hoidis süsteem CO2 konsentratsiooni konstantselt alla soovitatud 1.000 ppm-i, ja nüüd sellised väärtused

Korra olen ka täheldanud, et sauna tehes läksid väärtused läbi lae. Kummaline oli see, et panin siis vendi maksimumi peale huugama ja CO2-e konsentratsioonis tubades hoopis tõusis